lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-58486/43

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-58486/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2684
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 7Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÄS § 229 lg 2Nimelise aktsia võõrandamineVÕS § 249 lg 1, 2Müügist teatamine ostueesõigust omavale isikuleÄS § 228Nimelised aktsiadÄS § 244 lg 4PõhikiriTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-58486/36Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval03.11.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Soulfresh Invest OÜ11331763(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-58486

Tsiviilasi

Soulfresh Invest OÜ hagi Olnat OÜ vastu kohustada esitama Soulfresh Invest OÜ-le tutvumiseks leping, millega Olnat OÜ andis 19. juulil 2013 Stiller OÜ-le üle 280 AS Krapesk aktsiat nimiväärtusega 17 892 eurot

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.11.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Soulfresh Invest OÜ apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Soulfresh Invest OÜ (registrikood 11331763, asukoht Maakri 36-88, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja Olnat OÜ (registrikood 12148305, asukoht Papiniidu 5, Pärnu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 03.11.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Soulfresh Invest OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise selgitus Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt lõikele 2.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 6 lg 3Õigusjärglus
VÕS § 1014Asja ettenäitamise nõue
VÕS § 1015Dokumendiga tutvumine
VÕS § 208Müügilepingu mõiste
VÕS § 244 lg 4Ostueesõiguse mõiste ja teostamine
VÕS § 6 lg 2Hea usu põhimõte
TsMS § 177

Hagi asjaolud

1.Soulfresh Invest OÜ (hageja) esitas 12.12.2013 hagi Olnat OÜ (kostja) vastu, paludes kohustada kostjat esitama hagejale tutvumiseks lepingu, millega kostja andis 19.07.2013 Stiller OÜ-le üle 280 AS Krapesk aktsiat nimiväärtusega 17 892 eurot.
2.Kostja andis 19.07.2013 Stiller OÜ-le 280 AS Krapesk aktsiat nimiväärtusega 17 892 eurot. 19.07.2013 tehingu toimumise ajal olid AS Krapesk aktsionärideks hageja, Arantel Invest OÜ ja kostja. Tehingu tegemise ajal kehtinud AS Krapeski põhikirja punkti 2.8 kohaselt oli aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele teistel aktsionäridel ostueesõigus. Hageja sai AS Krapeski aktsiate Stiller OÜ-le üleandmisest teada äriregistri väljavõtte vahendusel. Kostja ei ole hagejale aktsiate võõrandamisest teatanud. Kostja on lepingu esitamisest keeldunud.
3.Hagejal on õiguslik huvi lepinguga tutvumiseks, kuna hageja soovib pärast tehingu oluliste asjaolude analüüsimist otsustada, kas teostada oma põhikirjast tulenevat ostueesõigust tehingu alusel Stiller OÜ-le üle antud A Krapesk aktsiate suhtes. Lepinguga tutvumata ei ole hagejal võimalik ilma hinnata, millistel tingimustel lepingu ta ostueesõiguse teostamise tulemusena sõlmiks. Kuna hagejale ei ole esitatud lepingut tutvumiseks ega teatatud muul moel tehingu olulistest asjaoludest, siis ei ole AS Krapesk põhikirja p-s 2.8 sätestatud kahekuuline ostueesõiguse teostamise tähtaeg kulgema hakanud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Hagejal ei saa olla ostueesõigust AS Krapesk aktsiate suhtes ega seega ka õigustatud huvi kostja ja Stiller OÜ vahel sõlmitud aktsiate müügilepinguga tutvumiseks. Hageja ei ole alates 23.07.2013 enam AS Krapesk aktsionär. AS Krapesk ainuaktsionäriks nii hagiavalduse esitamise ajal kui ka käesoleval hetkel on Stiller OÜ. Isegi kui lähtuda sellest, et hagejal oli 19.07.2013 seisuga ostueesõigus kostja poolt nimetatud päeval

Stiller OÜ-le võõrandatud aktsiate suhtes, kaotas hageja vastava õiguse juba 23.07.2013, kuna alates nimetatud päevast ei ole hageja enam AS Krapesk aktsionär. ÄS § 229 lg-s 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigus ei ole aktsiast lahutatav. Vastavalt ÄS § 228 lg-le 2 kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. Sama seaduse § 229 lg 4 kohaselt loetakse aktsiaseltsi suhtes aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. Järelikult on aktsionäri ostueesõiguse kasutamise eelduseks, et ostueesõigust teostada sooviv isik on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse ka ostueesõiguse teostamise (s.t ÄS § 244 lg-s 4 sätestatud avalduse esitamise) ajal. Ka Riigikohus on üheselt leidnud, et isik, kes soovib tutvuda osa müügilepinguga selleks, et otsustada, kas teostada osa ostueesõigust, peab müügilepinguga tutvumise võimaldamiseks tõendama, et ta on osanik (15.06.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-68-09, p 13).

6.Erinevalt VÕS § 249 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt peab müüja teatama ostueesõigust omavale isikule ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust, sätestab ÄS § 229 lg 2, et (aktsiate) müüja teatab müügilepingu sõlmimisest aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Seega on kosja teavitamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud, samas ka on teavitanud sellest 24.10.2013 kirjaga hagejat. Esimese astme kohtu otsus
7.Pärnu Maakohus jättis 03.11.2014 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: - Hageja, Arantel Invest OÜ ja kostja sõlmisid 09.02.2012 aktsiate müügilepingu, mille kohaselt müüsid hageja ja Arantel Invest OÜ kumbki kostjale 350 AS Krapesk aktsiat, seega kokku 700 aktsiat, mis moodustasid 100% AS Krapesk aktsiakapitalist. Vastavalt 09.02.2012 müügilepingu p-le 6.1 pidi aktsiate omandiõiguse üleandmine kostjale toimuma kahes etapis: I etapis pidi toimuma 350 aktsia omandi üleminek pärast aktsiate müügihinna esimese ja teise osa tasumist kostja poolt vastavalt lepingu p-dele 4.2.1 ja 4.2.2 ning II etapis pidi toimuma ülejäänud 350 aktsia omandi üleminek pärast aktsiate müügihinna kolmanda osa ja täiendava müügihinna tasumist kostja poolt vastavalt lepingu p-dele 4.2.3 ja 5. Aktsiate omandiõiguse üleminek pidi tulenevalt lepingu p-st 6.1 toimuma nende kandmisega kostja väärtpaberikontole. I etapis üleandmisele kuulunud aktsiad, s.o 350 aktsiat anti kostjale üle 04.04.2012 (s.t kanti nimetatul päeval kostja väärtpaberikontole) (I kd tl 137-161, 198-214). - Alates 01.07.2012 olid AS Krapesk aktsionärideks hageja OÜ (25% aktsiakapitalist), Arantel Invest OÜ (25% aktsiakapitalist) ning kostja (50% aktsiakapitalist). - Kostja ja Stiller OÜ vahel 18.07.2013 (I kd tl 215) sõlmitud aktsiate müügilepingust tulenevalt Eesti väärtpaberite keskregistris märgitu järgi on kostja 19.07.2013 Stiller OÜ-le üle andnud 280 AS Krapesk aktsiat (I kd tl 16). - Aktsiate üleandmisel 19.07.2012 olid AS Krapesk aktsionärideks hageja, Arantel Invest OÜ ja kostja. - AS Krapesk põhikirja punkti 2.8 kohaselt aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel aktsionäridel ostueesõigus kahe kuu jooksul vastavalt äriseadustikule (I kd tl 17). Ostueesõiguse kohta on märge sisse kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse (kd I tl 88). - II etapis üleandmisele kuulunud aktsiad, s.o 350 aktsiat anti hageja ja Arantel Invest OÜ poolt kostjale üle (s.t kanti kostja väärtpaberikontole) 23.07.2013 (I kd tl 162, 163, korraldused aktsiate üleandmiseks).

Hageja ei ole alates 23.07.2013 AS Krapesk aktsionäriks. Kostja oli edasi aktsionär 23.07.2013 kuni 16.08.2013. Stiller OÜ oli AS Krapesk aktsionäriks alates 19.07.2013 ning ainuaktsionäriks alates 16.08.2013, sealhulgas ka hagiavalduse esitamise ajal (12.12.2013) (I kd tl 164). Äriregistri andmete järgi oli Stiller OÜ AS Krapeski aktsionär kuni 18.06.2014 ning sellest ajast on aktsionärid AS Hiiu Kalur, Klein Holding Group S.A. ja Netwell Corp.

9.VÕS § 1015 alusel dokumendiga tutvumise lubamiseks tuleb eelkõige tuvastada, et dokument on koostatud nõude esitanud isiku huvides (seotud selle isiku õigusliku positsiooniga), isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda (dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks või selgitamiseks) ning dokument on vastaspoole valduses. Riigikohus on lahendis 3-2-1108-10 märkinud, et dokumendiga tutvumise nõue on kindlat liiki asja, s.o dokumendi, ettenäitamise nõue. Asja ettenäitamist või ülevaatamist võib VÕS § 1014 järgi nõuda isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, kui tal on selleks õigustatud huvi. Selle sätte mõtte kohaselt saab isik nõuda asja ettenäitamist või ülevaatamist asja otseselt valdajalt siis, kui tema ja asja otsese valdaja vahel ei ole õigussuhet, millest isikule selline õigustus tuleneks, kuid isikul on õigustatud huvi asja ülevaatamise vastu ja ta tahab saada selgust, kas tal on kellegi vastu asjaga seotud nõue või ta soovib asjaga seotud nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Seejuures on isikul asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Dokumendiga tutvumise nõuet on täpsustatud VÕS §-s 1015.
10.Kuivõrd hageja ei olnud kostjale lepinguga tutvumise nõude esitamise ajal enam AS Krapesk aktsionär, s.t ta oli kaotanud õigustuse aktsiate ostueesõiguse teostamiseks alates 23.07.2013, s.o. ajast, kui ta ei olnud enam AS Krapesk aktsionäriks, kusjuures sellise olukorra aluseks oli hageja enda varasem tehinguline käitumine ja kuivõrd eelpool tuvastatud asjaoludel selline hageja jaoks saabunud tagajärg ei ole hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2), siis hagejal puudub AS Krapesk valduses oleva müügilepinguga tutvumise vastu õigustatud huvi. -

Apellatsioonkaebus

11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi, kohustada kostjat esitama hagejale lepingu, millega kostja andis 19.07.2013 Siller OÜle üle 280 AS Krapesk aktsiat nimiväärtusega 17 892 eurot, ning jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja kaotas ostueesõiguse alates 23.07.2013, on ebaõige ja vastuolus ÄS § 229 lg-ga 2. Seadusest ega AS Krapesk põhikirjast ei tulene, et ostueesõiguse teostamist võimaldav staatus peab säilima kuni ostueesõiguse teostamiseni. ÄS § 229 lg 2 vastupidine tõlgendus soodustab aktsiate pahatahtlikku võõrandamist. Kui ostueesõigus sõltuks sellest, kas isik on ostueesõiguse teostamise ajal jätkuvalt kantud aktsionärina aktsiaraamatusse, siis muudaks see sisutühjaks Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-145-05, p 13, toodud juhised, mille kohaselt hakkab ostueesõiguse teostamise tähtaeg kulgema alates võõrandamise lepingu esitamisest. Oluline on, et ostueesõiguse tekkimise ajal on isik kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. Kui müüja jätab teavitamiskohustuse täitmata, ei saa see negatiivselt mõjutada ostueesõigust omava isiku õigusi.
13.Maakohus on rikkunud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid

ÄS § 229 lg 2 tõlgendamise kohta. Maakohtu otsuse põhjal jääb ebaselgeks, millistel asjaoludel on kohtu hinnangul ostueesõiguse teostamise õiguse välistamine hageja jaoks kooskõlas hea usu põhimõttega. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kui kostja oleks hagejat koheselt teavitanud aktsiate võõrandamisest ja tehingu tingimustest, on võimalik, et hageja oleks jõudnud juba enne aktsionäri staatuse kaotamist aktsiate suhtes ostueesõigust teostada. Vastustaja seisukoht

14.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
16.Hageja on menetluses tuginenud lepingudokumendiga tutvumise nõude alusena üksnes asjaolule, et hagejal on õigus teostada selle lepingu suhtes ostueesõigust. Muud õigustatud huvi ei ole hageja esile toonud. Maakohus on nõude lahendamisel õigesti lähtunud sellest, kas hagejal on ostueesõigus lepingu suhtes, millega tutvumist hageja nõuab.
17.Maakohus on tuvastanud, et kostja ja Stiller OÜ vahel sõlmiti 18.07.2013 aktsiate müügileping ja sellest müügilepingust tulenevalt andis kostja 19.07.2013 Stiller OÜ-le üle 280 AS Krapesk aktsiat. Maakohus on tuvastanud, et alates 23.07.2013 ei ole hageja enam AS Krapesk aktsionär. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja kaotas 23.07.2013 ostueesõiguse aktsiate müügi lepingu suhtes, kuivõrd sellest ajast ei olnud hageja enam AS Krapesk aktsionär. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hagejal puudub müügilepinguga tutvumise vastu õigustatud huvi.
18.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
19.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui on jätnud vastamata põhjalikult kõikidele hageja õiguslikele väidetele. Maakohus on õigesti tõlgendanud ÄS § 229 lg 2 esimest lauset, millest aktsiaseltsi põhikirjas ette nähtud juhul tuleneb aktsionäri ostueesõigus. ÄS § 229 lg-st 2 tuleneb selgelt, et ostueesõigus võib olla aktsionäril. Sellega on kooskõlas VÕS § 244 lg 4, mille kohaselt ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Toodud sätetest tuleneb, et õigustatud on isik, kes on ostueesõigust omav isik ka ostueesõiguse teostamise avalduse tegemise ajal. Aktsionäri ostueesõigus on aktsiast tulenev õigus ja aktsiaga lahutamatult seotud.
20.Kaebuse viide Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-145-05 käsitletud ostueesõiguse teostamise tähtajale on asjakohatu. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg ei ole samastatav käesoleva asja asjaoludega, mis on aluseks ostueesõiguse kaotusele.
21.Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on ostueesõiguse kaotamine maakohtu otsuse kohaselt seotud üksnes vastustaja suvaga oma seadusest tulenev teavitamiskohustus täitmata jätta, on ebaõige. Maakohtu otsusest on arusaadav seisukoht, et hageja kaotas ostueesõiguse hageja poolt oma aktsiate käsutamise tõttu. Hagejal oli 09.02.2012 lepingust tulenev siduv kohustus anda kõigi aktsiate omand üle kostjale ja lepingust ei tulene, et hagejal oleks mistahes tingimustel õigus kostjale võõrandatud aktsiad tagasi osta. Toodust tulenevalt on maakohus õigesti pidanud põhjendamatuks hageja väidet ostueesõiguse kaotamise vastuolu kohta hea usu põhimõttega. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, milline õigusnorm või lepingutingimus tuleks hea usu põhimõttest

lähtuvalt jätta kohaldamata ja kuidas see annaks hagejale õiguse nõuda dokumendiga tutvumist.

22.Maakohus on jätnud hagi rahuldamata õigesti põhjusel, et hagejal puudub lepingudokumendiga tutvumiseks õigustatud huvi, mis VÕS § 1014 järgi on eelduseks nõuda VÕS § 1015 alusel dokumendiga tutvumist.
23.Kolleegium lisab, et hagi rahuldamiseks ei annaks alust ka VÕS § 249 lg 2, milles on sätestatud, et kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Ka osundatud sätte alusel lepingudokumendi esitamise nõue eeldab, et hageja oleks ostueesõigust omav isik.
24.Kolleegium märgib, et väidetav ostueesõigus ei annaks alust õigustatud huviks tutvuda väidetava 19.07.2013 tehingudokumendiga, millega kostja aktsiad üle andis (TsÜS § 6 lg 3 esimene lause), nagu on hageja sõnastanud oma nõude. Ostueesõiguse olemasolu korral võiks ostueesõigust omaval isikul olla muude eelduste esinemisel õigus tutvuda aktsiate müügilepingu (VÕS § 208) või muu tasulise võõrandamise lepingu kui kohustustehingu dokumendiga. Apellatsioonkaebuse väited ei anna siiski alust tuvastada menetlusnormi rikkumist maakohtu poolt hagi eseme väljaselgitamisel ega käsitleda hagi eset maakohtust erinevalt. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015 kehtiva protsessiõiguse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu, üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 2014 lõppu ning lähtudes kehtivast menetlusseadustikust ei küsinud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning märkis kohtuotsusesse, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates. See seadusesäte, mis andis menetlusosalistele õiguse esitada menetluskulude nimekiri kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS-i redaktsiooni kohaselt peale lõpplahendi jõustumist (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis TsMS § 174 lg 1 lause 1), alates 01.01.2015 enam ei kehti. See tähendaks aga seda, et menetlusosaline ei saagi nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist. Siinkohal on oluline rõhutada, et nii enne 31.12.2014 kehtinud kui ka peale seda tähtpäeva kehtiva TsMS § 174 lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline nõuda menetluskulude hüvitamist väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust ega muul õiguslikul alusel. Seega on seadusandja seadust muutes jätnud menetlusosalised ilma õigusest nõuda menetluskulude hüvitamist. Õigus nõuda kahju hüvitamist on aga konstitutsiooniline põhiõigus, mida ei saa seadusandja seadusi muutes isikutelt ära võtta. TsMS-i muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. Oluline on tagada ka see, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi – kas siis selliselt, et kulusid kajastavad dokumendid tuleb esitada igas kohtuastmes ja neid hiljem esitada ei saa või selliselt, et kulude väljamõistmise taotluse saab kõikide menetluskulude osas esitada peale asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
26.Arvestades seda, et isikutele tuleb tagada põhiõiguste kaitse ja seega tagada ka õigus nõuda enne 01.01.2015 tehtud kohtuotsuste puhul menetluskulude hüvitamine, leiab ringkonnakohus, et kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS §-i 6 tuleb põhiseaduskonformset tõlgendusmeetodit rakendades tõlgendada selliselt, et

nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend tehakse enne 01.01.2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS-i kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni. Sellisel juhul on tagatud menetlusosalisele põhiseadusega kaitstud õigus nõuda kahju hüvitamist. Juhul, kui seadusesätet on võimalik tõlgendada mitmel viisil, millest üks viiks isikute põhiõiguste rikkumiseni, tuleb alati eelistada sellist seaduse tõlgendust, millega isikute põhiõigusi ei kahjustada.

27.Eespool toodust tulenevalt ei määranud ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas menetlusosalistele apellatsioonimenetluse kulude nimekirjade esitamiseks tähtpäeva ning määrab käesolevas kohtuotsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse ning selgitab menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korda selliselt nagu seda nägi ette kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS-i redaktsioon. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis) kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja