Kohtuasja number
3-2-2-5-14
Määruse kuupäev
Tartu, 12. märts 2015. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
Boston Invest OÜ hagi L-M. V vastu eluruumi valdust üle andma kohustamiseks ning tasumata üüri, kahjuhüvitise ja võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-30554
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L-M. V teistmisavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Boston Invest OÜ (registrikood 12289916), esindajad vandeadvokaadid Siret Siilbek ja Annika Vait Kostja L-M. V, esindaja vandeadvokaat Andres Tamm
Asja läbivaatamise kuupäev
26. jaanuar 2015. a, kirjalik menetlus
lepinguline esindaja kätte 4. septembril 2014.
muutumist, ta ei ole ravijuhiseid järginud ning tema tervislik seisund on oluliselt halvenenud. Kohtumääruse kohaselt haigestus L-M. V paranoidsesse skisofreeniasse 1975. a, psühhopatoloogias on esiplaanil paranoidsed luulumõtted ebaadekvaatse ja vastutustundetu käitumisega. Kohtupsühhiaatriaekspert jõudis 18. juuni 2014 ekspertiisiaktis järeldusele, et vaimuhaigus avaldub nimetatul nägemis- ja kuulmismeelepetete ning süstematiseeritud paranoilise mürgistus-, kahjustusja tagakiusamisluulu ning negatiivse teisiku luulu näol ning haiguslikest elamustest tulenevalt on häiritud tema orientatsioon situatsioonis ja käitumine. Eksperdi järelduse kohaselt ei ole kostja kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima. Maakohus tegi tagaseljaotsuse 7. veebruaril 2014 ja seega tuvastas kohus kostja piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses alles pärast vaidlusaluse tagaseljaotsuse tegemist. Samas selgub kohtumäärusest, et kostja haigestus juba 1975. aastal, viimastel aastatel lõpetas kostja omaalgatuslikult toetusravi ja arsti vastuvõtule enam ei ilmunud. Sel perioodil täheldas ka V. V ema tervisliku seisundi halvenemist (tl-d 106–107). Eespool toodud asjaolud annavad aluse järeldusele, et kostja haiguse puhul on tegemist kestva haigusliku seisundiga, mis kujunes välja pikema aja jooksul enne eestkostja määramist, ning kostja oli piiratud teovõimega ka hagimenetluse ja tagaseljaotsuse tegemise ajal. 14. juuli 2014 määruse kohaselt seati eestkoste kostja asjade ajamiseks, sh tema varaliste huvide kaitseks ja tema huvide esindamiseks. Seega puudutab isiku teovõime piiratus ka tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja -kohustuste täitmist.
tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus tema seaduslik esindaja. Nagu eespool selgitatud (p-d 8–9), siis ei olnud kostjal seaduslikku esindajat kuni 14. juulini 2014. Seega ei esindanud kostjat menetluses selleks õigust omav isik. Eeltoodud järeldust ei muuda ka TsMS § 219 lg 3 ega asjaolu, et pärast kohtulahendi tegemist astus menetlusse kostja lepinguline esindaja. TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaselt on teistmise aluse olemasolu hindamisel määravaks, kas isik oli seaduse kohaselt esindatud menetluse ajal. Pooled ei vaidle selle üle, et menetluse ajal, sh tagaseljaotsuse tegemise ajal 7. veebruaril 2014 ei olnud kostjal seaduslikku ega lepingulist esindajat.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.