Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-4834
Tsiviilasi
TF Bank AB (endine ärinimi Time Finans AB) hagi Natalia Kozina vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. jaanuari 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalia Kozina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Natalia Kozina (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Aivar Haava Vastustaja (hageja): TF Bank AB (registrikood: 5561581041), esindaja Anne-Liis Veski
esindajad
Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud TF Bank AB kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu. Eksitav on kostja vastuväide, mille kohaselt ei eksisteeri poolte vahel lepingudokumenti, samuti puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi brutosumma kohta, mistõttu loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja arvates ei ole vaidlust selles, et kostja sai kõnealuse summa kätte ning asus seda kasutama, mistõttu on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping vastavalt VÕS § 408 lg-le 2 kehtiv. Käesoleval juhul on tüüptingimused (lepingu üldtingimused) saanud lepingu osaks, sest hageja kodulehel on laenutaotluse täimisel nendega võimalik tutvuda, samuti edastatakse need ka paberkandjal koos laenutaotluse blanketiga.
1) hageja sõlmis kostjaga tarbijakrediidilepingu, kuid ei ole tarbijale andnud üle lepingudokumenti ennast või selle koopiat; 2) kostja poolt allkirjastatud laenutaotlus ei sisalda VÕS § 404 lg-s 2 nimetatud andmeid (peale laenusumma, s.o 20 000 krooni); 3) hageja ütles laenulepingu üles seadusevastaselt, kuna kostja keeldus hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest VÕS § 110 ja § 111 alusel.
menetluskulud jätta vastustaja kanda ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 150 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme; 2) ei järginud TF Bank AB apellandi kui tarbijaga laenulepingut sõlmides tarbijakrediidilepingule VÕS § 404 lg-s 2 (laenu saamise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestatud vorminõudeid, jättes apellandile muuhulgas avaldamata krediidi brutosumma
lg 2 p 2) ning krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 6, § 406 lg 1). Eelnimetatud andmete tarbijale avaldamata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg-s 4 sätestatud tagajärjed, s.o tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära kohaldumise; 3) on maakohus jätnud tuvastamata hageja ja kostja vahelise tarbijakrediidilepingu tüüptingimuste tühisuse; 4) on kohus ebaõigesti jaganud poolte tõendamiskoormise. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud tõendeid, mis tõendaksid tema nõude suurust. Kostja ei ole hagiavalduses esitatud hageja arvestust omaks võtnud. Seega lasus nõutavate summade suuruse tõendamiskoormis hagejal; 5) on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata tarbijakrediidilepingut käsitlevad võlaõigusseaduse imperatiivsed sätted. VÕS imperatiivsete sätetega vastuolus olevad tingimused on tulenevalt VÕS §-st 421 tühised. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 404 lg 2, § 408 lg 4 ning VÕS § 421. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja faktiväitele VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud vorminõuete rikkumise kohta. Hageja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et laenutaotluses ega tüüptingimustes krediidi brutosummat kajastatud ei ole. Seega tuleb lugeda antud asjaolu hageja poolt omaksvõetuks (TsMS § 231 lg 4); 6) on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 119 lg 1, ning § 110 lõiked 1 ja 3. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus, et kostja esitas hagejale 06.02.2010 pretensiooni VÕS § 408 lg-st 4 tuleneva nõudega laenu- ja intressimaksete ümberarvestamiseks ning vastava maksegraafiku väljastamiseks. Kuna hageja eelviidatud kohustust õigustamatult ei täitnud, sattus ta vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Seega on käesoleval juhul täidetud kõik täitmisest keeldumise eeldused ning Viru Maakohtu järeldus, et kostjal ei saanud olla laenulepingust tulenevat nõuet hageja vastu, on ebaõige; 7) on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 416 lõiked 1 ja 2. Maakohus on jätnud kontrollimata tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsete ja formaalsete eelduste esinemise. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine ning kuna hageja on vastuvõtuviivituses, siis ei ole tarbijakrediidilepingust tulenevad kostja kohustused muutunud sissenõutavaks.
2) asus maakohus õigesti seisukohale, et apellandi poolt esitatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise peatamise vastuväide on mitteasjakohane; 3) ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust otsuse tühistamiseks.
Hagejal oli VÕS §-st 404 tulenev kohustus väljastada kostjale nõuetekohane maksegraafik. Hageja ei ole tõendanud, et ta maksegraafiku kostjale edastas. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja krediidiandjana rikkus korduvalt seadusest tulenevaid kohustusi ja eiras sellega kostja kui tarbija huvisid ja õigusi, on krediidiandja oma käitumisega andnud kostjale aluse keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Kostjal puudus teadmine, milline on intressi suurus, millises summas ja milliste kohustuste katteks on varasem täitmine loetud ja millises suuruses tuleks järgmine osamakse, samal ajal ei olnud hagejal uue maksegraafiku tegemine aeganõudev ega kulukas toiming. Riigikohus on analoogses vaidluses (tsiviilasi nr 3-2-170-13 p14) märkinud, et juhul, kui laenuandja ei täida talle seadusega (VÕS § 408 lg 4) pandud kohustust intressimäära uuesti määramise ja tarbijale teatavaks tegemise kohta, ei ole välistatud tarbija õigus tugineda VÕS §-le 110. Ringkonnakohus leiab, kostja keeldus õigustatult kooskõlas VÕS § 110 lg-ga 1 alates 06.02.2010 oma kohustuse täitmisest seni kuni hageja väljastab seadusest tuleneva intressimääraga ümberarvutatud krediidimaksete kohta graafiku. Kuna kostja tuginemine VÕS §-le 110 on õigustatud, siis ei saanud hageja VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ja kasutada sellest tulenevat õiguskaitsevahendit, sh öelda leping üles. Lähtudes VÕS § 118 lg-st 2, on selline ülesütlemisavaldus tühine (vt Riigikohtu 21. mail 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-53-09 tehtud otsuse p 11, milles on VÕS § 118 lg-t 2 peetud lisaks lepingust taganemisele analoogia alusel kohaldatavaks ka lepingu ülesütlemisele). Ringkonnakohus märgib, et dokumendist, mida hageja nimetas ülesütlemisest teavitamiseks, ei nähtu tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused, mis tulenevad VÕS §-st 416 samuti ei ole selles piisava selgusega kirjas, et leping üldse üles öeldakse, puudub ka ülesütlemise kuupäev.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.