lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-23263/32

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 23.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-23263/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1479
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÕÕS § 21 lg 2, 3Riigitagatise rakendumine krediidiasutuse taotluselTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÕÕS § 18 lg 1Õppelaenu tagasimaksmineÕÕS § 19 lg 1Õppelaenu tagamineTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 145Riigilõivu tasumisest vabastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Haridus- ja Teadusministeerium70000740(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-23263

KOHTUOTSUS

/ÕIGEKSVÕTUOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 23 jaanuar 2015

Tsiviilasja number

2-14-23263

Tsiviilasi

Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagiavaldus U M vastu võla nõudes 1 920 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, registrikood 70000740, asukoht: Munga 18, 50088 Tartu), lepinguline esindaja: Hardi Rikand (e-post: [email protected]); Kostja: U M (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).

23. jaanuar 2015 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2.Välja mõista kostja U M’lt hageja Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks 1 920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) eurot.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja U M suhtes pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele üksnes siis, kui laenusaaja M M ei täida hagejaga sõlmitud kokkulepet. Sellisel juhul tasub kostja U M võlgnevuse katteks 25 (kakskümmend viis) eurot kuus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 179 lg 1Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuks
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 145Käendaja vastutus
4.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista U M’lt riigituludesse (Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt kas AS-is SEB Pank EE351010052031000004, AS1 (4)

2-14-23263 is Swedbank EE502200221014193355, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE401700017002872300, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE873300333499990003, personaalse viitenumbriga 99915700003788) riigilõiv summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.

5.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1.Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas 26.06.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M M, J M, U M ja T M vastu 5 988.79 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi 15.07.2014 võlgnikele makseettepaneku, mis on kätte toimetatud T M 17.07.2014, M M 28.07.2014, U M 15.09.2014 ja J M 16.09.2014. Võlgnikule U M on makseettepanek jäetud postkasti. Võlgnikud vastuväidet kohtule ei esitanud ja 06.11.2014 koostas kohus maksekäsu. Võlgnik U M esitas 12.11.2014 kohtule määruskaebuse.
2.U M poolt esitatud määruskaebus võeti menetlusse ja rahuldati. Pärnu Maakohus tühistas 17.11.2014 määrusega 06.11.2014 määrusena tehtud maksekäsu võlgniku U M osas ja andis nõude U M osas üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.05.12.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt M M sõlmis 08.10.2010 õppelaenu saamiseks AS-ia SEB Pank õppelaenulepingu nr xxxx. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 5 537.35 eurot, mis kanti laenusaaja kontole üle kolmes osas: 13.10.2010 summas 1 917.35 eurot, 16.09.2011 summas 1 700 eurot ja 21.09.2012 summas 1 920 eurot. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas.
4.Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab käendusega vastavalt ÕÕS § 19 lg 1 ning kostja ja panga vahel sõlmitud käenduslepingule ka kostja U M. Kostja sõlmis 12.09.2012 limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 1 920 eurot. Käendaja vastutab riigi ees solidaarvõlgnikuna käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Käendaja vastutust ja kohustatust riigi ees reguleerivad ÕÕS § 21 lõige 2 ja VÕS § 145 lõiked 1 ja 2.
5.Juhindudes ÕÕS § 18 lg 1, lg 2 ning tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. 08.01.2014 edastas pank laenusaajale ja käendajatele korduvteatise palvega tasuda tekkinud võlgnevus, milles märkis ära ka tagajärjed kohustuse täitmata jätmise korral.
6.Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõikele 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 17.03.2014. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 2 (4)

2-14-23263 oma 25.03.2014 kirjas laenusaajat ja käendajaid võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut.

7.ÕÕS § 21 lg 3 kohaselt on laenusaaja või tema käendaja kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Seisuga 04.12.2014 on hageja nõue 1 920 eurot, mis tuleneb täielikult põhivõlast. Hagejal on õigus kõigilt solidaarvõlgnikelt nõuda vastava võlgnevuse tasumist. Uut maksegraafikut ei ole laenusaaja allkirjastanud ning on juba praegu kolmanda osamaksega viivituses, seega on hagejal alust arvata, et maksegraafikut ei täideta korrektselt ka edaspidi. Lisaks on koguvõlgnevus suur (ligi 6 000 eurot), seega peab hageja võimalikult mitme käendaja osas oma nõuet kindlustama.
8.Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 108 lg 1, § 145 lg 1 ja 2 ja ÕÕS § 21 lg 2 palus hageja välja mõista kostjalt U M hageja kasuks 1 920 eurot. TsMS § 145 alusel Eesti Vabariik kui menetlusosaline on vabastatud riigilõivu ja kautsjoni tasumisest. Muid menetluskulusid hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud. Hageja palus TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 162 lg 1 välja mõista riigilõiv kostjalt.

KOSTJA VASTUS

9.05. jaanuaril 2015 esitatud vastuses kostja leidis, et asja menetluse võiks lõpetada, kuna M M maksab hagejale maksegraafiku alusel osamakseid. Kostja tunnistas, et käendas M M õppelaenu summas 1 920 eurot. Kostja teatas, et hageja oli nõus kostja ettepanekuga lõpetada asi kompromissiga, et kui M M graafikujärgsed maksed laekuvad Rahandusministeeriumi kontole, ei pöörata kostja käendatud summat sissenõudmisele. Kui kohus ei aktsepteeri poolte kokkulepet, palus kostja arvestada sellega, et tema olemasolevad kohustused ei võimalda käendatava summa tasumist ühekordse maksena ja kostja on võimeline tasuma 25 eurot kuus maksegraafiku alusel. Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.

HAGEJA SEISUKOHT

10.19. jaanuaril 2015 seisukohas hageja leidis, et kostja on sisuliselt nõuet tunnustanud, kuid ei soovi ise võlgnevust tasuma hakata, kuna laenusaaja täidab maksegraafikut. Pärast maksekäsu kiirmenetlust on laenusaaja soovinud maksegraafikut ning hageja on edastanud laenusaajale vastava maksegraafiku. Laenusaaja ei ole vastavat maksegraafikut allkirjastanud. Kuigi teatavate hilinemistega on käesoleva hetkeni maksegraafikut täidetud, siis ilma allkirjastatud maksegraafikuta ei ole hagejal laenusaaja tahteavalduses täielikku kindlust ning hagejal ei ole võimalik sellele maksegraafikule kohtumenetluses kompromissi sõlmimisel tugineda. Kui laenusaaja edastab hagejale allkirjastatud maksegraafiku kokkuleppe, on hageja kostja poolt välja pakutud kompromissi sõlmimisega nõus – kostjalt saab nõuda tasumist üksnes siis, kui laenusaaja ei tasu osamakseid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
12.Hagiavalduse järgi kostja oli 12.09.2012 sõlmitud käenduslepingu alusel M M ja AS SEB Pank vahel 08.10.2010 sõlmitud õppelaenulepingu nr xxxx käendajaks. Kuivõrd M M ei täitnud õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, on kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus 1 920 eurot. 05.01.2014 esitatud vastuses kostja U M tunnistas, et ta käendas antud õppelaenulepingut ning võttis hagi õigeks 1 920 euro ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui 3 (4)

2-14-23263 kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude 1 920 eurot ulatuses.

13.Kostja on taotlenud, et tema poolt käendatud summat 1 920 eurot ei pöörataks täitmisele, kui laenusaaja M M täidab tema ja hageja vahel sõlmitud maksegraafikut. Kostja on teatanud, et tema vastu otsuse täitmisele pööramisel on ta võimeline tasuma 25 eurot kuus maksegraafiku alusel. Seda käsitleb kohus kostja otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramise taotlusena. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejal ei ole vastuväiteid kostja poolt taotletud viisil otsuse täitmise lubamisele. Sellepärast kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja suhtes pööratakse kohtuotsus täitmisele üksnes siis, kui laenusaaja M M ei täida hagejaga sõlmitud kokkulepet. Kostja suhtes käesoleva otsuse täitmisele pööramisel annab kohus kostja U M’le võimaluse tasuda hagejale otsuse täitmiseks 25 eurot kuus.
14.TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 alusel tuleks haginõudelt 1 920 eurot tasuda riigilõivu 225 eurot. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 225 eurot
17.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja