lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-52804/15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-52804/15
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3008
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 233 lg 2Hüvitis aktsiaraamatu pidaja vahetamiselVÕS § 249 lg 1, 2Müügist teatamine ostueesõigust omavale isikuleÄS § 149 lg 2Osa võõrandamineÄS § 226Aktsiast tulenevad õigusedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÄS § 150 lg 1Võõrandamisest teatamineÄS § 229Nimelise aktsia võõrandamineNotS § 3NotS § 35 lg 3

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-18532/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.04.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)JNG Investments OÜ10067264(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-13-52804

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2015. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Iko Nõmm

Kohtuasi

AS SEB Pank ja AS Jungent Group hagi Kaata Kartau vastu dokumentidega tutvumiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. veebruari 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS SEB Pank apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoha aadress Tornimäe 2, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter Hageja II AS Jungent Group (registrikood 10067264, asukoha aadress Ahtri 6a, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter Kostja Kaata Kartau (isikukood XXXXXXXXXXX, büroo asukoha aadress Rävala pst 5, III korrus, Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

ja

AS

Jungent

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 10. veebruar 2014. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta 50% osas AS SEB Pank kanda ja 50% osas AS Jungent Group kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
VÕS § 1015Dokumendiga tutvumine

1(7)

Group

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kohtu selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud

1.AS SEB Pank (hageja I) ja Jungent Group AS (hageja II) esitasid 07.11.2013. a Harju Maakohtusse hagi notar Kaata Kartau vastu dokumentidega tutvumiseks. Hageja I on hageja II aktsionär. 15.07.2013. a omandas Rene Kuulmann hageja II 31,06% osaluse. 19.07.2013. a võõrandas Rene Kuulmann osaluse edasi OÜ-le Taali Grupp. OÜ Taali Grupp kandis osaluse 26.07.2013 edasi notar Kaata Kartaule. 29.07.2013. a kandis kostja osaluse edasi Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le.
2.Hagejal I on õigustatud huvi osaluse võõrandamist puudutavate dokumentidega tutvumiseks, sest ilma osaluse võõrandamise tingimusi teadmata ei saa hageja I teostada seadusest tulenevat ostueesõigust (ÄS § 149 lg 2, VÕS § 249 lg 1 ja 2). Lisaks on hagejal I õigus dokumentidega tutvuda ka VÕS § 1015 alusel. Selleks, et hageja II juhatus saaks täita seadusest tulenevaid kohustusi, on ka temal õigustatud huvi osaluse ülekandmist puudutavate dokumentidega tutvumiseks. Lisaks seetõttu, et nendes on kajastatud hageja II, OÜ Taali Grupp, kostja ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelise õigussuhte tekkimine ja lõppemine. Äriühingus osaluse omandamisega tekib osaniku ja äriühingu vahel õigussuhe ning osa võõrandamisega see õigussuhe lõpeb. Osaluse ülekandmist puudutava dokumentatsiooniga tutvumine on vajalik, et hageja II juhatus suudaks arvestada kõikide aktsionäride õiguste ja huvidega. Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ on hagejat II teavitanud, et ta ei ole tegelikkuses aktsiate omanik, vaid omanikuks on Rene Kuulmann. Samas ei ole selle kohta ühtegi dokumenti esitatud. Hagejal II puudub teadmine selle kohta, kes on tegelikkuses aktsionärideks.
3.Kuna hagejatele ei ole osaluse ülekandmist puudutavaid dokumente esitatud, siis ei ole hagejatele täpselt teada, millised dokumendid olid osaluse ülekandmise aluseks. Hagejad palusid kohustada kostjat välja andma ehk esitama tutvumiseks elektrooniliselt või paberkandjal perioodil 01.04.2012-30.07.2013. a koostatud ja/või allkirjastatud dokumendid ja e-kirjad, mis puudutavad OÜ Taali Grupp poolt 26.07.2013. a OÜ Jungent Group osa, mis võrdub 31,06%iga OÜ Jungent Group osakapitalist, ülekandmist notar Kaata Kartaule ja notar Kaata Kartau poolt 29.07.2013. a OÜ Jungent Group osa, mis võrdub 31,06%-ga OÜ Jungent 2(7)

Group osakapitalist, ülekandmist Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le ning nimetatud ülekannetega seotud OÜ Taali Grupp ja notar Kaata Kartau ning notar Kaata Kartau ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelisi tehinguid ja/või muid toiminguid puudutavad dokumendid, sh mille nimetuses esineb või mille pealkirjas või sisus on järgmisi sõnu: Jungent osa ja Taali; Jungent aktsia ja Taali; Jungent osa ja Miil; Jungent aktsia ja Miil; Jungent osa ja Glikman; Jungent aktsia ja Glikman; Jungenti osa ja advokaadibüroo; Jungenti aktsia ja advokaadibüroo; Jungenti osa ja Kuulmann; Jungenti aktsia ja Kuulmann; sh dokumendid, millest nähtub, millistel alustel ja millise rahalise või mitterahalise kohustuse täitmiseks või muul otstarbel kanti OÜ Jungent Group 31,06%-ne osa üle notar Kaata Kartau kontole ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le, sh vastavate väärtpaberikontode haldajatele esitatud ülekandekorraldused, pangaülekannete väljavõtted, raamatupidamisdokumendid, notarile tehtud hoiustamise ja muud avaldused ning mis tahes muud nimetatud osaluse ülekandmist puudutavad notariaaldokumendid jms. Kostja vastuväited

4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole osalust omandanud ega võõrandanud, vaid kliendid kasutasid kostja kui notari juures hoiustamisteenust. Eesti Väärtpaberite Keskregistrist selgub, et väärtpaberid olid notari kontol. Hoiustamisel väärtpaberite omand notarile üle ei lähe. Kostjal on saladuse hoidmise kohustus. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 10.02.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hagejate kanda. ÄS § 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Vastavalt VÕS § 249 lg 1 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. VÕS § 249 lg 2 sätestab, et kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu.
6.Äriregistri väljavõttest selgus, et 30.07.2013. a kujundati OÜ Jungent Group ümber aktsiaseltsiks ärinimega AS Jungent Group. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja oleks ostnud ja müünud vaidlusalust osa. Eesti Väärtpaberite Keskregistri väljavõttest selgub, et Jungent Group AS osa on olnud notar Kaata Kartau kontol 26.07.2013–29.07.2013. a. Väljavõtte kohaselt ei olnud vaidlusalune osa kostja isiklikul kontol, vaid tema ametialasel, s.o notari kontol. Sellest järeldub, et osa oli antud notarile hoiule. Notar saab väärtpabereid hoiule võtta muu hulgas ametiteenusena. Notari poolt väärtpaberi hoiule võtmisega ei kaasne väärtpaberi omandi üleminekut notarile. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei olnud osaga väidetavalt tehtud müügilepingute pooleks. Sellest tulenevalt ei saa hagejad nõuda kostjalt dokumente ÄS § 149 ja VÕS § 249 alusel.
7.VÕS § 1015 alusel saab nõuda dokumentidega tutvumist kahel juhul: 1) dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides; 2) dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Esimene tingimus ei ole täidetud. Kostja kinnitas, et tema juures kasutati üksnes hoiustamisteenust. Kolmandate isikute poolt väärtpaberite hoiustamisest notari juures ei saa tuleneda hagejatele õigusi. Seega ei saa väärtpaberite hoiustamist puudutav dokumentatsioon olla koostatud hagejate huvides. Täitmata on ka teine tingimus dokumentidega tutvumiseks. Kuna kostja tegeles üksnes väärtpaberite hoidmisega, siis ei saa hoidmisega seotud dokumendid kajastada hagejate ja kostja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist. 3(7)

Tulenevalt ÄS § 229 lg-st 4 on aktsiaseltsi jaoks aktsionär see, kes on aktsiaraamatusse kantud. Apellatsioonkaebus

8.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kostja ei vaielnud esitatud nõudele sisuliselt vastu, leidis üksnes, et notar ei saa esitada nõutud dokumente ilma vastava kohtuotsuseta. Vaatamata sellele on maakohus jätnud hagi rahuldamata.
9.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagejatel ei ole õigust nõuda dokumentidega tutvumist ostueesõiguse sätete alusel. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja oleks ostnud ja müünud hageja II osa. Ka juhul, kui kostja omandas ja võõrandas osaluse äriühingus oma ametitoimingute raames, siis nähtub Eesti Väärtpaberite Keskregistri väljavõttest, et 26.07.2013. a kanti osalus kostja väärtpaberikontole ja 29.07.2013 sealt edasi. Seega vähemalt formaalselt sai kostja osaluse omanikuks ja hagejatel on õigus nõuda osa ülekandmist puudutavate dokumentide osas nendega tutvumist.
10.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagejatel ei ole õigust nõuda dokumentidega tutvumist VÕS § 1015 alusel. VÕS § 1015 eeldused on hagejate osas täidetud, s.t nõutud dokumendid on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides. Kui tehing toimus OÜ Taali Grupp ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin ja Partnerid OÜ vahel, tekkis osa ülekandmisel ostueesõiguse olukord, millisel juhul on hagejal I õigus astuda dokumentides kajastatud tingimustel omandaja asemele. Hagejal I on soov teostada osa suhtes ostueesõigust. Kostja valduses olevad dokumendid on koostatud ka hageja II huvides. Hageja II jaoks on arusaamatu, kes on tegelikkuses käesoleval ajal hageja II aktsionäriks. Osa oli kantud EVK-sse, seega ei kohaldunud ÄS § 150 lg-s 1 sätestatud põhimõte. Osa üleandmise dokumendid kajastavad hageja II õigussuhete lõppemist ja tekkimist OÜ-ga Taali Grupp ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin ja Partnerid OÜ-ga. Igapäevase majandustegevuse läbiviimine on oluliselt takistatud, kui hageja ei tea, kellel millised suhtes hagejaga II on, kellele teha dividendiväljamakseid jne. Ostueesõigust ja selle olemust tervikuna vaadeldes tuleb jõuda järeldusele, et ka tehingu tegemisel notari vahendusel või tehingu tegemiseks puudutavate dokumentide hoiustamisel notari juures ei saa kõrvale kalduda ostueesõiguse olukorrast ning sellisel juhul on puudutatud isikutel õigus ka notarilt nõuda dokumentide esitamist. Vastustaja seisukoht
11.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Esmalt märgivad apellandid, et kostja hagejate nõudele sisuliselt vastu ei vaielnud, olles vaid seisukohal, et ei saa neile nõutud dokumente tutvumiseks ilma vastava kohtuotsuseta esitada, kuid vaatamata sellele on maakohus jätnud hagejate nõude kostjate vastu rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul ei ole see väide õige. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et ta on hagi rahuldamisele kogu menetluse kestel vastu vaielnud ja tuginenud muuhulgas kohustusele hoida oma ametitegevuse raames sh ka ametiteenuse osutamisel saadavaid andmeid saladuses viidates 4(7)

võimalusele esitada andmeid ametitoimingu(te) kohta kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades kohtu nõudmisel (notariaadiseadus [NotS] § 3).

14.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks vaidlusaluse osa suhtes väidetavalt sõlmitud müügilepingute pooleks, millest tulenevalt ei saa hagejad nõuda kostjalt dokumente ÄS § 149 ja VÕS § 249 alusel. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostja võõrandas 29.07.2013. a osa, on ekslik. Vastavalt NotS §-ile 35 on väärtpaberite hoiule võtmine notari ametitoiminguna tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus või ametiteenus. Justiitsministri 19.06.2009. a määrusega nr 23 kinnitatud notariaadimäärustiku § 31 lg 2 kohaselt on hoiustatud väärtpaberite ülekandmine notari poolt hoiustatu väljaandmine. Seega ei ole notari ametitegevuse puhul, kui NotS § 35 lg 3 kohase ametiteenuse osutamise korras hoiustatakse tema ametialasel väärpaberikontol väärtpabereid, tegemist väärtpaberite võõrandamisega ning kostja ei ole ÄS § 149 lg 2 tähenduses osa võõrandaja, kes oleks kohustatud avaldama hagejatele andmeid ja esitama dokumente VÕS § 249 lg-te 1 ja 2 alusel.
15.VÕS § 1015 alusel võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine, ja kui sel isikul on dokumendiga tutvumise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on 17.01.2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-108-10 märkinud järgmist. Kohtul tuleb VÕS § 1015 kohaldades esmalt tuvastada, et dokument, millega isik soovib tutvuda, on koostatud selle isiku huvides või kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist, st tuvastada, kas dokument puudutab oma eesmärgi või sisu poolest dokumendiga tutvumist taotleva isiku õiguslikku positsiooni. Dokument on koostatud VÕS § 1015 mõttes isiku huvides, kui dokument teenib sellega tutvuda sooviva isiku huve, st dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku positsiooni olemasolu. Teiseks saab isik VÕS § 1015 järgi nõuda dokumendiga tutvumist juhul, kui dokumendis on kajastatud tema ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe, st dokument on oma sisult seotud tutvumist taotleva isikuga. Sel alusel dokumendiga tutvuda lubamiseks piisab ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib erandlikel juhtudel olla isikul õigus nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda. Viimasena võib isik nõuda VÕS § 1015 järgi dokumendiga tutvumist ka siis, kui dokument kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahel tehingu ettevalmistamist. Kui kohus on tuvastanud, et dokument, millega tutvumist isik nõuab, on koostatud selle isiku huvides ja/või kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet ja/või nendevahelise tehingu ettevalmistamist, tuleb kohtul kontrollida ka seda, kas dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Isikul on VÕS § 1015 mõttes õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, kui dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks ja selgitamiseks. Seejuures peab isik ise põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu ning tooma esile asjaolud, millest saab üheselt järeldada, et tal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Isikul on kaitsmist vääriv huvi dokumendiga tutvuda eelkõige juhul, kui ta soovib selgust teda puudutavate õigussuhete olemasolu või ulatuse kohta, s.o tutvuda dokumendiga, mille sisu on talle teada olnud, kuid mida kajastav dokument on tal kaotsi läinud, kui dokumendiga tutvumise võimaldamine ei ole dokumendi valdajale ülemäära koormav. Lisaks tuleb arvestada ka dokumendi valdaja õigustatud huve, st isiku dokumendiga tutvumise nõue võib olla piiratud dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Dokumendiga tutvumise nõude rahuldamiseks peab lisaks eeltoodule olema dokument selle isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Välistatud pole dokumendiga tutvumise nõude rahuldamine ka isiku suhtes, kelle

5(7)

valduses seaduse järgi peab dokument olema, kuid kes väidab, et dokumenti tema valduses pole.

16.Maakohus on õigesti leidnud, et nõutavad dokumendid ei saa olla koostatud hagejate huvides. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Apellatsioonkaebuse kohaselt on dokumendid koostatud hageja I huvides, sest hagejal I tekkis ostueesõigus – õigus astuda OÜ Taali Grupp ja Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ vahelises tehingus dokumentides kajastatud tingimustel hageja II osa omandaja ehk Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ asemele. Seejuures on apellatsioonkaebuse väidet põhjendatud seisukohaga, mille kohaselt seisneb hageja I õigustatud huvi selles, et hagejal I on soov tuvastada hageja II osa suhtes ostueesõiguse teostamiseks vajalikud tingimused. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuivõrd kostja juures kasutati üksnes ametitegevuse raames osutatavat hoiustamisteenust, ei saa kolmandate isikute poolt väärtpaberite hoiustamisest notari juures tuleneda hagejatele õigusi, mistõttu ei saa väärtpaberite hoiustamist puudutav dokumentatsioon olla koostatud hagejate huvides. Apellandid on väitnud, et kostja valduses olevates dokumentides sisalduvad vaidlusaluse osaluse ülekandmise tingimused, kuid ei ole antud juhul tõendanud, et hoiustamisteenust kasutanud isikud oleks notarile esitanud müügilepingu tingimusi kajastavaid lepinguid, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks viidata notari saladuse hoidmise kohustust reguleerivale NotS § 3 lg-le 2, mille kohaselt annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele. Seega eeldaks hagejate soovitud dokumentide väljaandmine notari poolt isikute, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, vastavat nõusolekut, mida hagejad saanuks kohtu kaudu nõuda ja sellisel juhul olnuks tagatud ka isikute, kelle dokumentidega tegemist on, vastuväite esitamise õigus.
17.Apellatsioonkaebuses on seisukohta, mille kohaselt dokumendid on koostatud hageja II huvides, põhjendatud sellega, et hagejal II on õigustatud huvi tuvastada, kes on tegelikkuses käesoleval ajal hageja II aktsionär. Vastavalt ÄS § 233 lg 2 esimesele lausele peab aktsiaraamatut Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Maakohus on õigesti leidnud, et ÄS § 229 lg-st 4 tuleneb, et aktsiaseltsi jaoks on aktsionär see, kes on aktsiaraamatusse kantud ning hageja II saab lähtuda sellest, et aktsiaraamatu kanne annab isikule õiguse teostada aktsionäri õigusi aktsiaseltsi suhtes. ÄS § 226 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Seega ei saa hagejate väited võimalike kokkulepete kohta hageja II osa võõrandamisel osas, mis puudutavad nt dividendide väljamaksmise nõude jäämist OÜ-le Taali Grupp kinnitada hageja II mingisuguse õigusliku positsiooni olemasolu ega ole hagejale II vajalikud tõendid, s.t dokumendid ei ole koostatud hageja II huvides.
18.Apellatsioonkaebust hageja I ega hageja II nõude osas ei ole võimalik rahuldada ka põhjusel, et apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et hagejatel oleks dokumentidega tutvumise nõudmiseks õigustatud huvi. Riigikohus on 17.01.2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-21-108-10 leidnud, et isikul on asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Riigikohus märkis, et iga isik ei saa nõuda igaühelt igasuguse dokumendiga tutvuda lubamist. Riigikohus oli seisukohal (p 13), et isikul võib erandlikel juhtudel olla õigus nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et hagejatel ei oleks võimalik dokumentidega tutvuda muul viisil, eelkõige panna dokumentide väljanõudmise nõue maksma osa müüja vastu.

6(7)

19.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta esimese astme menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebusest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja I ja hageja II kanda võrdsetes osades. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikus ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Vaidlustatud otsus on tehtud enne 01.01.2015. a. Enne 01.01.2015. a kehtinud menetlusseadustiku järgi ei küsitud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning kohus märkis kohtulahendisse, et menetlusosalistel on TsMS § 174 lg 1 järgi õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul lõpplahendi jõustumisest alates. TsMS § 174 lg 1 eelviidatud redaktsioonis alates 01.01.2015. a enam ei kehti. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt enne 01.01.2015. a tehtud lõpplahendi puhul tuleb kõrgema astme kohtutel kohaldada varemkehtinud seadust, mis tagab ühe ja sama tsiviilasja puhul erinevates kohtuastmetes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise samade põhimõtete järgi. Eeltoodu tõttu ei määra ringkonnakohus pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtpäeva, vaid määrab ainult menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel juhinduda kuni 31.12.2014. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsioonist.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.