lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-61805/39

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-61805/39
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
29.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1191
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 3, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 144Kohtuvälised kulud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-61805/21Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja08.08.20142-13-61805/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.11.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-14-63252/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-61805

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi Tallinna linna vastu võla nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni (e-post: [email protected]) Kostja Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn, e-post: [email protected]); esindaja Terje XXX (epost: [email protected])

Resolutsioon

1.Rahuldada

XXXOÜ

avaldus kindlaksmääramiseks osaliselt.

menetluskulude

2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tallinna linnalt välja XXXOÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 1300 eurot ja õigusabikulud 4860 eurot, kokku 6160 (kuus tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.
3.Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus summas 520 (viissada kakskümmend) eurot.
4.
Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinna linnal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6160 eurot) XXXOÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1.Harju Maakohus 08.08.2014 otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 26.11.2014 otsusega jättis Harju Maakohtu 08.08.2014 otsuse muutmata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus 09.03.2015 määrusega jättis kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus 09.03.2015.
2.Hageja esitas 24.03.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub määrata menetluskulude suuruseks 6680 eurot ja kohustada kostjat alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
3.Hagejat esindasid kaks vandeadvokaati, Karoliina Kõrgesaar ja Madis Vinni. Et vaidlusalune kaasus ei olnud õiguslikult keerukas ega ülemäära mahukas, ei olnud kahe vandeadvokaadist lepingulise esindaja kasutamine ja seeläbi kahekordne ajakulu õigustatud. Hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele kulunud 14 tundi ja 15 minutit on sellesisulise menetlusdokumendi koostamiseks põhjendamatult pikk aeg, mis kinnitab väljamõistetava menetluskulu vähendamise vajadust. Tallinna linna apellatsioonkaebusele vastamisega seoses on hageja lepingulistel esindajatel väidetavalt kulunud rohkem kui 15 tundi, mis on samuti ebamõistlikult pikk aeg. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud aeg näitab väga selgelt, et hageja kulud seonduvalt lepinguliste esindajatega on üle paisutatud. Mõistlikuks ajaks menetluskulude nimekirja koostamisel saab kostja hinnangul pidada 30-minutilist ajakulu. Tallinna linnalt välja mõistetavat menetluskulu, mis on kahe esindaja tõttu kahekordne, tuleks arvestuslikult 50% võrra vähendada. Lähtuvalt eeltoodust on Tallinna linn seisukohal, et vajalikuks ja põhjendatuks saab selles asjas pidada hageja kantud menetluskulu summas 3500,00 eurot. Hageja seisukoht
4.Tallinna linn on jätnud arvestamata asjaoluga, et menetluskuludest 1 300 eurot moodustab hagiavalduselt tasutud riigilõiv ning hageja on palunud lepingulise esindajaga seotud menetluskulu määrata kindlaks summas 5 380 eurot (ilma käibemaksuta).
5.Kuigi hagejal oli menetluses kaks esindajat, ei ole menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingute mahtu topelt. Seetõttu ei ole asjakohane Tallinna linna tuginemine TsMS § 175 lg-le 3, millega reguleeritakse kahe esindajaga seotud menetluskulu hüvitamist, ega põhjendus menetluskulu vähendamise kohta 50% võrra kahe esindaja kasutamise tõttu.
6.Tallinna linna vastuväited, mis seonduvad hagiavalduse koostamise ja apellatsioonkaebusele vastamise ning menetluskulude nimekirja koostamisega mahukusega ei ole põhjendatud. Väide menetluskulude ülepaisutatuse kohta on alusetu. Hagiavalduse koostamise ja apellatsioonkaebusele vastamise mahukuse on tinginud nende aluseks olevate asjaolude ning dokumentide mahukus. Ainuüksi üks töövõtuleping koosnes ca 50 lisast, mistõttu tuli hagiavalduse koostamisel kõik lepingud ja nende lisad läbi töötada, samuti tuli analüüsida mitme aasta vältel toimunud hageja ja kostja vahelist kirjavahetust. Analüüs hõlmas ka hinnangut ning otsustust, milliseid tõendeid oli hagi seisukohast oluline kohtule esitada. Apellatsioonkaebusele vastamisel oli vajalik läbi töötada ka kostja enda poolt viidatud ja kohtule esitatud materjalid (kostja esitas hagi aluseks mitteolevate lepingute lisad) ning see eeldas ka vastavate alusmaterjalide läbitöötamist ja nende relevantsuse hindamist lähtudes hagist. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

9.Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud 30.12.2013 riigilõivu 1300 eurot (tlk 38). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 1300 euro ulatuses ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada.
10.Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 5 380 eurot (ilma käibemaksuta). Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 120 eurot/tund ja 140 eurot/tund ilma käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 p 25 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa põhjendatud ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus möönab, et käesolev tsiviilvaidlus oli küll menetlusdokumentide rohkuse tõttu mahukas, mistõttu võib esindajal tekkida teatud toimingute tegemisel suurem ajakulu, kuid vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas, et oleks põhjendatud keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgem tunnitasu 140 eurot/tund. Arvestades keskmisi turuhindasid ja tsiviilasja keerukust peab kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot/tund ilma käibemaksuta.
11.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kui vastaspoolel osaleb menetluses korraga 2 esindajat, siis on hageja kajastanud menetluskulude nimekirjas toimingute ajakulu topelt, mistõttu tuleb lõppsummat 50% võrra vähendada. Kohus nõustub kostjaga, et menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 1 tund 50 minutit, on ebamõistlik. Kuivõrd kliendile arvete esitamine on lahutamatu osa osutavast teenusest, siis ei pea neid eraldi koostama ning kaaskirja koostamine on iseenesest tehniline dokument, mistõttu kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ajakulu on 30 minutit, vähendades toimingule kulunud aega 1 tunni ja 20 minuti võrra. Kohus nõustub hagejaga, et hagiavalduse koostamise ja apellatsioonikaebusele vastamise tavapärasest suurem ajakulu on tingitud asjaolude ja dokumentide mahukusest.
12.Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis on ülejäänud osas kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud selleks põhjendamatult aega.
13.Arvestades nimekirja koostamiseks kulunud aja vähendamist on esindaja osutanud õigusabiteenust 16 tundi ja 40 minutit (18 tundi-1 tund 20 minutit) hinnaga 140 eurot/tund. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot/tund, vähendab kohus hüvitatavat õigusabiteenust summas 520 eurot [2520-(16 tundi ja 40 minutit *120 eurot/tund)]. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1300 eurot ja õigusabikulud 4860 (5 380 -520) eurot, kokku 6160 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
15.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.