lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-54639/14

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-54639/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 7Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1055 lg 1, 2Kahju tekitava tegevuse keelamineAÕS § 156 lg 1Juurdepääs avalikult kasutatavale teeleAÕS § 68 lg 2Omandi mõisteTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-54639/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-54639

Tsiviilasi

H.R. hagi M.M. vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.11.2014 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.R. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX

XXXX,

XXXXX

XXXXXXXX,

e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu (Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid OÜ, asukoht Liivalaia 11/1-12a, 10118 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: M.M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX,

XXXXX

XXXXXXXX,

e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (advokaadibüroo Talts & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, e-post: [email protected]).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 19.11.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta H.R. kanda.
3.Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1.H.R. esitas 19.11.2013 Harju Maakohtule hagi M.M. vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudes. Hagi kohaselt on hageja ja kostja naaberkinnistute omanikud. Harju Maakohtu 15.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-10474 on hagejal keelatud esialgse õiguskaitse korras igasuguste toimingute tegemine, mis takistaks kostja juurdepääsu avalikult teelt kostjale kuuluvale kinnistule üle hagejale kuuluva kinnistu kulgeva juurdepääsutee jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab kostja kinnistu kasutamisele maatulundusmaana. Hageja leiab, et eelnimetatud kohtumäärus ei anna aga kostjale õigust viibida hageja maatükil selleks, et kõrvaldada maasse paigaldatud metallist piirimärgid, mis väidetavalt takistavat kostjat vabalt sellest möödumast, eemaldada puidust aiapostide tähised ja pildistada hagejaga seonduvat.
2.Hageja leiab, et kostja häirib pahauskselt ja kestvalt hagejat, sekkub lubamatult hageja eraellu, kutsub hagejale põhjendamatult kohale politsei, kaasab põhjendamatult kohtutäituri juurdepääsu kohtumääruse täitmiseks, kuigi kostjal on ruumi küll piirimärgist ja puupostist mööda sõitmiseks. Hageja ei nõua kahju hüvitamist. Hageja nõuab eeltoodut arvestades ja tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-de 4, 5 ja 8 koosmõjus § 1055 lg-ga 1, et kohus kohustaks kostjat lõpetama hageja suhtes kahju tekitav käitumine.
3.Kohus võttis 27.12.2013 määrusega hagi menetlusse.
4.Kostja oma 03.03.2014 vastuses hagile vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja taotles ühtlasi hagiavalduse läbivaatamata jätmist, kui hageja ei täpsusta oma nõuet selliselt, et oleks võimalik üheselt aru saada, millised kostja tegevused või tegevusetus on käsitletav hageja arvates õigusvastase kahju tekitamisena ning milliste kostja tegevuste või tegevusetuse lõpetamist hageja nõuab. Maakohtu määruse põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 19.11.2014 määrusega hagi läbi vaatamata, tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 2.
6.Hageja nõuab kostjalt tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-de 4, 5 ja 8 koosmõjus § 1055 lg-ga 1, et kohus kohustaks kostjat lõpetama hageja suhtes kahju tekitava käitumise. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (p 4), kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5) ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega (p 8). VÕS § 1055 lg 1 esimese lause kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.
7.Nii hageja kui kostja on kasutanud põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtumaterjalide kohaselt on kostja esitanud hageja vastu avalduse Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-10474 AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu saamiseks talle kuuluvale kinnistule ehk soovib hageja kui omaniku õiguste kitsendamist AÕS § 68 lg 2 tähenduses. Kostja leiab, et avalduse esitamine maakohtule ei saa ühelgi juhul olla teise kinnisasja omaniku õiguste rikkumine. Samuti selgus kohtumenetluse kestel seoses hagejapoolse kaebusega Maa-Ametile kostja suhtes piirimärkide hävitamise osas, et H.R. poolt piirimärkideks peetud metalltorud ei ole sugugi mitte piirimärgid, vaid H.R. poolt paigaldatud torud, mida H.R. asus Maa-Ametis käsitlema kui aiaposte; täiendavalt paikvaatlusel 12. mail 2014 leiti üles kõik piirimärgid ja selgitati välja, et ükski H.R. poolt osundatud ja piirimärgina käsitletud betoneeritud raudtoru ei ole ega ole olnud piirimärgiks (Maa-Ameti 18. juuni 2014 kiri nr 12.1-5/551).
8.Harju Maakohtu 15.03.2012 määrusega on tsiviilasjas nr 2-12-10474 hagejal keelatud esialgse õiguskaitse korras igasuguste toimingute tegemine, mis takistaks kostja juurdepääsu avalikuks teeks olevalt T. üldmaalt kostjale kuuluvale XXXXXXX kinnistule üle hagejale kuuluva S. kinnistu kulgeva juurdepääsutee jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab kostja kinnistu kasutamisele maatulundusmaana. Harju Maakohtu 15.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-10474 kohustati hagejat taastama S. kinnistul asuv juurdepääsutee selliselt, et seal oleks võimalik sõiduautoga liigelda ja taastamise abinõuna tuli juurdepääsutee katta kogu ulatuses killustikuga (fraktsiooniga vähemalt 50 mm), mis täitemenetluses kohtutäituri poolt sundtäideti sel moel, et lubati kostjal kui sissenõudjal täita täitedokumendist tulenev kohustus võlgniku kulul ning nõuti täitmiseks tehtud kulud sisse võlgnikult.
9.Hageja leiab, et kostjapoolne kahju tekitav käitumine on varieeruv, st kord on üks käitumisakt, siis aga midagi teistsugust. Harju Maakohtu 15.03.2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-10474 järgselt leidis hageja, et kostja häirib pahauskselt ja kestvalt hagejat, sekkub lubamatult hageja eraellu, kutsub hagejale põhjendamatult kohale politsei, kaasab hagejaga haakuvalt põhjendamatult kohtutäituri (juurdepääsu kohtumääruse täitmiseks, kuigi kostjal on ruumi küll piirimärgist ja puupostist mööda sõitmiseks, mistõttu täitmisavaldus on esitatud pahatahtlikult ja täitmismenetluse alustamise eeldused ei ole seega täidetud) ja taunitav on temale kulude tekitamine, milles iganes see ei väljenduks, eriti veel siis, kui see on tahtlik ning kestev. 04.09.2014 hagiavalduse täpsustuse kohaselt lisandusid hagejale 15.01.2014 kohtumäärusega seonduvad ebaõiglaselt kostjapoolsest tegevusest ja

toimingutest, samuti kostja väidetavast ebaõiglasest pöördumisest Keskkonnainspektsiooni poole, täiendavad kulutused. Hagist ei selgu, milline oli/on kostjapoolne õigusvastane tegu/tegevusetus, mille kostja peaks lõpetama või millest kostja peaks hoiduma. Määruskaebus

10.Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja on seisukohal, et ta on selgelt väljendanud oma nõude, mille kohaselt kohus kohustaks kostjat lõpetama hageja suhtes kahju tekitav käitumine. Kahjustav käitumine on kirjeldatud 19.11.2013 dateeritud hagiavalduse 11-l lehel ja 04.09.2014 dateeritud täiendavates seisukohtades. Samas on hageja kirjeldanud hagis faktilisi asjaolusid ning teksti sees viidatud tõenditele, millele tuginedes ta oma väited tõendab. Ning selle saabki kokku võtta kui kahju tekitav käitumine. Kostjale etteheidetavaks õigusvastaseks käitumiseks ongi kõik see, mille on hageja asjaoludele-tõenditele tuginevalt välja toonud. Samuti on hageja avanud kostja käitumisaktide õigusvastasuse, mis lõpptulemina hagejale kahju tekitab (on tekitanud). Hagi alus ja ese on seega mõistmiseks selged. Hageja taotletav eesmärk – et kostja lõpetaks hagejale kahju tekitamise – on hagiga saavutatav, kohtulahend on täidetav. Rikkumine, mille peab kostja lõpetama ja millest peab kostja hoiduma, ongi seega hagejale kahju tekitamine, mis on väga konkreetne tegevus.
11.Antud vaidluses on hagejal olemas õigustatud huvi, et lõpetada kostja poolne kahju tekitav käitumine ning sellest tulevikus hoiduda. Ilma asja sisulise arutamiseta ülalkäsitletule hinnangut anda ei ole võimalik.
12.Hagejale on üllatuslik kohtumääruses toodud õiguslik kvalifikatsioon, so TsMS § 423 lg 2 p 1,2 järgi. Hagi läbi vaatamata jätmise võimalust eelnimetatud sätte alusel ei ole kohus määruskaebuse esitajale selgitanud ega seda temaga arutanud ning selle kohta ei ole hageja saanud esitada oma seisukohta. Õiguslik kvalifikatsioon ei tohi tulla pooltele üllatuslikult.
13.Kohus ei saa teha järeldust, et hagi on õiguslikult perspektiivitu seetõttu, et hagi on esitatud puudustega ja sellele ei ole kohus varasemalt osundanud. Veelgi enam ei saa kohus anda hinnangut ette tõenditele, mida hageja on palunud kohtu kaasabil välja nõuda ja tõenditele, mida hageja palus koguda kohtuistungil, so enda vande all ülekuulamine ja tunnistaja ülekuulamine.
14.Tõendeid ja seisukohti hinnatakse kohtuotsuse tegemisel. Kohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et kostjal ja hagejal on menetluses erinevad positsioonid ja kohus ei saa ilma asja sisulise arutamiseta ja tõendite kontrollimiseta anda hinnangut ei hageja ega kostja seisukohtadele. Vastus määruskaebusele
15.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määrus tuleb

TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

18.Harju Maakohus on lõppjärelduses põhjendatult leidnud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tuleb H.R. hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
19.Poolte vahel on teine kohtuvaidlus kostja kinnisasjale juurdepääsutee määramiseks üle hagejale kuuluva kinnisasja (tsiviilasi nr 2-12-10474). Selles kohtuasjas on maakohus teinud 15.03.2012 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, millega on hagejal keelatud esialgse õiguskaitse korras igasuguste toimingute tegemine, mis takistaks kostja juurdepääsu avalikult teelt kostjale kuuluvale kinnistule üle hagejale kuuluva kinnistu kulgeva juurdepääsutee jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab kostja kinnistu kasutamisele maatulundusmaana. Poolte vahel on vaidlus selle määruse täitmise üle. Kostja leiab, et hageja ei täida esialgse õiguskaitse määrust ja teeb takistusi juurdepääsutee kasutamiseks ning nõuab määruse täitmist. Hageja nii ei arva ja leiab, et kostjal on ruumi küll tema poolt seatud tõketest möödumiseks. Seetõttu peab hageja kostja käitumist määruse täitmisel – tõkete eemaldamist, sündmuskoha fotografeerimist politsei kutsumist, kohtutäituri kaasamist, Keskokkainspektsiooni avalduse esitamist – õigusvastaseks hageja eraellu sekkumiseks.
20.Maakohus leidis õigesti, et hagi alusena välja toodud asjaolude kohaselt ei ole tegemist kostja poolt õigusvastase käitumisega, mille lõpetamist hageja saaks nõuda. Hageja ei saa sellisel viisil hagi esitamisega keelata kostjal oma jõustunud kohtumäärusest tulenevate õiguste teostamist. Poolte erimeelsused selle üle, kui lai peab juurdepääsutee olema, millal ja kui palju on kostjal õigus seda kasutada, määratakse kindlaks poolte vahel pooleliolevas kohtuvaidluses. Menetluskulude jaotus ja selgitus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015 kehtiva protsessiõiguse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu, üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 2014 lõppu ning lähtudes kehtivast menetlusseadustikust ei küsinud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning märkis määrusesse, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates. See seadusesäte, mis andis menetlusosalistele õiguse esitada menetluskulude nimekiri kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS-i redaktsiooni kohaselt peale lõpplahendi jõustumist (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis TsMS § 174 lg 1 lause 1), alates 01.01.2015 enam ei kehti. See tähendaks aga seda, et menetlusosaline ei saagi nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist. Siinkohal on oluline rõhutada, et nii enne 31.12.2014 kehtinud kui ka peale seda tähtpäeva kehtiva TsMS § 174 lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline nõuda menetluskulude hüvitamist väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust ega muul õiguslikul alusel. Seega on seadusandja seadust muutes jätnud menetlusosalised ilma õigusest nõuda menetluskulude hüvitamist. Õigus nõuda kahju hüvitamist on aga konstitutsiooniline põhiõigus, mida ei saa seadusandja seadusi muutes isikutelt ära

võtta. TsMS-i muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. Oluline on tagada ka see, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi – kas siis selliselt, et kulusid kajastavad dokumendid tuleb esitada igas kohtuastmes ja neid hiljem esitada ei saa või selliselt, et kulude väljamõistmise taotluse saab kõikide menetluskulude osas esitada peale asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

22.Arvestades seda, et isikutele tuleb tagada põhiõiguste kaitse ja seega tagada ka õigus nõuda enne 01.01.2015 tehtud kohtuotsuste puhul menetluskulude hüvitamine, leiab ringkonnakohus, et kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS §-i 6 tuleb põhiseaduskonformset tõlgendusmeetodit rakendades tõlgendada selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend tehakse enne 01.01.2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS-i kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni. Sellisel juhul on tagatud menetlusosalisele põhiseadusega kaitstud õigus nõuda kahju hüvitamist. Juhul, kui seadusesätet on võimalik tõlgendada mitmel viisil, millest üks viiks isikute põhiõiguste rikkumiseni, tuleb alati eelistada sellist seaduse tõlgendust, millega isikute põhiõigusi ei kahjustada.
23.Eespool toodust tulenevalt ei määranud ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas menetlusosalistele ringkonnakohtu kulude nimekirjade esitamiseks tähtpäeva ning määrab käesolevas määruses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse ning selgitab menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korda selliselt nagu seda nägi ette kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS-i redaktsioon. Lähtudes TsMS § 168 lgst 2 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis) kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja