Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-8279
Tsiviilasi
Urmas Liiva hagi Best Partner Management OÜ vastu töösuhte olemasolu tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. detsembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Liiva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Urmas Liiva (isikukood: xxx);
Jätta Viru Maakohtu 19. detsembri 2013.a otsus muutmata ja Urmas Liiva apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Urmas Liiva kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Vastustaja (kostja): Best Partner Management OÜ (registrikood: 12169299), lepinguline esindaja Thea Rohtla
kantud
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lepingu sõlmisega mittenõustumist väljendanud. Olukorras, kus kostja selgesõnaliselt oma tahet väljendanud, puudub kohtul alus tuvastada kostja poolt kaudse tahte avaldamine.
Markus Kauppila ei olnud nõus keelama kirjalikult töö jätkamist ja selgitas seda kohtuistungil, et tema arvates oli hageja sellisel palvel mingi tagamõte. Selle asjaolu tõi hageja välja ka 08.12.2012 saadetud kirjas; 2) kui töötaja on asunud täitma tööülesandeid, kinnitab ta sellise käitumisega enda nõusolekut. Kui tööandja seda aktsepteerib, on tegemist kokkuleppega. Markus Kauppila aktsepteeris hageja töötamist, kuna ei keelanud hagejal töö jätkamist ning kasseeris iganädalaselt kuue nädala jooksul jaanuaris ja veebruaris hageja töö eest raha kasutajaettevõttelt Koskialho OY. Hageja arvates oleks Soome firma mingi pooltevahelise suhte tuvastamiseks pidanud pöörduma Soome kohtusse. Kuna seda pole tehtud, näitab see eelkõige, et Soome firmal on midagi karta või varjata; 3) valetas kohtuistungil Valle Mäkela väites, et tööleping poolte vahel sõlmiti töötaja initsiatiivil. Sellise väitega ei ole kooskõlas mõni päev varem Raul Kanguri poolt saadetud kiri, kus ta teatab, et „alates järgmisest nädalast me enam Alleroni teenuseid ei kasuta“. Valle Mäkela valetas kohtus ning Viru Maakohus ei pööranud sellele mingisugust tähelepanu; 4) on Viru Maakohus viidanud otsuses võimalikele Soome jurisdiktsiooni puudutavatele väidetele, kuid ei ole otsustanud asja Eesti seadusandlusele tuginedes.
Eestis kehtivatest seadustest. Apellant ise on oma erinevates menetlusdokumentides viidanud võimalusele ja oma õigusele Soome seaduste alusel sealsesse kohtusse pöörduda.
ettevõtjat ning et hageja ja kostja vahel on varem olnud kirjalikult vormistatud töösuhe. Puuduvad ka andmed selle kohta, et kostjal oleks olnud vahetu käsundussuhe kasutajaettevõtte Koskialho OY-ga, vaid menetluses kostja poolt antud selgituste kohaselt vahendas kostja tööjõudu muuhulgas Soome äriühingule Best Partner OY-le, kes omakorda rentis tööjõudu edasi kolmandatesse ettevõtetesse.
kohaselt puudus kostjal õigus keelduda hagejaga töölepingu sõlmimisest, pakkudes selle asemel käsunduslepingu sõlmimist, kuna eelnevalt oli pooltel kirjalik tööleping. Seadusel ei põhine hageja käsitlus, mille kohaselt varasema töösuhte lõppemisel on töötajal õigus nõuda, et ka edaspidi sõlmitaks temaga üksnes tööleping, mitte mõnd muud liiki võlaõiguslik leping. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et poolte vahel 31.01.2012 – 30.04.2012 sõlmitud 4kuulise kehtivusega tööleping ei anna alust järelduseks, et 08.01.2013.a sõlmiti poolte vahel uus tööleping.
ringkonnakohtus
kantud
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.