lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-39098/20

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-39098/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 349 lg 3Hüpoteegi üleminek omanikulePankrS § 153 lg 1PankrS § 98TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 218 lg 4Lepinguline esindaja

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-39098/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.02.20142-13-39098/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.11.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-17-17302/78Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.05.20192-17-17302/49Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.11.20183-2-1-157-16Riigikohus22.02.20172-13-38971/31Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja21.05.20152-13-38971/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.01.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Sillen Konsultatsioonid10725000(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-13-39098

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots

Tsiviilasi

Otsuse tegemise aeg ja koht

Osaühingu Vangent Assets (endise nimega Canderos Assets) hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu nõude summas 3 070 830 eurot tunnustamiseks PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) pankrotimenetluses 16.01.2015, Tallinn

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Sillen Konsultatsioonid apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühingu Vangent Assets (endise nimega Osaühing Canderos Assets, registrikood 12374438), lepinguline esindaja advokaat Tarmo Friedenthal Kostja OÜ Sillen Konsultatsioonid (registrikood 10725000), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 27.02.2014 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Jätta OÜ Sillen Konsultatsioonid apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tagastada OÜ-le Sillen Konsultatsioonid OÜ Sillen Konsultatsioonid nõudeavaldus PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses koos lisadega.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 131Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu
TsÜS § 98 lg 1Tühistamise kord
4.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Sillen Konsultatsioonid kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.Hageja palus tunnustada kohtul oma nõuet PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) (edaspidi PJV AS) pankrotimenetluses. Nõue põhineb asjaolul, et hageja õiguseelneja SA PJV Hooldusravi (edaspidi SA PJV) on kostjale kuuluva hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste parendamiseks teinud kulutusi 2 477 726.79 eurot. SA PJV ja kostja sõlmisid 25.07.2012 kokkuleppe nimetatud kulutuste hüvitamiseks. Kokkuleppe punkt 2 kohaselt kohustus kostja tasuma summalt 2 477 726,79 eurot intresse 12% aastas tagasiulatuvalt alates 01.01.2012. Kokkuleppe punkt 3 kohaselt kohustus kostja tagastama SA PJV-le 2 477 726,79 eurot koos intressidega hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise nõude esitamisest, tasumisega viivitamise korral arvestatakse juurde viivis 0,25% tasumata summalt päevas. Samal kuupäeval sõlmiti ka käendusleping SA PJV ja pankrotivõlgniku vahel, millega võlgnik käendas SA PJV ees ülaltoodud kostja kohustuste täitmist, vastutuse maksimumsummaks oli 3 milj eurot. Hageja nõue pankrotivõlgniku vastu tuleneb 25.07.2012 käenduslepingust. Koos intressi ja viivistega kokku oli seisuga 28.02.2013 nõude suurus kostja vastu 3 689 223,53 eurot. Kuivõrd pankrotivõlgniku vastutus oli käenduslepingus piiratud 3 000 000 euroga, vastutab pankrotivõlgnik hageja ees 25.07.2012 käenduslepingu alusel solidaarvõlgnikuna 3 000 000 euro ulatuses. Jättes täitmata käenduslepingust tuleneva kohustuse, rikkus võlgnik käenduslepingut, mistõttu hagejal on õigus nõuda ka viivist seaduses sätestatud määras. Kuni 28.02.2013 oli viivise kogusummaks 37 170 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga 28.02.2013 võlausaldaja nõude suuruseks 3 070 830 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kokkulepe on vastuolus kostja huvide ja poolte varasemate kokkulepetega. Seetõttu tühistas kostja TsÜS § 131 lg-le 1 tuginedes 16.11.2012 avaldusega kokkuleppe. Kostja ja SA PJV sõlmisid 24.01.2011 üürilepingu, millega kostja andis Laste 1 asuvad ehitised (haigla administratiivhoone ja peahoone) tasu eest tähtajaliselt kasutada SA-le PJV. Pooled leppisid kokku, et üürnik (SA PJV) teostab ehitistes kõik planeeritavad ja vajalikud remonditööd oma kulul. Lisaks, et kostjal on kohustus maksta SA-le PJV tehtud remonditööde eest hüvitist üksnes juhul, kui pooled on vastava hüvitise maksmises ja selle ulatuses sõnaselgelt kirjalikult kokku leppinud enne remonditööde tegemist. Sellist kokkulepet enne remonditööde tegemist sõlmitud ei ole. Renoveeritud hooned ei kuulu kostjale ja kostja varaline seisund investeeringust tulenevalt ei paranenud. Kostja on oma vara arvelt kohustatud tasuma pangale kõik SA PJV poolt teostatud väidetavad investeeringud. ERF toetuse saamiseks pidi olema omafinantseering 948 828.31 eurot. Selle hankimiseks sõlmisid nüüdne pankrotivõlgnik, Nordea Pank Finland Plc ja SA PJV 12.01.2011 laenulepingu. Laenulepingu sihtotstarbeks oli saadud laenu edasilaenamine SA-le PJV OÜ-ga Astlanda Ehitus sõlmitud ehituslepingust tuleneva omaosaluse finantseerimiseks 938 296 euro ulatuses (laenulepingu p 2). Laenu tagamiseks seati hüpoteek kostjale kuuluvale hoonestusõigusele. Kuna pankrotivõlgnik ja SA PJV ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, on pank algatanud täitemenetluse kostja hoonestusõiguse realiseerimiseks. Kostja ei ole rikastunud tehtud parenduste võrra, sest kõik pankrotivõlgniku ja SA PJV poolt võetud kohustused tuleb kostjal maksta tagasi oma enda vara arvelt.

2(4)

Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu ja tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 3 070 830 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kostja kanda. 25.07.2012 kokkulepe on oma sisult võlatunnistus. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, mida kostjal ei ole võimalik avaldusega tühistada. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et võlatunnistuse andja oleks hagimenetluses nõudnud võlatunnistuses antud õiguse tagasiandmist. Kuivõrd 16.11.2012 tühistamisavaldus ei vabasta kostjat oma kohustuse täitmisest, ei lõpeta see ka 25.07.2012 võetud käenduskohustust ning pankrotivõlgnik vastutab kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hageja nõuet tuleb võlgniku pankrotimenetluses tunnustada teises järgus 3 070 830 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 25.07.2012 kokkulepe ei olnud konstitutiivne võlatunnistus ja selle näol on tegemist tavapärase kahepoolse kokkuleppega (leping), mille kostja on tühistanud. TsÜS § 98 lg 1 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tehingu tühistamise korral muutub algselt kehtinud tehing alates tühistamisavalduse jõustumisest algusest peale kehtetuks, millega lõpeb seega ka tehingupoole kohustus tehingut täita. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul kohustust täita 25.07.2012 käenduslepingust tulenevaid mis tahes kohustusi SA PJV või mis tahes kolmandate isikute ees, kuivõrd võlgniku poolt käendatav põhikohustus on lõppenud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et võlatunnistuse andmist kui tehingut ei saa tühistada. Käesoleval juhul ei ole maakohus üldse hinnanud, kas kokkulepe on tühistatud õiguspäraselt või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole, maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
7.Maakohus on lähtunud vaidluse lahendamisel asjaolust, et kostja on pankrotivõlgniku PJV AS võlausaldaja. Apellatsioonimenetluses on vastustaja esile toonud ja esitanud tõendi, et hageja ei ole nimetatud pankrotimenetluses võlausaldaja. 22.10.2014 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-13-38148, millega jäeti läbi vaatamata OÜ Sillen Konsultatsioonid hagi OÜ Canderos Assets vastu nõude tunnustamiseks PJV AS pankrotimenetluses. Vaidlus tsiviilasjas 2-13-38148 toimus selle üle, kas PankrS § 98 mõttes tuleb lugeda tingimuslikuks nõudeks ka nõue, mis tekib OÜl Sillen Konsultatsioonid võlgniku vastu AÕS § 349 lg 3 alusel. Ringkonnakohus märkis, et OÜ Sillen Konsultatsioonid nõue võib tekkida seaduse alusel hüpoteegi realiseerimise korral ja tegemist ei ole tingimusliku nõudega (PankrS § 98 mõttes).
8.Tegemist on uue asjaoluga, mis on ilmnenud apellatsioonimenetluses, kuid mille esitamist on vastustaja põhistanud (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus on andnud apellandile võimaluse esitada oma seisukohad vastustaja uuele vastuväitele. Kostja ei ole väitnud, et laenuandja nõue oli 24.07.2013 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku ajaks AÕS § 349 lg 3 alusel kostjale üle läinud ja laenuandja

3(4)

täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetluses oleks kostja kinnisasjale (hoonestusõigusele) seatud hüpoteek realiseeritud. Seega on kostja käsitlemine võlausaldajana olnud ekslik. Tulenevalt asjaolust, et PJV AS 24.07.2013 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul käsitleti kostjat võlausaldajana, kostja vastuväitega hageja nõudele arvestati ja hageja nõue jäeti vastuväite tõttu tunnustamata, tuli hagejal pöörduda kohtusse.

9.Pankrotimenetluses on hageja nõudele vastu vaielnud isik, kellel selleks õigust ei olnud, sest ta polnud 24.07.2013 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal võlausaldaja. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellisel juhul lähtuda pankrotiseaduse § 103 lg 8 mõttest ja jätta ekslikult võlausaldajana käsitletud kostja vastuväited nõudele tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt ei analüüsi ringkonnakohus kostja sisulisi vastuväiteid hagile.
10.Apellatsioonimenetluses on kostja tuginenud asjaolule ja esitanud tõendid, et ta on 14.01.2015 edastanud nõudeavalduse koos lisadega PJV AS pankrotihaldurile. Kostja 14.01.2014 seisukohast ja tõenditest nähtuvalt on nõudeavalduse sisuks kostjale alates 30.04.2013 seoses hagi esitamisega Nordea Bank Finland Plc Eesti vastu tekkinud menetluskulud 6 725 eurot. Kostja käsitleb neid endale pankrotivõlgniku poolt tekitatud kahjuna. Vastustaja on esitanud apellandi seisukohale vastuväited.
11.Ringkonnakohus leiab, et kostjal nõude tekkimine alates 30.04.2013 ja sellest tuleneva nõudeavalduse esitamine pankrotihaldurile 14.01.2015, ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt oluline. Nimetatud nõudeavalduse esitamise tulemusel ei saa kostjal tekkida tagasiulatuvalt õigus, mida tal 24.07.2013 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei olnud. Eeltoodu tõttu tagastab kohus apellandile 14.01.2015 seisukohtadega esitatud tõendid (so OÜ Sillen Konsultatsioonid nõudeavalduse PJV AS-i pankrotimenetluses koos lisadega), kuna need ei oma vaidluse lahendamisel tähendust.
12.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Kolleegium ei määra käesolevas otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuigi alates 01.01.2015 on vastav menetluskord muutunud (TsMS § 173 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et uut korda saab rakendada vaid nendes tsiviilasjades, milles maakohus teeb lõpplahendi peale 01.01.2015. Vastasel korral ei saaks menetlusosaline nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist. TsMS § 174 lõige 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lõike 2 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
13.Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et kuigi apellant on 14.01.2014 avalduses kohtule märkinud lisadena menetluskulude nimekirja tsiviilasjas 2-13-39098, seda kohtule esitatud ei ole. Asjas 14.01.2015 nõudeavalduse lisana esitatud menetluskulude nimekiri kajastab menetluskulusid panga vastu esitatud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja selle ringkonnakohus tagastab (käesoleva määruse p 11).

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt /

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt /

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt /

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium