Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-52622
Tsiviilasi
Egon Jaegeri kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali otsuse peale täiteasjades nr 186/2005/873, 186/2006/582, 186/2006/926, 186/2008/4426, 186/2009/5897
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Egon Jaegeri määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Egon Jaeger (isikukood: XXXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)
esindajad
Puudutatud isikud:
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Egon Jaegeri kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Vaidlustatud otsusest nähtub, et Egon Jaeger sai 05.03.2014. a arestimise aktid kätte 07.03.2014. a ning esitas selle kohta kaebuse 10.04.2014. a (täituri büroosse jõudmise aeg). Egon Jaeger ei ole neid kuupäevi vaidlustanud. Seega esitas Egon Jaeger kaebuse hiljem kui 10 päeva jooksul ning kohtutäitur jättis kaebuse õigesti selles osas läbi vaatamata. Vaidlustatud otsuste p-i 1 osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja on viidanud VangS § 44 ning TMS § 111 rikkumisele ning sellele, et täitur ei jätnud arestimise tulemusel kaebuse esitajale kasutamiseks elatusmiinimumi 360 eurot. Kohus leidis, et neid vastuväiteid täituri tegevusele saaks esitada 05.03.2014. a arestimise akti peale kaevates, kuid Egon Jaeger seda tähtaegselt ei teinud. Seega oleks täitur pidanud jätma Egon Jaegeri muud nõude arestimist puudutavad seisukohad läbi vaatamata. Kuna kohtutäitur on Egon Jaegeri kaebuse osas seisukoha võtnud, tuleks lugeda, et täitur on sisuliselt tähtaja ennistanud ning kohus kontrollib täituri otsust ka selles ulatuses. VangS § 44, mis sätestab isikuarve kasutamise, reguleerib olukorda, kus raha on vangi isikuarvele jõudnud. Kui nõue on arestitud enne raha tasumist, ei kuulu VangS § 44 kohaldamisele. Riigikohus on 05.03.2014. a otsuses nr 3-3-1-10-14 viidanud, et „Kinnipidamisasutuses viibival isikul on õigus käsutada haldusorganilt välja mõistetavat mittevaralise kahju hüvitist ja näidata, kellele ja millisele arvelduskontole see tuleks kanda, ning VangS § 44 ei piira vastavat käsutusõigust“. Seega oleks kaebajal võimalik olnud taotleda hüvitise kandmist ka mõnele temal nimel olevale kontole, mis ei ole vanglasisene isikuarve ning sellisel juhul ei tule üldse kõne alla VangS § 44 kohaldamise küsimus. Kohus leidis, et võlausaldajate nõuete rahuldamine ja võlgnikule kuuluva nõude arestimine ei saa sõltuda sellest, millisele ja kellele kuuluvale arvele võlgnikule kuuluv nõue täita tuleb. Kohtutäitur on õigesti viidanud TMS § 131 lg 1 p-le 6 ning sama paragrahvi lõikele 2, mille kohaselt on võimalik arestida ka mittevaralise kahju hüvitise nõue. Kuna Riigikohus on 04.03.2008. a otsuses nr 3-2-1-3-08 leidnud, et ühekordselt võlgnikule laekuvad summad ei kuulu TMS § 132 kohaldamisalasse, oli täituril õigus arestida kogu nõue. Täitur on piisavalt põhjendanud ka võlgniku TMS § 131 lg 2 kohast ärakuulamata jätmist enne nõude arestimist. Kohus leidis eeltoodu alusel, et kohtutäituri 25.04.2014. a otsuste p 2 tuleb jätta tühistamata. Kohtutäituri tegevus on seadusega kooskõlas ega saa olla heade kommetega vastuolus. Lisaks jättis kohtutäitur vaidlustatud otsuste punktiga 3 täitemenetlused aegumise tõttu lõpetamata. Egon Jaeger ei ole kohtule esitatud avalduses menetluste lõpetamata jätmist puudutanud. Seega ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et kaebaja tahe oleks vaidlustada ka 25.04.2014. a otsuste punkte 3. Kohus jättis täituri otsused selles osas analüüsimata. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 järgi Egon Jaegeri kanda.
4) ei ole maakohus võtnud seisukohta, kas kohaldamisele kuulub VangS § 44. Kui VangS § 44 ei ole kohaldatav, siis tulenevalt TMS § 131 lg-st 2 ja §-st 132 ei saa arestida kogu summat; 5) on kogu nõude arestimine vastuolus heade kommetega, sest võlgniku huvid on jäetud kõrvale.
Maakohus on õigesti leidnud, et VangS § 44 reguleerib kinnipeetava isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi (nt Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-38-13). Käesoleval juhul arestis kohtutäitur kogu nõude enne, kui raha jõudis kinnipeetava isikuarvele, järelikult ei kuulu VangS § 44 kohaldamisele. Ringkonnakohus märgib, et VangS § 44 kuulub kohaldamisele olukorras, kus VangS § 44 lg 1 tähenduses kinnipeetavale laekuva summa kandmine kinnipeetava isikuarvele on seaduse järgi kohustuslik. Maakohus leidis põhjendatult, et kinnipidamisasutuses viibival isikul on õigus käsutada haldusorganilt välja mõistetavat mittevaralise kahju hüvitist ja näidata, kellele ja millisele arvelduskontole see tuleks kanda ning VangS § 44 ei piira vastavat käsutusõigust. Kuna seadusest ei tulene, et haldusorganilt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis tuleb tingimata kanda kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, ei kuulu VangS § 44 kohaldamisele.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.