Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

esitatud

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus selgitas oma 24. oktoobri 2014 määruses J. Andrejevile, et kaebuse kohtutäituri otsuse peale saab esitada hagita menetluses ja käesolevas asjas ei ole sellise kaebuse esitamise eeldused täidetud. Maakohtule ei ole esitatud kohtutäiturite otsuseid J. Andrejevi kaebuste kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

arestimise tõttu

3) on vastustajate ebaseadusliku tegevuse tõttu määruskaebuse esitaja 3-liikmeline pere sattunud raskesse majanduslikku olukorda, jäädes ilma määruskaebuse esitaja poolest sissetulekust. Vastavalt kehtivale seadusandlusele ei kuulu arestimisele sissetulek minimaalsummas 355 eurot ühe inimese kohta. Seadust jämedalt ignoreerides arestisid vastustajad ebaseaduslikult määruskaebuse esitaja pensioni summas 308 eurot, mis on väiksem arestile kuuluvast miinimumsummast. Määruskaebuse esitaja ülalpidamisel on 2 alaealist last, seega mittearestitav summa on vähemalt 591 eurot; 4) ei ole määruskaebuse esitajal alates 03. oktoobrist 2011 kellegi ees mitte mingisuguseid võlgu; 5) oleks maakohus pidanud korraldama eelistungi ning andma pooltele korraldusi ja tegema päringuid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kontode arestist vabastamist. Seega oli sisuliselt tegemist kaebusega kohtutäituri tegevusele täitemenetluse läbiviimisel. Ka kohtutäituritele adresseeritud pretensioonides (10.06.2014.a ja 24.09.2014.a) tugineb kaebaja sellele, et kontol olevaid vahendeid on täitemenetluses kinni peetud suuremas ulatuses kui oleks seaduse kohaselt lubatav, arvestades kaebajal ülalpeetavate olemasolu ning asjaolu, et kaebaja sissetulekuks on riiklik pension, millele täitemenetluses sissenõude pööramine on seotud piirangutega. Maakohus on oma 24. oktoobri 2014.a määruses avaldajale selgitanud, et kaebuse menetlemiseks tuleb täpsustada nõuet ja esitada kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise korra järgimist kinnitavad andmed - s.o kohtutäiturile esitatud kaebus koos kohtutäituri otsusega. J. Andrejevi poolt 03.11.2014.a esitatud täiendus erines esialgsest kohtule esitatud avaldusest sisuliselt vaid selle poolest, et nüüd suunas avaldaja oma kaebuse kohtutäitur A. Kreki vastu. Kaebaja vaidlustas endiselt kohtutäituri poolt arveldusarvete arestimise, nõudis arvete arestist vabastamist ning arvelt mahavõetud rahasummade tagastamist. Seega on J. Andrejevi poolt kohtule esitatud kaebuse näol tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale TMS §-de 217 ja 218 mõttes.

TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt ka Riigikohtu seisukohad kohtuasjades nr 3-2-1-45-09, p 14, ja nr 3-3-1-32-03, p 24). TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud. Seega tuleb kohtul omal algatusel kontrollida, kas avaldaja vara arestiti kehtiva täitedokumendi alusel, avaldajale toimetati kätte täitmisteade, vara arestis pädev isik ning avaldajat teavitati tema õigustest (vt TMS § 55). Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist reguleerib TMS § 24.

sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Võlgniku pensionile sissenõude pööramist on selgitanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-68-07. Asjaolule, et alates oktoobrist 2011.a ei ole tal kellegi ees mingisuguseid võlgnevusi, tugines määruskaebuse esitaja esmakordselt oma määruskaebuses Viru Maakohtu 15. detsembri 2014.a määruse peale. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnevuste puudumine või olemasolu on seotud materiaalõigusliku hinnanguga võlgniku ja sissenõudja vahelisele õigussuhtele, mida üldjuhul ei saa lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisega. Kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.