lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-2-5-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-5-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 204 lg 2, 4Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollTsMS § 219 lg 1, 3Esindaja kohtu määramiselTsÜS § 8 lg 2, 3Füüsilise isiku teovõimeRÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmineTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 202 lg 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Boston Invest OÜ12289916(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-5-14

Määruse kuupäev

Tartu, 12. märts 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Peeter Jerofejev

Kohtuasi

Boston Invest OÜ hagi L-M. V vastu eluruumi valdust üle andma kohustamiseks ning tasumata üüri, kahjuhüvitise ja võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-30554

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L-M. V teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Boston Invest OÜ (registrikood 12289916), esindajad vandeadvokaadid Siret Siilbek ja Annika Vait Kostja L-M. V, esindaja vandeadvokaat Andres Tamm

Asja läbivaatamise kuupäev

26. jaanuar 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-30554. Saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
Tsiviilkohtumenetlusteovõime
TsMS § 217 lg 3Esindamine kohtus
TsMS § 307 lg 3Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine
TsMS § 318 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine saaja seaduslikule esindajale
TsMS § 354Menetluse peatumine tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotuse tõttu
TsMS § 688 lg 2Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 702 lg 2Teistmise alused
TsMS § 703 lg 2Teistmise piirangud
TsMS § 704 lg 1Teistmisavalduse esitamise tähtaeg
2.
Teistmisavaldus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Andres Tamm OÜ-le (konto nr EE721010022031775000) teistmisavalduselt L-M. V eest 5. septembril 2014 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot.
4.Määrata vandeadvokaat Andres Tamme (Advokaadibüroo Andres Tamm OÜ) tasuks riigi õigusabi eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Boston Invest OÜ (hageja) esitas 19. juunil 2013 Pärnu Maakohtule L-M. V (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle Kuressaares Xxxxx XX-XX asuva eluruumi valdus, mõista välja üür, kahjuhüvitis ja võla sissenõudmise kulu, kokku 150 eurot 15 senti, kahjuhüvitis 57 eurot 52 senti iga kalendrikuu eest alates 1. juunist 2013 kuni eluruumi valduse faktilise üleandmiseni, sissenõutavaks muutunud viivis 25 eurot 62 senti ning viivis kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni.
2.Pärnu Maakohus võttis hagi 27. juuni 2013. a määrusega menetlusse ja andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohus otsustas 22. oktoobri 2013. a määrusega toimetada hagimaterjalid kostjale kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse põhjenduste kohaselt on hagimaterjalid kostjale kätte toimetamata, kuna kostja elu- või viibimiskoht on hagejale ja kohtule teadmata. Kostjale on hagiavaldust üritanud kätte toimetada kahe korral postiasutus ja ühel korral kohtukordnik rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kuid materjalid tagastati kohtule, sest kaks kättetoimetamise katset olid ebaõnnestunud. Muud kontaktandmed kostja kohta puuduvad. Hageja esitas taotluse kostjale menetlusdokumendi avalikult või politseiasutuse vahendusel kättetoimetamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teatas kohtule, et Kuressaare politseijaoskonnal ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, kuna ust Kuressaares aadressil Xxxxx XX-XX ei avatud. Politseijaoskond suhtles telefoni teel kostja poja V. V, kes ei soovinud dokumente vastu võtta ja oma emale üle anda. V. V sõnul on tema ema elukoha aadress Kuressaare Xxxxx XX-XX.
3.Pärnu Maakohus tegi 7. veebruaril 2014 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat andma hagejale üle Kuressaares Xxxxx XX-XX asuva eluruumi valduse, mõistis kostjalt välja üüri, kahjuhüvitise ja võla sissenõudmise kulud 150 eurot 15 senti, kahjuhüvitise 57 eurot 52 senti iga kalendrikuu eest alates 1. juunist 2013 kuni eluruumi valduse faktilise üleandmiseni, sissenõutavaks muutunud viivise 45 eurot 63 senti ning alates otsuse tegemisest viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (150 eurot 15 senti) kuni selle rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas 5. septembril 2014 Riigikohtule Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014. a tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, milles palub otsuse tühistada ja saata tsiviilasja lahendamiseks esimese astme kohtule. Teistmisavalduse kohaselt on kohtuotsuse teistmise korras tühistamiseks kaks alust. Esiteks ei ole kostja kohtumaterjale ega kohtukutset kätte saanud, kuna oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud kostja aru oma tegude tähendusest. Tsiviilasja materjalid edastati kostjale Ametlike Teadaannete kaudu 23. oktoobril 2013. Teiseks esines maakohtus kohtulahendi tegemise ajal menetluse peatumise alus, sest kostja oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, kuid kohus seda ei teadnud. 18. juuni 2014 ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt leidis ekspert, et kostjal esineb vaimuhaigus paranoidse skisofreenia kujul, mis avaldub nägemis- ja kuulmismeelepetete ning süstematiseeritud paranoilise mürgitus-, kahjustus- ja tagakiusamisluulu ning negatiivse teisiku luuluna. Tulenevalt haiguslikest elamustest on häiritud kostja orientatsioon situatsioonis ja tema käitumine. Kõrvalekallete tõttu ei ole kostja võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest või neid juhtima ning ta vajab eestkostjat. Pärnu Maakohus seadis 14. juuli 2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-51573 kostja üle eestkoste. Kostja ega tema eestkostja ei ole kätte saanud hagimaterjale ega kohtuotsust. Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014 otsuse sai kostja riigi õigusabi korras määratud

lepinguline esindaja kätte 4. septembril 2014.

5.Hageja palub jätta teistmisavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et teistmisavaldus on põhjendamatu ja esitatud tähtaega ületades. 25. veebruaril 2014 kirjutas vandeadvokaat Andres Tamm kohtule ja palus võimaldada juurdepääsu e-toimikule. Esindaja avas menetlusdokumente e-toimikus 25. ja 27. veebruaril 2014. Teistmine ei ole lubatud, sest kostjal oli võimalik teistmist võimaldavatele asjaoludele tugineda kajas. Kuna esindaja pidi otsuse kätte saama hiljemalt 27. veebruaril 2014, sest e-toimikus oli märge otsuse avaldamisest Ametlikes Teadaannetes, siis on teistmisavaldus esitatud tähtaega ületades. Lisaks olid nii kostja, tema esindaja kui ka lähedased kohtulahendist teadlikud, sest 17. veebruaril 2014 alustati kostja vastu täitemenetlust. Kostja kontod arestiti ja osaliselt peeti kinni tema pension. 14. aprillil 2014 täitemenetlus peatati.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Pärnu Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 710 lg 1 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
7.Kostja on teistmisavalduses tuginenud kahele teistmise alusele. Kostjale ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt (TsMS § 702 lg 2 p 2) ja kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise tõttu esines menetluse peatumise alus, mis kohtuotsuse tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud kohtule teada (TsMS § 702 lg 2 p 81). Seega oleneb teistmisavalduse põhjendatus sellest, kas kostjal oli kohtumenetluse ajal tsiviilkohtumenetlusteovõime, sest sellest sõltub ka tsiviilasja materjalide kättetoimetamise õiguspärasus.
8.Lähtudes asja materjalidest, leiab kolleegium, et kostjal puudus hagimenetluse ajal tsiviilkohtumenetlusteovõime. TsMS § 202 lg 2 kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on piiratud teovõime alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Kostjale määrati eestkostja Kuressaare linna 29. aprilli 2014. a avalduse alusel 14. juuli 2014. a kohtumäärusega (tl 105 pöördel). Avalduses märgitu kohaselt haigestus L-M. V aastaid tagasi paranoidsesse skisofreeniasse ning on alates sellest ajast käinud regulaarselt ravil psühhiaatriahaiglates, viimastel aastatel on aga lähisugulased täheldanud tema käitumise pöördelist

muutumist, ta ei ole ravijuhiseid järginud ning tema tervislik seisund on oluliselt halvenenud. Kohtumääruse kohaselt haigestus L-M. V paranoidsesse skisofreeniasse 1975. a, psühhopatoloogias on esiplaanil paranoidsed luulumõtted ebaadekvaatse ja vastutustundetu käitumisega. Kohtupsühhiaatriaekspert jõudis 18. juuni 2014 ekspertiisiaktis järeldusele, et vaimuhaigus avaldub nimetatul nägemis- ja kuulmismeelepetete ning süstematiseeritud paranoilise mürgistus-, kahjustusja tagakiusamisluulu ning negatiivse teisiku luulu näol ning haiguslikest elamustest tulenevalt on häiritud tema orientatsioon situatsioonis ja käitumine. Eksperdi järelduse kohaselt ei ole kostja kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima. Maakohus tegi tagaseljaotsuse 7. veebruaril 2014 ja seega tuvastas kohus kostja piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses alles pärast vaidlusaluse tagaseljaotsuse tegemist. Samas selgub kohtumäärusest, et kostja haigestus juba 1975. aastal, viimastel aastatel lõpetas kostja omaalgatuslikult toetusravi ja arsti vastuvõtule enam ei ilmunud. Sel perioodil täheldas ka V. V ema tervisliku seisundi halvenemist (tl-d 106–107). Eespool toodud asjaolud annavad aluse järeldusele, et kostja haiguse puhul on tegemist kestva haigusliku seisundiga, mis kujunes välja pikema aja jooksul enne eestkostja määramist, ning kostja oli piiratud teovõimega ka hagimenetluse ja tagaseljaotsuse tegemise ajal. 14. juuli 2014 määruse kohaselt seati eestkoste kostja asjade ajamiseks, sh tema varaliste huvide kaitseks ja tema huvide esindamiseks. Seega puudutab isiku teovõime piiratus ka tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja -kohustuste täitmist.

9.Kolleegium leiab, et esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus, sest kostjale ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt. TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks muuhulgas asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. TsMS § 318 lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega saajale menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale. Kuna menetlusdokumendid tuli TsMS § 318 lg 1 järgi kätte toimetada kostja seaduslikule esindajale, siis ei vastanud tsiviilasja materjalide ja kohtuotsuse avalik kättetoimetamine seaduse nõuetele. Hinnangut kohtumaterjalide kättetoimetamise seaduslikkusele ei mõjuta asjaolu, et eestkostja kui piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja perekonnaseaduse (PKS) § 207 lg 1 järgi määrati kostjale alles 14. juulil 2014 ning seetõttu praeguse tsiviilasja menetlemise ajal kostjal seaduslikku esindajat veel ei olnudki (vt ka Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-07, pd 11–12; 28. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 13).
10.Kolleegium leiab samuti, et teistmisavalduses esitatud asjaolud annavad alust teistmiseks ka TsMS § 702 lg 2 p 3 järgi. Kuigi kostja sellele teistmise alusele teistmisavalduses ei tuginenud, ei ole Riigikohus TsMS § 688 lg 2 ja § 705 järgi seotud teistmisavalduse õigusliku põhjendusega. TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud. TsMS § 217 lg 3 kohaselt esindab

tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus tema seaduslik esindaja. Nagu eespool selgitatud (p-d 8–9), siis ei olnud kostjal seaduslikku esindajat kuni 14. juulini 2014. Seega ei esindanud kostjat menetluses selleks õigust omav isik. Eeltoodud järeldust ei muuda ka TsMS § 219 lg 3 ega asjaolu, et pärast kohtulahendi tegemist astus menetlusse kostja lepinguline esindaja. TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaselt on teistmise aluse olemasolu hindamisel määravaks, kas isik oli seaduse kohaselt esindatud menetluse ajal. Pooled ei vaidle selle üle, et menetluse ajal, sh tagaseljaotsuse tegemise ajal 7. veebruaril 2014 ei olnud kostjal seaduslikku ega lepingulist esindajat.

11.Kolleegium märgib, et praeguses asjas ei kohaldu TsMS § 702 lg 2 p 81, mille kohaselt on teistmise aluseks peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Viidatud säte kohaldub olukorras, kus menetluse peatumise alus ilmneb menetluse ajal, kuid see ei olnud kohtule lahendi tegemise ajal teada (TsMS § 354). Praegusel juhul võib eeldada, et kostja kaotas tsiviilkohtumenetlusteovõime juba enne menetluse algust.
12.Teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt. Hageja on seisukohal, et kostja lepingulisele esindajale saab kohtulahendi kättetoimetatuks lugeda hiljemalt 27. veebruaril 2014, sest kostja esindaja pidi saama lahendi kätte Ametlikest Teadaannetest. Kuivõrd teistmise aluseks praegusel juhul on TsMS § 702 lg 2 p-d 2 ja 3, siis tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaja määramisel lähtuda TsMS § 704 lg 1 teisest lausest (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11). Seega võis teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Puuduvad andmed, et seaduslikule esindajale oleks üldse lahend kätte toimetatud. Isegi kui lähtuda TsMS § 704 lg 1 teise lause esimesest alternatiivist, on teistmisavaldus tähtaegne. Avalduse kohaselt sai lepinguline esindaja tagaseljaotsuse kätte 4. septembril 2014 (tl 102 pöördel). Toimikus puuduvad andmed, mille alusel oleks võimalik lugeda kohtuotsus varem lepingulisele esindajale kättetoimetatuks. Seega saab lugeda kohtuotsuse kostja lepingulisele esindajale kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 alusel 4. septembril 2014 ja teistmisavaldus on tähtaegne. Seda järeldust ei muuda ka hageja viide, et e-toimikule juurdepääsu saamisel pidi lepinguline esindaja Ametlikest Teadaannetest lahendit otsima. Teistmisavalduse esitamise tähtaja arvutamisel TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi ei arvestata sama sätte kolmanda lause kohaselt avalikku kättetoimetamist. TsMS § 704 lg 1 kolmas lause kehtib ka juhul, kui menetlusosaline on pärast lahendi tegemist võtnud lepingulise esindaja.
13.Lahendatavas asjas ei välista teistmist ka TsMS § 703 lg 2. Kolleegium ei nõustu hagejaga, nagu oleks teistmine lubamatu, kuivõrd kostja esindajal oli võimalik esitada tagaseljaotsuse peale kaja. TsMS § 703 lg 2 ei ole kohaldatav, kui teistmise alus tuleneb TsMS § 702 lg 2 p-st 2 (Riigikohtu
3.detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 12). Praegusel juhul on üheks teistmise aluseks just TsMS § 702 lg 2 p 2. Lisaks on teistmisaluste olemasolul menetlusosalisel õigus esitada teistmisavaldus maakohtu jõustunud otsuse peale kaja esitamata (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06, p-d 9–10; 6. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-09, p 6).
14.Kolleegium märgib, et kui kohtul ei õnnestu hagimaterjale kostjale kätte toimetada, kuid kohtul on andmeid, et võivad esineda TsÜS § 8 lg-s 2 nimetatud asjaolud, saab kohus algatada omal algatusel eestkostja määramise TsMS § 204 lg 2 kohaselt või vähemalt teavitada oma kahtlustest valla- või linnavalitsust TsMS § 204 lg 4 järgi (vt ka Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-07, p-d 11–12; 9. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 16–17). Seadusliku esindaja menetlusse astumiseni on kohtul võimalik määrata TsMS § 219 lg 1 kohaselt ajutine esindaja. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule ei pea TsMS § 219 lg 3 järgi määrama esindajat siis, kui teda juba esindab advokaat või muu kohane esindaja. Pärast esindaja või eestkostja määramist on võimalik materjalid esindajale kätte toimetada ja asja menetlust jätkata.
15.Kolleegium leiab, et vandeadvokaat A. Tamme taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud ajakulu riigi õigusabi osutamiseks on neli tundi. Kolleegium määrab seetõttu tema tasuks 288 eurot riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 ja § 23 lg 1 alusel. Riigi õigusabi tasu väljamaksmist korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur.
16.Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tasutud kautsjon kostjale tagastada.
17.Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Villu Kõve, Malle Seppik, Peeter Jerofejev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.