Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-20737
Tsiviilasi
Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive 11.05.2012. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. augusti 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Jürgensoni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jaan Jürgenson (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Vastustaja (puudutatud isik): Põlva kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht: Põlva Aasa tn 5) Puudutatud isik: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Merlin Paas
esindajad
Kolsari
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Jaan Jürgensoni kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
kohtutäitur vastuväitele vastanud, viidates TMS §-s 44 sätestatud täitetoimingu edasilükkamise alustele. Nimetatud aluste hulgas ei ole sätestatud võlgniku avaldust. Kohtutäitur lähtus arestitava kinnisasja omaniku tuvastamisel õigesti kinnistusraamatu kandest (tl 49). Tähelepanuväärne on asjaolu, et eelmises lõigus viidatud vastuväites, mis oli saadetud väidetava ühisomaniku e-postilt, ei ole kinnistu kuulumisele abikaasade ühisvara hulka tähelepanu juhitud. S. Jürgenson on pöördunud vastava avaldusega kohtutäituri poole alles 07.06.2012 (tl 29). Ta ei ole esitanud vastavalt TMS § 222 lg-le 1 hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tulenevalt omandiõigusest. J. Jürgenson on esitanud kohtule kinnistusregistriosa väljatrükid temale kuuluvate kinnistute kohta (tl.99-104), millisest kahe kinnistu puhul on ühisomand Sirje Jürgensoniga kantud kinnistusraamatusse. Seega oli kohtutäituril, kes oli kontrollinud täitemenetluse käigus võlgniku vara olemasolu, alus arvata, et antud kinnistu ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäituri tegevus J. Jürgensoni kinnistu arestimisel vastuolus TMS §-s 198 sätestatud sissenõude pööramise järjekorraga, kuna viidatud säte kuulub kohaldamisele otsuste ja määruste täitmisel väärteo- ja kriminaalasjades. Tsiviilasjades kuulub kohaldamisele eelkõige TMS § 53 lg 3, mille kohaselt peab kohtutäitur vara arestimise järjekorda määrates arvestama, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil, kahjustamata võlgniku õigustatud huve. Kohtutäitur on arvestanud täitmisavalduses märgitud sissenõudja taotlusega pöörata sissenõue kinnistule (registriosa nr XXX ) juhul, kui nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada. Täitmisavalduse esitamisest 2009. a kuni kinnistu arestimiseni 2012. a oli möödunud 2,5 aastat ning selle aja jooksul ei olnud nõuet muul viisil õnnestunud rahuldada. Kohus oli seisukohal, et kohtutäitur võis lähtuda vara hindamisel temal olemasolevast infost. TMS § 74 lg 5 kohaselt lähtus kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, mis on TsÜS § 65 järgi selle kohalik keskmine müügihind. TMS § 74 lg 7 ja 8 kohaselt võivad nii võlgnik kui sissenõudja kohtutäiturile TMS §-s 217 sätestatud korras esitatava kaebusega kohtutäituri määratud hinna vaidlustada, mille korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks kohtult eksperdi määramist. Vastavat õigust on selgitatud ka vara arestimise aktis. Antud juhul ei ole võlgniku kaebuses kohtutäiturile 21.04.2012. a sõnaselgelt kohtutäituri määratud hinda vaidlustatud, on märgitud vaid, et kohtutäitur ei ole arestitava vara hindamisel selgitanud välja kinnistul asuva elamu tegelikku seisundit. Kohtutäitur on lähtunud ehitisregistri andmetest (tl 50). TMS § 70 lg 1 sätestab, et vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui nimetatud isikuid vara arestimise juures ei viibi, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. Kinnisasja arestimise aktist (tl 45-48) nähtub, et 12.04.2012. a toimunud kinnisasja arestimise juures ei ole võlgnik viibinud. Aktis on märgitud manukate nimed - Kaili Hiieste ja Marika Nestor, kes on kinnitanud oma allkirjadega akti koostamise juures viibimist. Kohtul ei ole alust arvata, et manukad ei viibinud kohal vaatamata võlgniku väitele, et tema manukaid ei näinud. Võlgnik on samas kinnitanud, et ta ei näinud ka kohtutäiturit, märkas vaid kohtutäituri autot ära sõitmas. Eeldades, et J. Jürgenson viibis arestitaval kinnistul asuvas elamus, tuleb möönda, et kohtutäitur oleks pidanud seda asjaolu kontrollima, et tagada võimalusel võlgniku juuresolek arestimisel, kuid iseenesest ei muuda see kohtu arvates arestimist tühiseks. Võlgnikku oli teavitatud tema õigustest teates täitetoimingust, mis oli võlgnikule 5 päeva enne arestimist kätte toimetatud ning võlgniku mitteosalemine ei toonud kohtu hinnangul kaasa tema õiguste rikkumist. Kohus leidis, et ka asjaolu, et võlgnikule väljastatud kinnisasja arestimise akti ärakiri (tl 1314) ei ole nõuetekohaselt kinnitatud ning erineb täitetoimikus olevast originaalist (tl 45-48), ei muuda arestimist tühiseks. Erinevus seisneb selles, et originaalakt ei ole kohtutäituri poolt allkirjastatud digitaalselt, vaid käsikirjaliselt, seevastu võlgnikule saadetud aktil on märge
digitaalse allkirjastamise kohta, kuid digiallkirja kinnitusleht puudub. Sisu osas on mõlemad aktid identsed, seetõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et ärakirja vormistamise vea tõttu on saanud võlgniku õigused rikutud.
sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei viinud tulemusteni, oli kohtutäituril TMS § 53 lg 1 alusel õigus arestida võlgniku kinnistu.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.