Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I

Asjaolude kirjeldus

turuväärtusega nõustuda järgmistel asjaoludel: kaupluse seinariiulid ja kassalaud oli valmistatud eritellimusel (täispuidust), mistõttu ei tarvitse need oma mõõtmete tõttu ostuhuvi pakkuda; külmlett on kasutatud ning sellisele seadmele on turul raske nõudlust leida, kuna müüjad omandavad kauplustesse üldjuhul uued seadmed. Kasutatud seadmed müüakse järelturul väga odava hinnaga; müügiks soetatud kaupa on pidevalt tarnijatele tagastatud, mistõttu on selle kogus vähenenud. Nimetatud kauba müümine võib olla kulukas ja keeruline. Ajutine haldur hindab võlgniku varade väärtuseks ca 5000-6000 eurot. Kohustused kogusummas vähemalt 95 364,36 eurot on sissenõutavaks. Pankrotimenetluse võimalikud kulud moodustavad kokku ca 3500 eurot. Pankrotivara eeldatav müügiväärtus katab pankrotimenetluse kulud. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Vale juhtimisotsus oli kaupluse ümberkolimine Rocca Al Mare Kaubanduskeskusesse- seal kestis majandustegevus alla ühe aasta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja 2013.a. kolmanda kvartali lõpuks. Juhatuse liige oli kohustatud esitama pankrotiavalduse novembrikuus 2013. Selle asemel tehti täiendavaid kulutusi uue kaubanduspinna üürimiseks, ümberkolimiseks ning võeti kaasa ülesöeldud üürilepinguga kaasnev üürivõla igakuise osade kaupa tasumise kohustus summa 547 eurot kuus, mis suurendas üürikulu oluliselt. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumine on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Sellise tegevusega eiras juhatuse liige talle äriseadustikuga sätestatud hoolsuskohustust, ning selle tagajärjel suurenesid võlgniku võlad. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, kuna temale kuuluva vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Olemasolev vara katab tõenäoliselt pankrotimenetluse kalkuleeritud massikohustused ja kulud. Kohtul on alus kuulutada välja võlgniku pankrot.

Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine halduri hindas võlgniku varade väärtuseks ca 5000-6000 eurot. Kohustused kogusummas vähemalt 95 364,36 eurot. Majandustegevuse jätkamist läbi tervendamise ajutine haldur võimalikuks ei pea. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole ajutine haldur tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei oma ajutist iseloomu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaateid ei ole ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 12.12.2014 kell 14:00. Võlgniku seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil kontseptsiooni ja tehtud otsust. Asjaolu, kas maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga, vajab täiendavat väljaselgitamist pankrotimenetluses.

ülemmäära piiresse. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.