Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-12597
Tsiviilasi
OÜ Palu Steel Constructions hagi OÜ SCM Assets vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 5 368,58 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. juuli 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Palu Steel Constructions apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Palu Steel Constructions (registrikood 11970055), esindaja Robert Sprengk
esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ SCM Assets (registrikood 12193613), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Palu Steel Constructions kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
järeldada, et tegemist on sildkraanadega. Põhjendamatu on maakohus järeldus, et vaidlusalust vara saab nimetada üldnimetusega tõsteseadmed; 2) on üllatuslik maakohus seisukoht, et hageja pidi oma väiteid tõendama erialaspetsialisti arvamusega. Maakohus ei ole täitnud TsMS § 329 lg-st 3, §-st 351 ja §-st 392 tulenevaid kohustusi ning on jätnud tõendamiskoormise pooltele selgitamata; 3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 57 lg-t 1 ja jõudnud ekslikule järeldusele, et sildkraanad oli kinnistu päraldisteks ning kostja omandas need koos kinnistuga. TsÜS § 57 lg 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada peaasi, päraldis, nende ühine majanduslik eesmärk ja vastav ruumiline seos. Kuna kinnistul asuv hoone oli ehitusjärgus, ei saa vaidlusalusel varal olla sellega ühist majanduslikku eesmärki; 4) ei saanud vaidlusalune vara olla kinnistu päraldiseks, kuna sildkraanad ei olnud nõuetekohaselt registreeritud ja esines õiguslik takistus nende kasutamiseks. Sildkraanad ei saanud peaasja teenida ning ei olnud peaasjaga ühise majandusliku eesmärgiga seotud; 5) on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et vaidlusalune vara oli kinnistul asuva hoone jaoks valmistatud. Üllatav on maakohtu seisukoht, et vaidlusalune vara oli hoonega püsivalt ühendatud; 6) ei ole vaidlusalune vara olnud OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotivara. 01.03.2012 vallasvara arestimise akt ei ole koostatud OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri poolt. Nimetatud aktiga ei saa määrata OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotivara koosseisu ega sellest tulenevalt ka kinnistu päraldisteks olevat vallasvara koosseisu.
TsMS § 643 lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada, s.o kaebus on õiguslikult perspektiivitu. Riigikohus on 24. aprilli 2013 otsuse nr 3-2-1-35-13 p-s 12 selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Avaldusest (I kd, tl 12-16) nähtuvalt oli üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kaks alust – üüri tasumise ning üüritud vara säilimise kohustuse rikkumine üürniku poolt. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud üürivõlgnevuse olemasolu, kuid ebaõige on vastustaja väide, et nimetatud alusel üürilepingu erakorraline ülesütlemine on igal juhul jõus. Apellatsioonkaebuses on viidatud menetlusnormide rikkumisele maakohtu poolt ning juhul, kui asjas on tuvastatav menetlusnormi rikkumine, võib see kaasa tuua maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise. Seetõttu ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu ning järelikult puudub alus selle läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on viidatud menetlusnormide rikkumisele ning vaidlustatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise materiaalse eeldusena märgitud üüritud vara säilimise kohustuse rikkumist üürniku poolt. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaid vaidlustatud osas.
hageja vastu vaielnud sellele, et ta viis üüripinnalt ära sildkraanad. Kostja vastuväite kohaselt on hageja poolt üüripinnalt ära viidud sildkraanad/telfrid tema poolt ostetud kinnistu päraldisteks ning seetõttu on hageja nende äraviimisega rikkunud tema omandiõigust ning ei ole taganud üüritud vara säilimise.
sihtotstarbele ja heaperemehelikult ning tagama üüritud vara säilimise ja tagastama selle üürileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel üüritud vara vähemalt samas seisundis, kui üürnik selle sai. Üürilepingu p-i 7.2. järgi on üürileandjal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist kolme kuulise kirjaliku etteteatamise tähtajaga, kui üürnik ei täida lepingus sätestatud kohustusi. Kuna hageja ei täitnud lepingus sätestatud kohustusi (rikkus lepingu p 4.1.1. ja 4.1.2.), siis ole kostja õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Lisaks lepingulisele alusele oli kostjal õigus üürileping ennetähtaegselt üles öelda ka vastavalt VÕS § 315 lg 1 p-le 2, mille kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik rikub käesoleva seaduse § 276 lõikes 2 või 3 sätestatud kohustust. Viies üüripinnalt ära kostjale kuuluvad sildkraanad, muutis hageja tootmishoone sihtotstarbelise kasutamise võimatuks ja seetõttu rikkus VÕS § 276 lg-s 2 nimetatud kohustust olulisel määral.
Kuna antud juhul on maakohtu lahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.