Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

koostamisega, kliendi esindamisega kohtuistungil jne. Osutatud õigusteenused on vaidlusalustel arvetel sisalduvate aruannete abil selgelt jälgitavad. Kohus leidis, et näiteks kohtuistungil osalemine on kliendi huvides ja paika pandud ajaliselt kohtuniku poolt, esindajal on kohustus esindada klienti kliendilepingu olemasolu korral kohtuistungil, kostja vastupidised seisukohad ja vastuväited jäävad kohtule arusaamatuks. Esitatud hagiavaldusest ja tõenditest nähtuvalt oli kostja teadlik tsiviilprotsessidest, lepingust nähtub selgelt kostja tahteavaldus õigusabiteenuse saamiseks, hageja on lepingut täitnud ja õigusabiteenust kostjale osutanud. Kostja on omapoolse lepingust tuleneva kohustuse, s.o maksta tasu osutatud teenuse eest, jätnud täimata. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja veenev, täidetud on ka muud TsMS § 407 tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Kohtule esitati korrektne hagiavaldus, sellest nähtuvad selged nõuded, nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendavad tõendid, mh korrektse arvestusega viivisenõue. Hagist nähtus selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud. Kõik kostja poolt kaja põhistamiseks esitatud väited on käsitletavad sisuliste vastuväidetena hagiavaldusele, hagi veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid.

lepitud. Tellimata teenuse eest tasu ei saa nõuda. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduse lisadena esitatud arvetel välja toodud õigusteenus oli kliendiga kooskõlastatud. Seetõttu ei saanud kohus omavoliliselt järeldada, et arvetel märgitud teenus oli kliendi poolt tellitud ja sellest tulenevalt, et hageja tasunõue on põhjendatud. Maakohus ei saanud lugeda, et kostja on need asjaolud omaks võtnud, kuid need asjaolud on vaieldamatult hagi rahuldamise vältimatuks eelduseks. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et tema poolt osutatud teenus vastas kokkulepitud tingimustele, s.t oli asjatundlik ning põhines tehioludel, tõenditel, seadusel ja kohtupraktikal ja oli kliendi huvide esindamiseks vajalik ja põhjendatud. Seega ei saanud kohus omavoliliselt järeldada, et hagiavalduse lisadena esitatud arvetel kajastatud teenus vastas Kliendilepingute tingimustele ning sellest tulenevalt, et kostjal on tekkinud kohustus teenuse eest tasuda, s.t tal ei olnud õigust sellest keelduda.

menetlusdokumentide kättesaamisest kostja poolt ning tähtaegselt hagile vastamata jätmise tagajärgi. Vaidlust ei olnud selles, et kostja sai hagi ja selle materjalid kätte 28.08.2014 ning jättis hagile tähtaegselt vastamata. Kostja leiab, et hagile vastamata jätmiseks oli kostjal mõjuv põhjus, mh põhjendab kostja hagile vastamata jätmist asjaoluga, et kostja esindaja on juriidiliste eriteadmisteta isik ning asjaoluga, nagu oleks kohtusse helistades saanud kostja esindaja eksitavat informatsiooni, et hagile vastamise tähtaeg hakkas kulgema alles 09.09.2014. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust, s.t selliseks mõjuvaks põhjuseks saaks olla üksnes sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Praegusel juhul sellise sündmusega tegemist ei ole. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kostja esindaja puudulikke õigusteadmisi. Samuti ei ole veenev kostja paljasõnaline selgitus selle kohta, justkui oleks kohtust antud kostja telefonikõne peale vale informatsiooni tähtaja kulgemise kohta. Kogu menetlustähtaja kulgemise arvestamiseks vajalik informatsioon sisaldus kohtumääruses ning selle täpsustamiseks oleks vajadusel kostjal olnud võimalik pöörduda õigusteadmistega isiku poole, nagu ta seda on teinud kaja esitamiseks.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.