lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-14356/15

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-14356/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ORAS § 8 lg 2, 3, 4, 5Pärijad omandireformi õigustatud subjektidenaMaaRS § 5 lg 1Isikud, kellel on õigus nõuda maa tagastamist või kompenseerimist (õigustatud subjektid)ORAS § 16Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamine ja arvestusORAS § 161 lg 1ORAS § 5 lg 1Seaduse kohaldamine registreeritud elukaaslaseleTsMS § 162 lg 2Menetluskulude jaotus hagimenetlusesORAS § 4Omandireformi õigustatud subjektidTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-14356/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.11.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-23-3619/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus11.10.20232-22-4743/36Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus29.09.20232-16-13306/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.08.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-14356

Tsiviilasi

Fred Hoffmanni (isikukood: XXXXXXXXXXX) hagi Fred Hoffmanni (isikukood:

XXXXXXXXXXX)

vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. detsembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Fred Hoffmanni (ik: XXXXXXXXXXX) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Fred Hoffmann (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Allan Maloi Vastustaja (kostja): Fred Hoffmann (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. detsembri 2014 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus hageja kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 236 lg 2Tõendi esitamine ja tõendite kogumine
TsMS § 278Dokumendi väljanõudmine
TsMS § 3Õigus pöörduda kohtusse
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
1.Fred Hoffmann (ik: XXXXXXXXXXX) (hageja) esitas 31.03.2014 maakohtule hagiavalduse Fred Hoffmanni (ik: XXXXXXXXXXX) (kostja) vastu, paludes kohtul: 1) tuvastada, et hageja õiguseellane Alfred Hoffmann on õigustatud vara tagastamisele ja kompenseerimisele Tartu kinnistusameti kinnistusregistris nr XXXX kinnistu nr XXXX eest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise regulatsiooni alusel, mitte ei ole õigustatud Johannes Hoffmann ja tema õigusjärglased; 2) anda kostja eest nõusolek ebaõige kande parandamiseks kinnisasjale uue registriosa numbriga XXXXXXX „Fredi“ ja tuvastada heauskse omandamise mittetoimumine kostja poegadele ning anda kostja eest nõusolek ebaõige kande parandamiseks kinnisasjadele uute registriosa numbritega XXXXXXX ja XXXXXXX, lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 11 176 eurot kinnistu eest uue registriosa numbriga XXXXXXX ja kahju tekkimisega seoses kantud eksperdi kulu 400 eurot või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja otsene varaline kahju vara kaotsiminekust nende kinnistute eest, mis on võõrandatud heausksetele omanikele, sh kahju tekkimisest kantud eksperdi kulu, kokku kõigi nelja kinnistu puhul koos eksperdikuluga 250 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Ajalooarhiiv 28.11.2013 arhiiviteatises kinnitanud, et kinnistu nr XXXX omanikuks kinnistati 17.01.1938 ostu-müügilepingu põhjal Alfred Hansu poeg Hoffmann. Samas on Ajalooarhiiv väidetavalt väljastanud 29.11.1991 arhiiviteatise, mille kohaselt omanikuks kinnistati Johannes Hansu poeg Hoffmann. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjoni otsuse nr 10/1-18 punkti 2 järgi loeti 07.12.1992 tõendatuks, et kinnistu kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Johannes Hoffmannile. Omandireformi õigustatud subjektiks loeti kostja, kes on Johannes Hoffmanni järeltulija. Hagejale teadaolevalt on kostja saanud kinnistu eest kompensatsiooniks neli kinnistut, koguväärtusega 244 176 kuni 271 176 eurot. Kuivõrd kinnistu omanik õigusvastase võõrandamise ajal 23.07.1940 oli Alfred Hoffmann, olid tema ja tema õigusjärglased õigustatud saama kompensatsiooni. Alfred Hoffmann abiellus hageja ema Ternaga 15.11.1941. Alfred Hoffmann on notariaalselt kinnitanud, et soovib hagejat kohelda kui enda last. Järelikult saab hagejat lugeda Alfred Hoffmanni õigusjärglaseks. Kostjal puudus alus kinnistu eest kompensatsiooni saamiseks, kuivõrd kinnistu ei ole kunagi kuulunud tema isale, Johannes Hoffmannile. Alfred Hoffmann suri Kanadas Torontos 1984. a ja temast ei jäänud järele testamenti. Hageja leidis, et kuivõrd Alfred Hoffmanni abikaasa ja hageja ema on surnud, siis Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 8 lg 3 p 2 lõpu järgi on hageja õigustatud vara, millele oleks olnud õigus tema emal, tagastamisele või kompenseerimisele.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja taotles, et kohus teeks vaheotsuse selle kohta, kas hageja on 21.10.1984 surnud Alfred Hoffmanni pojaks, lapsendatuks või pärijaks ning kas hageja on hiljemalt 17.01.1992 esitanud Tartu vallale taotluse endise kinnistu nr XXXX maa ja sellel asuvate ehitiste tagastamiseks. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi läbi vaatamata, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistel asjaoludel võimalik. Kostja leidis, et hageja ei saa olla õigustatud subjektiks endise kinnistu nr XXXX osas. Hageja on Alfred Hoffmanni abikaasa Terna Hoffmanni poeg, mitte nende ühine laps. Puuduvad andmed selle kohta, et Alfred Hoffmann oleks teinud testamendi ja midagi hagejale pärandanud või hageja lapsendanud. Kuivõrd hageja ei ole Alfred Hoffmanni pärija, poeg ega lapsendatu, siis ei saa hageja olla omandireformi õigustatud subjektiks ORAS § 8 ja maareformi

seaduse (MaaRS) § 5 mõttes. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks taotlenud endise kinnistu nr XXXX maa ja ehitiste tagastamist.

3.Hageja leidis, et kostja väited ei ole hagi rahuldamata jätmiseks piisavalt kaalukad ja vaheotsuse tegemiseks puudub seaduslik alus. Vara tagastamisega isikule, kes ei ole omandireformi õigustatud subjekt, on oluliselt rikutud ORAS-t. Hageja palub selgitada välja omandireformi õigustatud subjekt. Hageja leiab, et on omandireformi õigustatud subjektiks ORAS § 8 lg 3 p 1 alusel, kuna Terna Hoffmann oli Alfred Hoffmanni abikaasa ja hageja pärib Terna Hoffmanni ainsa elus oleva lapsena ema järel õiguse olla omandireformi õigustatud subjektiks. MaaRS § 5 lg 1 p-st 2 tulenevalt alles siis, kui ORAS § 8 järgi pärijad puuduvad, on võimalik nõuet esitada õdedel ja vendadel. Alfred Hoffmann on 1957. a vandega kinnitanud, et soovib kohelda hagejat kui enda poega ning selline oli eeldatavasti Alfred Hoffmanni tahe kuni surmani 1984. a, kuna ta ei loonud Kanadas teist peret ega teinud testamenti, mis määraks kompensatsiooni saama kellegi teise kui abikaasa Terna Hoffmanni ja hageja.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 10. detsembri 2014 määrusega Fred Hoffmanni (ik: XXXXXXXXXXX) hagi Fred Hoffmanni (ik: XXXXXXXXXXX) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt on Riigikohus selgitanud (3-2-1-22-13, p 17), et kui kohus leiab vaheotsuse taotlust lahendades, et hagi ei saa rahuldada, saab ta vaheotsuse tegemise asemel jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kui see on võimalik tõendeid hindamata üksnes hageja esitatud asjaoludel, eeldades nende õigsust. Kuivõrd kohus ei ole poole taotlusega vaheotsuse tegemiseks seotud ja kohtu hinnangul esineb alus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Et hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes oleks võimalik hageja õiguste rikkumine, peab ta olema omandireformi õigustatud subjekt. ORAS § 4 kohaselt on omandireformi õigustatud subjektid isikud, sealhulgas riik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda vara tagastamist või kompenseerimist või õigus nõuda või taotleda vara tasu eest või tasuta üleandmist. TsMS § 3 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei ole asjaolu, et kostja ei olnud hageja hinnangul omandireformi õigustatud subjekt, hagi menetlemiseks piisav. Hageja tugineb sellele, et ta on Alfred Hoffmanni abikaasa Terna Hoffmanni laps ja viimase pärija. Samuti oli hageja hinnangul Alfred Hoffmanni tahteks, et hageja päriks kinnistu. Hageja tunnistab, et ta ei ole Alfred Hoffmanni laps ja seadusjärgne pärija ning et Alfred Hoffmann ei ole temale teadaolevalt teinud testamenti. ORAS § 8 lg 5 kohaselt käsitatakse õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena ainult käesoleva paragrahvi tähendatud isikuid. Kui endise omaniku pärija on surnud, ei lähe temale kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, väljaarvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike 2. punktis tähendatud isikud. ORAS § 8 lg 3 p-s 1 on omandireformi õigustatud subjektidena nimetatud endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed ning p-s 2 endise omaniku lapse abikaasa ning endise omaniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased. Sellest tulenevalt isegi kui Alfred Hoffmann oli kinnistu omanik selle õigusvastase võõrandamise ajal, ei saa tema abikaasa poeg, abikaasa seadusjärgne pärija, olla omandireformi õigustatud subjektiks. ORAS § 8 lg 2 kohaselt peab endise omaniku testament vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele ja olema tehtud enne testamendis märgitud vara õigusvastast võõrandamist või pärast käesoleva seaduse kehtestamist. Hagiavaldusest nähtuvalt võõrandati kinnistu õigusvastaselt 23.07.1940 ENSV Riigivolikogu dekreediga. Hageja on sündinud 1954. a, seega pärast kinnistu õigusvastast võõrandamist; Alfred Hoffmann on surnud 1984. a, seega enne

ORAS-e kehtestamist. Seadus on vastu võetud ning jõustunud juunis 1991. Eeltoodust tulenevalt, isegi kui eksisteeriks Alfred Hoffmanni testament, ei vastaks see ORAS § 8 lg 2 nõuetele ning hageja ei saaks olla omandireformi õigustatud subjektiks kui Alfred Hoffmanni testamendijärgne pärija.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. detsembri 2014 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks uues koosseisus, või rahuldada hagi, mõistes kostjalt välja hageja kasuks 250 000 eurot. Samuti palub määruskaebuse esitaja nõuda vastustajalt välja arhiividokument, mille alusel peaks vastustaja olema omandireformi õigustatud subjektiks. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli vaidlusaluse õigusvastaselt võõrandatud maa omanik sundvõõrandamise ajal Alfred Hoffmann. Alfred Hoffmann suri ja ei jätnud testamenti. Hageja on omandireformi õigustatud subjektiks esiteks ORAS § 161 lg 1 järgi ning teiseks ORAS § 8 lg 4 alusel. Hageja ema Terna Hoffmann oli omandireformi õigustatud subjektiks ORAS § 8 lg 3 p 1 järgi Alfred Hoffmanni abikaasana. Terna Hoffmanni ainsa lapsena on hageja tema ainus pärija. ORAS § 161 lg 1 järgi õigustatud subjekti (Terna Hoffmanni) surma korral läheb nõudeõigus üle pärijale, hagejale. Kohus on ekslikult kohaldanud ORAS §-i 8, kuna tulenevalt kohtupraktikast tuleb sätete vastuolu korral kohaldada sätet, mis on hiljem jõustunud ja õigusaktis hilisem (ORAS § 161 lg 1). Teiseks on lapsendatutel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel või kompenseerimisel ORAS § 8 lg 4 kohaselt võrdsed õigused endise omaniku abikaasaga. Tulenevalt ORAS § 8 lg 3 p-st 1, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ja testamenti ei ole, on omandireformi õigustatud subjektiks hageja. Erinevalt testamendist ei pea lapsendamine ORAS § 8 lg 2 järgi vastama selle toimumise ajal kehtinud seaduse nõuetele ega olema tehtud enne vara õigusvastast võõrandamist või pärast omandireformi aluste seaduse kehtestamist. Alfred Hoffmann on avaldanud soovi hagejat kohelda kui enda last ja seega hageja lapsendada. Tahe on kinnitatud notariaalselt, mis kõrvaldab võimalikud vorminõude puudused. Kuna ORAS § 8 lg 4 järgi on pärijaks hageja, siis MaaRS § 5 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole õdedel ja vendadel õigust kompensatsioonile. ORAS § 5 lg 1 järgi on kostja kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara kompenseerima või vara üle andma väärtuses 250 000 eurot; 2) puuduvad kohtulahendis põhjendused, mis on TsMS § 442 lg 8 oluline rikkumine; 3) jättis kohus tähelepanuta hageja taotluse koguda TsMS § 236 lg 2 alusel täiendavaid tõendeid. Ajalooarhiiv palus täiendavate uuringute tegemiseks esitada kohtul avalduse, mis võimaldaks Ajalooarhiivil uurida, mis võiks olla vastuoluliste omandi tekkimise dokumentide olemasolu põhjuseks. Kostja ei saa olla omandireformi õigustatud subjektiks, kuna kostja isa (Johannes Hoffmann) ei ole Ajalooarhiivi andmetel kunagi kinnistu nr XXXX omanik olnud. Kostja arhiiviteatis on võltsitud. Vara tagastamisega isikule, kes ei ole omandireformi õigustatud subjekt, on oluliselt rikutud ORAS-t (3-2-1-108-01). Kostja ei ole esitanud ühtegi argumenti ega tõendit selle kohta, et kostja võiks olla omandireformi õigustatud subjektiks. Kostja käest väidetava arhiiviteatise väljanõudmine TsMS § 278 järgi on oluline, et tuvastada, kas ta saab olla omandireformi õigustatud subjekt.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa hageja olla omandireformi õigustatud subjekt. MaaRS § 5 lg-st 1 ning ORAS § 8 lg-test 3 ja 5 nende koosmõjus ilmneb, et maareformi puhul saavad omandireformi õigustatud subjektiks olla endise omaniku vanemad, abikaasa, lapsed, lapse abikaasa, lapselapsed ja nende alanejad sugulased ning nende puudumisel endise omaniku õed ja vennad ning nende alanejad sugulased. Hageja ei ole hageja väidetava endise omaniku lapseks, lapselapseks, vennaks ega venna alanejaks sugulaseks. Ühtegi dokumenti, millest nähtuks väidetava endise omaniku poolt hageja lapsendamine, hageja esitanud ei ole. Kuivõrd hageja ei saa olla vaadeldav omandireformi õigustatud subjektina, siis ainuüksi sellel põhjusel on hagi edulootuseta ja kohus jättis selle õigesti läbi vaatamata; 2) on asjakohatud määruskaebuse viited ORAS § 161 lg-le 1. Nimetatud õigusnorm reguleerib olukorda, kus omandireformi õigustatud subjektiks olev isik on esitanud taotluse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks ning sureb peale taotluse esitamist, kuid enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10.12.2014 määrus muutmata.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda kõiki maakohtu määruse põhjendusi.
9.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
9.1.Maakohus on õigesti lähtunud seisukohast, et selleks, et asjas oleks võimalik hageja õiguste rikkumine, peab ta olema omandireformi õigustatud subjekt, st isik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda vara tagastamist või kompenseerimist või õigus nõuda või taotleda vara tasu eest või tasuta üleandmist. Juhul kui hageja ei ole vaidlusaluse vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt, puudub tal õigustatud huvi tuvastada, kas kostja tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks õigesti.
9.2.Määruskaebuse esitaja väidab, et vara, s.o kinnistu nr XXXX, kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Alfred Hoffmannile ja hageja on nimetatud vara osas omandireformi õigustatud subjektiks nii ORAS § 161 lg 1 järgi oma ema Terna Hoffmanni pärijana kui ka ORAS § 8 lg 4 alusel Alfred Hoffmani poolt lapsendatud isikuna. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu.
9.2.1.ORAS § 161 reguleerib muuhulgas nõudeõiguse pärimist ja selle lõike 1 kohaselt läheb õigustatud subjekti surma korral nõudeõigus üle pärijale. Kostja on vastuses määruskaebusele õigesti viidanud, et nimetatud õigusnorm reguleerib olukorda, kus omandireformi õigustatud subjektiks olev isik on esitanud taotluse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks ja sureb peale taotluse esitamist, kuid enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist. Sellist seisukohta kinnitab üheselt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 vastu võetud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ punktis 17 sätestatu, mille kohaselt, kui õigustatud subjekt sureb enne õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise otsuse tegemist, on tema nõudeõigus omandireformi aluste seaduse paragrahvi 161 lõike 1 kohaselt päritav tsiviilseadustes sätestatud korras ning õigustatud

subjektiks tunnistamise otsus on pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduse tähtaegselt esitanud isik sureb enne õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse tegemist ning maakonnakomisjon tuvastab, et isik vastas õigustatud subjektiks tunnistamise tingimustele, võtab komisjon vastu otsuse, millega tunnustab surnud isikut õigustatud subjektina ning loeb tema nõudeõiguse omandireformi aluste seaduse paragrahvis 161 lõike 1 kohaselt päritavaks tsiviilseadustes sätestatud korras. Komisjoni otsus on pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks. Kuivõrd asjas ei ole väidetud, et Alfred Hoffmanni abikaasa (hageja ema) Terna Hoffmann oleks esitanud avalduse kõnealuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks (see ei nähtu ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjoni 07.12.1992 otsusest nr 10/1-18, tl 12–13), ei ole tegemist antud vaidluses kohaldamisele kuuluva sättega.

9.2.2.ORAS § 8 lg 4 sätestab, et lapsendajatel ja lapsendatutel on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel või kompenseerimisel võrdsed õigused käesoleva paragrahvi 1. ja 3. lõikes näidatud isikutega. Hageja peab ennast Alfred Hoffmanni poolt lapsendatuks tuginedes Alfred Hoffmanni 15.07.1957 taotlusele (tl 64–67), mis on koostatud tema NSV Liidus elanud abikaasa Terna Hoffmani, abikaasa poja Fred Hoffmani (s.o hageja) ja abikaasa ema Emilia Linde immigreerumiseks Kanadasse. Nimetatud taotlus ei ole käsitatav dokumendina, mis tõendaks hageja lapsendamist Alfred Hoffmanni poolt. Erinevalt hagejast on ringkonnakohus seisukohal, et taotluses puudub ka igasugune viide Alfred Hoffmanni soovile oma abikaasa poeg lapsendada.
9.3.Ülaltoodust tulenevalt ei saa hageja olla endise kinnistu nr XXXX osas õigustatud subjektiks ja seetõttu on esitatud hagiavaldus perspektiivitu, st hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ning maakohus jättis hagi õigesti TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei saa olla kõnealuse vara osas omandireformi õigustatud subjekt, jättis maakohus õigesti tähelepanuta hageja taotluse koguda asjas täiendavaid tõendeid selle kohta, mis võiks olla vastuoluliste omandi tekkimise dokumentide olemasolu põhjuseks. Samal põhjendusel on asjakohatu ka määruskaebuses esitatud taotlus nõuda vastustajalt (kostjalt) välja arhiividokument, mille alusel peaks vastustaja olema omandireformi õigustatud subjektiks.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud menetluskulud maakohtus õigesti hageja kanda, kuid on viidanud sellise otsustuse alusena ebaõigesti TsMS § 162 lg-le 1. Antud juhul kuulub menetluskulude jaotamisel maakohtus kohaldamisele TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja