Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
02. jaanuar 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-14-858
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi R. T. vastu ohvriabiseaduse (OAS) alusel väljamakstud hüvitise, 3035,33 eurot nõudes 3035,33 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu – registrikood 70001975, asukoht Lembitu 12 Tallinn Esindaja: Liina Hallik – e-post: [email protected] Kostja: R. T. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: Grete Lüüs – Eesti Õigusabi Selts e-post: [email protected]
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 02.jaanuaril 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja nõue ja selle põhjendused
Hagiavaldusele lisatud materjalide kohaselt on Lõuna Pensioniamet otsusega nr xxxxxxx kuriteoohvrile riikliku hüvitise. Vastavalt otsusele viibis kannatanu haiguslehel ajavahemikul 29.04.2011 kuni 12.09.2011, so 137 päeva. Otsuse punkti 3 kohaselt otsustati maksta kannatanule ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist summas 288 eurot ja 10 senti. Lisaks on kannatanule makstud kuriteoohvri riiklikku hüvitist ajavahemikul 12.11.2011 kuni 30.11.2013 summas 3035,33 eurot. Hageja poolt on välja toodud periood, millisel ajal on väljamakseid kannatanule tehtud, kuid puuduvad väljamaksete aluseid tõendavad dokumendid.
otsusega nr xxxxxxx L. L. igakuine hüvitis alates 12.11.2011 summas 104,84 eurot ja seda on OAS § 26 lg 2 ja lg 5 kohaselt ümber arvutatud temale määratud töövõimetuspensioni suuruse muutumisel ning arvestades hindade ja elukalliduse muutust, mida kajastab Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse protsent. Sotsiaalkindlustusamet on perioodil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx. L. ohvriabi seaduse alusel välja maksnud töövõimetusest tulenevalt kuriteoohvri riikliku hüvitist 3035,33 eurot, sealhulgas ajutisest töövõimetusest tulenevalt 288,10 eurot ning püsivast töövõimetusest tulenevalt 2747,23 eurot. Kuivõrd L. L. jätkatakse püsivast töövõimetusest tuleneva perioodilise hüvitise maksmist kuni püsiva töövõimetuse lõpuni, või tema tööle asumiseni või kuni hüvitise piirmäära 9590 euro täitumiseni, on tõenäoline, et kostja vastu esitatakse tulevikus ohvriabi seaduse alusel väljamakstud hüvitise ulatuses täiendav regressinõue. Hageja on teatanud, et kui kohtu hinnangul on regressinõude vähendamine VÕS § 140 alusel õiglane, ei vaidle hageja sellele vastu, samuti nõustub hageja väljamõistetava summa ositi tasumisega kostja poolt.
IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
a) kostja on 07.11.2011 Tartu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud kuriteos, mille tagajärjel sai L. L. raske tervisekahjustuse (tl 11); b) Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti xxxxxxxxxx otsusega nr xxxxxxx L. L. hüvitis töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks (tl 6-7); c) L. L. on ajavahemikul xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist kogusummas 3035,33 eurot (tl 8); d) Hagi rahuldamise korral on kostjal võimalik tasuda väljamõistetud hüvitist osade kaupa 50 eurot kuus kuni nõude täitumiseni (tl 17 pöördel, 28, 65) VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 130 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on kahju eest vastutavaks isikuks ning kannatanul on õigus nõuda töövõimetusest tekkinud kahju hüvitamist. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kahju tekitamise eest vastutava isiku (kostja) vastu.
Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 22 lg 1 p 11 alusel ei võetud kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, seega ei kuulu tasumata riigilõiv kostjalt väljamõistmisele.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.