Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-14-26996
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-26996
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Uxxxx Kxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
424,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; epost: [email protected]); Kostja: Uxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-14-26996
2-14-26996 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 07.05.2013. a Hat Auto AS-iga, kes tegutses Cofi AS-iga sõlmitud faktooringulepingu alusel, müügilepingu, mille alusel Hat Auto AS müüs ja kostja ostis kaupa hinnaga 423,64 eurot. Kostja kohustus kauba eest faktoorile Cofi AS-ile tasuma osade kaupa osamaksetena vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule. Kostja rikkus maksekohustust ja ei tasunud müüjale kauba eest nõuetekohaselt. Kostjal on kauba eest tasumata 381,24 eurot. Kostja rikkumise tõttu on temaga lepingu üles öeldud. Cofi AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagi esitamise seisuga kokku summas 13,05 eurot. Hageja taotleb alates hagi esitamisest, s.o alates 22.08.2014. a viivist protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Kohus arvestas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 11,17 eurot (381,24 eurot x 0,02 % x 147 päeva). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 405,46 eurot, millest moodustab 381,24 eurot põhivõlg ja 24,22 eurot 15.01.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 16.01.2015. a protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55
2-14-26996 eurot, kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 178,95 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu taotletud ulatuses põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 278,95 eurot, millest 100 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 178,95 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.