lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-51531/43

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-51531/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1730
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 212 lg 2, 3Kasutusvalduse lõpetamineTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 552Lapse ärakuulamineAÕS § 177 lg 2Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudelAÕS § 228Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamineTsMS § 126 lg 2Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 166

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-16386/51Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. aprill 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-51531

Tsiviilasi

XXXOÜ (esialgse hageja XXXOÜ eriõigusjärglane) hagi XXX, XXX ja XXX vastu elamule isikliku kasutusõiguse lõpetamise tahteavalduse andmise kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, esialgse hageja XXXOÜ (registrikood XXX) eriõigusjärglane), mõlema seaduslik esindaja juhatuse liige XXX Kostja I: XXX (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin Kostjad II ja III: XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX), kes on ühtlasi kostja I vanematena tema seaduslikud esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata XXXOÜ (esialgse hageja XXXOÜ eriõigusjärglane) hagi XXX, XXX ja XXX vastu elamule isikliku kasutusõiguse lõpetamise tahteavalduse andmise kohustamiseks. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate XXXOÜ ja XXXOÜ kanda ning määrata need kindlaks rahaliselt. Hagejatelt kostjate kasuks välja mõistetavate maakohtu menetluskulude hüvitise suurus on null eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Menetluskulude jaotus poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise korral
TsMS § 231Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 238Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

2-14-51531 menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.XXXOÜ (esialgne hageja) esitas 28. aprillil 2014 kohtule hagiavalduse XXX (kostja I) vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamise ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõudes. Hageja täpsustas oma nõuet 21. mail 2014 ning nõudis lisaks kostja I vanemate XXX(kostja II) ja XXX(kostja III) kohustamist kohtule avalduse esitamiseks kostja I nimel tehingu tegemise nõusoleku saamiseks. Hageja avaldas, et ta ei soovi enam kinnistusraamatu ebaõige kande parandamist, vaid kostjate sellise tahteavalduse kohtuotsusega asendamist, mis võimaldaks kostja I isikliku kasutusõiguse kohta tehtud kande kustutamist hageja avalduse alusel.
2.Kohus küsis 3. juuni 2014. aasta kirjaga hagiavalduse kohta kostjate ja kohaliku omavalitsuse seisukohad. Kohus võttis 22. augusti 2014. aasta määrusega menetlusse hagiavalduse isikliku kasutusõiguse lõpetamise tahteavalduse andmise kohustamise nõudes ja keeldus menetlemast kostjate II ja III vastu esitatud nõuet kohtult nõusoleku taotlemiseks kohustamiseks. Kohus toimetas hagi kostjatele kätte ja määras kostjale I esindaja riigi õigusabi korras. Kostja I esitas 14. jaanuaril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Samas menetlusdokumendis taotles kostja I, et esialgse hageja asemel astuks menetlusse XXXOÜ (hageja), kes omandas vaidlusaluse kasutusõigusega koormatud kinnisasja menetluse ajal. Hageja avaldas, et ta soovib menetlusse astuda ja kohus koostas hageja asendamise kohta 10. märtsi 2015. aasta määruse. Kostjad esitasid 19. märtsil 2015 seisukohad, milles muu hulgas kostjad II ja III ühinesid kostja I vastusega.
3.Kohus määras 30. märtsi 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad. Kohus selgitas 20. aprilli 2015 kirjaga menetluslikku olukorda. MENETLUSOSALISTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE SEISUKOHAD
4.Hageja nõuab kohustada kostjat I (tema seaduslike esindajate ehk kostjate II ja III läbi) andma järgmise sisuga tahteavaldus: „XXX palub kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr XXX III jaost kanne, millega on XXX kasuks seatud isiklik kasutusõigus elamule asukohaga XXX, Tallinn”. Hageja väitel seati praeguseks talle kuuluval kinnistul asuvale elamule kostja I kasuks 2009. aastal isiklik kasutusõigus, aga kostja I ei ole elamus kunagi elanud. Sellest järeldab hageja, et isiklik kasutusõigus on kaotanud kostja I jaoks igasuguse õigusliku tähtsuse ja tuleks hageja nõudel kustutada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud.
5.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostja I elas periooditi XXX asuvas elamus oma isa (kostja III) juures kuni 17. juunini 2011. Elamu oli sel ajal kostja III alaline elukoht ja kinnistu toonane omanik tunnistas kostjate I ja III õigust elamut kasutada. Alates
17.juunist 2011 viibis kostja III Valgevenes. Alaealine kostja I ei saanud üksi isiklikku kasutusõigust kasutada ja alates nimetatud ajast elamus elada. Praegu kasutab elamut hageja seaduslik esindaja, kes kostjaid ei ole elamusse lubanud. Kostjal I on ka tulevikus huvi kas koos vanematega või täisealiselt iseseisvalt kasutada elamut elamiseks. Menetluskulud paluvad kostjad panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirju kostjad ei esitanud. 2 (4)

2-14-51531 Kohtuotsuse allkirjastamise aja seisuga ei ole kohtute infosüsteemis registreeritud kostja I riigi õigusabi korras esindaja taotlust riigi õigusabi tasu ja kulude maksmiseks.

6.Kohalik omavalitsus (Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus) avaldas 16. juuni 2014. aasta kirjas, et isikliku kasutusõiguse kustutamine ei ole kooskõlas alaealise kostja I huvidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
8.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
9.TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − 8. detsembril 2009 kinnistamisavalduse alusel kostja I kasuks isiklik kasutusõigus elamule asukohaga XXX, Tallinn (edaspidi „elamu”), vastav kanne tehti kinnistusraamatusse 29. detsembril 2009 (tl 5–6 ja 156–158), aga lepingut selle õiguse täpsemaks sisustamiseks ei sõlmitud; − pärast 17. juunit 2011 ei ole kostja I elamus elanud; − esialgne hageja (tl 159–160) omandas kinnistu (registriosa nr XXX), mille oluliseks osaks on elamu, 21. detsembri 2011 asjaõiguslepingu alusel ja hageja (tl 161–162) omakorda 27. novembril 2014 (tl 5–6 ja 156–158); − esialgne hageja pöördus enne kohtuvaidlust kostja II poole taotlusega anda nõusoleku isikliku kasutusõiguse kustutamiseks (tl 7), aga kostja II vastavat nõusolekut ei andnud.
11.Hageja soovib vabaneda talle kuuluvat kinnisasja koormavast isiklikust kasutusõigusest alaealise kostja I kasuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Hageja väidab, et isiklik kasutusõigus on kaotanud kostja I jaoks igasuguse tähtsuse, sest kostja I ei ela kinnistul asuvas elamus ega ole seal kunagi elanud. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et kostjal I on huvi isikliku kasutusõiguse säilimise vastu.
12.Hageja nõude õiguslik alus on esmalt AÕS § 228 teise lause kaudu kohalduv AÕS § 212 lg 2 p 1, mille alusel kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Vaidlust ei ole selles, et kostja I praegu kasutusvaldust ei teosta, aga hageja ei ole tõendanud, et oleks ära langenud asjaolud, mille tõttu kostjal I – või tema vanematena kostjatel II ja III esines huvi kasutusvalduse seadmise vastu, ega ka seda, et kostjal I ei ole tulevikus mõistlikult eeldatavat huvi kasutusvalduse teostamise vastu. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal oma nõude edukuseks need kaks aspekti vaidluse tõttu konkreetsete asjaoludega sisustada ja oma vastavad väited tõendada. Kohtu sellist käsitlust toetab ka õiguskirjandus (vt Varul, P. jt, Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2014, § 212, p 3.4 teine lõik, lk 40). AÕS § 212 lg 3 kaudu saaks asjas vähemalt osaliselt kohaldada ka AÕS § 177 lg 2 teist lauset, mille järgi huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole praeguseks nii pikk 3 (4)

2-14-51531 periood veel möödunud, siis ei saa hageja viidatud eeldusele tugineda. Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et kasutusvaldus oleks kaotanud kostja I jaoks tähtsuse. Kohus nõustub kostjatega, et alaealisel kostjal on mõistlik eeldatav huvi asuda täisealiseks saamisel iseseisvalt teostama talle vaidlusalusest kasutusõigusest tulenevaid õigusi.

13.Kostja I nimel ülejäänud kostjate poolt avaldatava tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõude õiguslik alus on lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, mis näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Ka kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 järgi võiks hageja nõuet rahuldav kohtulahend asendada puudutatud isiku nõusolekut, mis on sama paragrahvi esimese lõike ja teise lõike p 2 alusel vajalik kostja I kasuks kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kuna kohus ei tuvastanud, et isiklik kasutusõigus oleks kaotanud kostja I jaoks tähtsuse, siis ei ole kostja I ega tema vanematena kostjad II ja III kohustatud tegema hageja nõudes märgitud tahteavaldust. Seetõttu jääb hagi rahuldamata.
14.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata OÜ GRAND KINNISVARA registriandmete väljatrüki (tl 163–164), sest sellest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kohus küsis käesolevas asjas kohaliku omavalitsuse arvamuse (tl 41–42) tulenevalt TsMS § 552 lg-st 2, sest kohtu esialgsel hinnangul olnuks sama menetluse raames võimalik otsustada ka perekonnaseaduse § 131 lg 1 esimeses lauses nimetatud nõusoleku üle. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis ei ole vaja nimetatud nõusoleku üle otsustada ja kohaliku omavalitsuse arvamusega ei pea kohus asja lahendamisel samuti arvestama. Siiski märgib kohus, et kui hagi rahuldamise muud eeldused oleksid täidetud, siis saaks kohus kaaluda kostja I kui alaealise huve Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse alusel ja vajadusel hinnata ka kohaliku omavalitsuse arvamust.
15.Tsiviilasja hind on TsMS § 126 lg 2 alusel 3 500 eurot.
16.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 166 esimesest lausest kannavad asendatud ja asendav pool (st käesoleval juhul hageja ja esialgne hageja) solidaarselt vastaspoole menetluskulud. Kohus ei pea kulude sellist jaotust ebaõiglaseks. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejal tuleb kostjatele hüvitada null eurot, sest kohtutoimikust ei nähtu kostjate kantud kulusid ja menetluskulude nimekirju kostjad ei esitanud. Kui kostja I esindaja riigi õigusabi korras on esitanud tähtaegselt taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude maksmiseks, siis lahendab kohus selle eraldi määrusega, milles otsustab vajadusel ka vastava rahasumma hüvitamise riigile lähtudes otsuses esitatud menetluskulude jaotusest. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja