lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-20182/54

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-20182/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1982
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKrMS § 38 lg 4Kannatanu õigused ja kohustusedVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 362 lg 1, 3Hagi esitamineTsÜS § 160 lg 1, 2Aegumise peatumine hagi esitamisegaAÕS § 90 lg 1Valdaja omandi eeldusTsMS § 160 lg 1Tasu maksmise kordTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-20182/38Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja02.05.20142-13-20182/59Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.03.20152-13-20182/84Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.05.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING PRANKO10182901(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-20182

Tsiviilasi

AS hagi OSAÜHINGU PRANKO vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.05.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4142,63 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-XX XXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kostja:

OSAÜHING

PRANKO

(registrikood 10182901, asukoht Punane 54, 13619 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Vladimir Borissov, lepinguline esindaja Aleksei Forstiman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 02.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 393Menetlusosalistele hagist teatamine
TsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 135 lg 2Tähtaja algus ja lõpp
TsÜS § 142Aegumise mõiste
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147Aegumistähtaja algus
TsÜS § 68 lg 3Tahteavalduse liigid
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 2Lepingu sõlmimine

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.02.05.2013 esitas AS (hageja) Harju Maakohtule hagi OSAÜHINGU PRANKO (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 3834,70 eurot ja viivise hüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja 10.07.2009 kostjale remontimiseks sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX. Kostja pidi tegema autole remonditöid ja hageja maksma selle eest tasu. 13.07.2009 oli kostja remonditöökojas tulekahju ja auto hävis. Hageja sai varalist kahju. Sarnase auto turuväärtus oli märgitud tulekahju ajal 3195,583834,70 eurot.
3.Hageja oli seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Hageja esitas kriminaalmenetluses avalduse kostja vastu, 13.07.2009 algatati kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada nõuet ka lihtsustatud vormis nn protokollilises vormis, mille menetleja protokollib. Hageja tegi seda 22.07.2009 kui protokolli kanti märge, et hagejale tekitati kahju: auto kahju on 50 000 krooni, taksomeetrikahju 10 000 krooni, kokku 60 000 krooni; hageja poolt esitatud avaldust 09.11.2009 tuleb võrdsustada hagiga. Kahju tekkis 13.07.2009. Seega oleks hagi aegunud 13.07.2012, kuid kuna aegumine oli peatunud kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni ehk määruse jõustumiseni 27.11.2010. Seega uueks aegumise ajaks on 27.11.2013.
4.Hageja esitas kolm hagi enne käesolevat hagi: 11.05.2012 esitas hagi asjas nr 2-1218854, mida kohus keeldus 17.10.2012 määrusega menetlusse võtmast ja mille hageja sai kätte 23.10.2012. Järgmise sama hagi esitas hageja kostja vastu 04.12.2012 asjas nr 2-12-51967, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus 22.01.2013 määrusega ja mille hageja sai kätte 23.01.2013. Järgmise sama hagi esitas hageja kostja vastu 26.02.2013 asjas nr 2-13-9396, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus 05.03.2013 määrusega ja mille hageja sai kätte 25.03.2013. Hageja neid määrusi ei vaidlustanud. Seni kuni nendes asjades lahendid jõustusid, oli aegumine peatunud. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja oli seisukohal, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse/tegemata jätmise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Tõendamata on, et kostja poleks järginud hoolsuskohustust ja tuleohutuse nõudeid. Kahju tekkis taksomeetri tõttu ja kostja polnud sõidukit enne tulekahju tekkimist remontinud. Sõiduki turuväärtus on tõendamata. Lisaks kasutati autot taksoteenuseks, sõiduki mootor ei olnud töökorras ja seega oli väärtus väiksem kui nende sõidukite väärtus, mis on avaldatud Auto24.ee. Poolte vahel oli hoiuleping sõlmimata. Hageja jättis auto kostja juurde enne nädalavahetust ja töötajad seletasid, et kui auto jäetakse kostja juurde, siis vastutab hageja selle eest ise. Kostja oli nõus lepingut sõlmima alles esmaspäeval. Hageja pole tõendanud, kas tal oli kindlustus ja kas ta sai hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli tema nimel. Hageja pole kohane hageja.
7.Samuti leidis kostja, et nõue on aegunud ja menetlus tuleb lõpetada. Hagide menetlusse võtmisest on keeldutud, kostja pole neid hagisid saanud. Hageja ei ole kriminaalmenetluse raames esitanud mingit tahet esitada kellegi vastu konkreetne nõue.

Maakohtu otsus

8.02.05.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja taotluse 26.03.2014 toimunud istungi protokolli parandamiseks.
9.Hinnates kohtus hageja taotluse alusel ärakuulatud kostja töötajate DS ja DI ütlusi, et hageja sõitis nagu tavaliselt oli välja kujunenud kostja töökotta autoga sisse, andis võtmed üle, rääkis autol olevast probleemist ja palus teha remonti, et kostja töötajad võimaldasid hagejal autoga töökotta sisse sõita ja et töötajad ühendasid akuklemmid lahti ning lubasid vaadata esmaspäeval autot, leidis kohus, et kostja on oma töötajate tegudega avaldanud tahet hageja autole remonti teha ja sellega on kostja avaldatud hagejale tahet sõlmida vastav remondi osutamise teenuse leping ehk avaldanud tahet siduda end õiguslikult hagejaga VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1, TsÜS § 68 lg 3, § 121 lg 2 järgi. Kohus leidis tunnistajate ütlusi hinnates, et tõendatud on hageja väide, et kostja andis tegudega nõustumise remondi tegemiseks 10.07.2009. Viidatu tähendab, et pooltevaheline remondi teenuse osutamise leping oli sõlmitud 10.07.2009 VÕS § 9 lg 2 II lause järgi. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja pole kohane hageja, kuna kohus tuvastas, et hageja sõlmis kostjaga töövõtulepingu ning seega on tal õigus esitada lepingu teise poole ehk kostja vastu ka töövõtust tulenevaid nõudeid. Kohus märkis, et hageja on sõiduki registreerimise tunnistusega tõendanud asjaolu, et sõiduk on tema nimele registreeritud, mis aga ei tähenda iseenesest omandit. Hagejapoolne sõiduki kui vallasasja valdus tõendab auto kui vallasasja omandit AÕS § 90 lg 1 järgi. Seega on alusetud kostja väited, et hagejal puuduks justkui hagemisõigus ja et ta on vale hageja.
10.Hagi aegumise vastuväite osas märkis kohus, et kuna poolte vahel on sõlmitud leping, siis kohaldub vaidluses TsÜS § 146 lg 1, millest kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ning aegumist arvestatakse TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi 13.07.2009. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 13.07.2009, siis aegub hageja vaidlusalune lepingust tulenev nõue kostja vastu vastavalt TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 2 järgi 13.07.2012 kl 24:00.
11.Kohus leidis, et selleks, et lugeda kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes, on siiski oluline, et hageja esitatud kirjalikus avalduses oleks nimetatud ka isik või isikud, kelle vastu ta oma nõude, tsiviilhagi esitab. Kuna praegusel juhul on hageja nimetanud oma avaldustes 22.07.09 ja 09.11.2009 vaid seda, et ta andis kostjale üle auto remondi tegemiseks, et selle aja jooksul tekkis auto põleng ja hagejale kahju, kuid ei ole märkinud kedagi ega ka kostjat isikuks, kellelt ta nõuab kahju hüvitamist, siis ei ole hageja esitanud TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes avaldust (nõuet, hagi) kriminaalmenetluses kostja vastu, et temalt saada kahju hüvitamist. Eeltoodu tõttu ei ole aegumine katkenud TsÜS § 160 lg 2 p 4 järgi ning ebaõige on hageja väide, et hagi aegumine peatus ja oli peatunud kriminaalmenetluses tehtud menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni ning õige on kostja väide, et hagi aegumine ei ole peatunud.
12.Vaadeldes, kas aegumine katkes hagi esitamisega tsiviilkohtumenetluses, viitas kohus enne käesolevat hagi hageja poolt esitatud hagidele tsiviilasjades nr 2-12-18854, 2-1251967 ja 2-13-9396, millede menetlusse võtmisest maakohus keeldus. Kohus märkis, et selleks, et hagi aegumine oleks viidatud asjades hagi esitamisega peatunud TsÜS § 160 lg 1 järgi, on oluline, kas kostja on ka nendest hagidest teadlik. Seda, millal hagi saab lugeda esitatuks, reguleerib TsMS § 362 lg 1, mille kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg, aga üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja sellega seoses nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-9-13). Kuna kumbki pooltest pole väitnud, et asjades nr 2-12-18854, 2-12-51967, 2-13-9396 oleks kostja

saanud hagiavalduse kätte, ei ole seega asjades nr 2-12-18854, 2-12-51967, 2-13-9396 hagide esitamisega hageja kahjuhüvitamise nõude aegumine TsMS § 160 lg 1 alusel peatunud. Käesolev hagi on kohtule esitatud 02.05.2013 ja kostja on selle ka kätte saanud. Seega on hagi aegunud, kuna hagi aegus 13.07.2012 kl 24:00. Kostja taotluse alusel kooskõlas TsÜS §-ga 143 kohaldas kohus aegumist ja jättis hageja kahju hüvitamise nõude koos viivise nõudega TsÜS § 142, 143 ja § 144 järgi rahuldamata. Apellatsioonkaebus

13.15.10.2014 esitatud apellatsioonkaebuse terviktekstis palub hageja tühistada Harju Maakohtu 02.05.2014 otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Hageja hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kuna jättis otsuse aegumise kohaldamise osas põhjendamata. Kohus ei ole selgitanud, miks pidi hageja kriminaalmenetluse käigus nimetama oma avalduses või ülekuulamisel konkreetseid isikuid, sh kostja, kelle vastu on suunatud tema kahju hüvitamise nõue ja millisele seaduslikule normile kohtu otsus rajatakse. Hageja leiab, et antud juhul tuleb arvestada asjaolu, et kriminaalmenetluse käigus ei ole uurimisasutus selgitanud välja tulekahju põhjust ega isikuid, kes on tulekahju tekitamises süüdi. Seega oli hagejal ainukeseks võimaluseks esitada nõue kriminaalasjas tuvastamata isikute vastu.
15.Samuti leiab hageja, et maakohus on vääralt kohaldanud TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 sätestatut. Nimetatud sätete kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Kriminaalmenetluse käigus kuulati üle hageja kannatanuna ning ta esitas vastavasisulise avalduse. Seega on hageja täitnud TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 ettenähtud formaalsed nõuded aegumise peatumiseks.
16.Hageja juhib tähelepanu, et alates 01.09.2011 jõustus KrMS § 38 lg 4, mis kohustab uurimisasutust või prokuratuuri selgitada kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega ja selle möödalaskmise tagajärgi. Seega vaid pärast selle sätte jõustumist võib eeldada, et kannatanu on teadlik kriminaalmenetluses esitatava avalduse (tsiviilhagi) vorminõudest ja vormivigade õiguslikest tagajärgedest. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on aegunud ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
19.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et hageja poolt kriminaalasjas nr 09240102963 avalduse esitamine ei peatanud aegumist. Maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-149-08 p-des 11 ja 12 väljendatud seisukohaga, mille järgi on kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks lugemiseks aegumise peatumise mõttes oluline, et hageja esitatud avalduses oleks nimetatud ka isik, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse. Analoogselt tsiviilkohtumenetlusega peaks kehtima ka põhimõte, et aegumise peatamise toime on üksnes sellise hagi esitamisel, mida kohus ka menetleb.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et kirimaalasjas esitatud avalduses ei ole hageja kostjat nimetanud ehk märkinud isikut, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse.

20.Kolleegium on maakohtuga ühte meelt ka selles, et hageja poolt tsiviilkohtumenetluse korras tsiviilasjades nr 2-12-1885, 2-12-51967 ja 2-13-9396 esitatud hagiavaldused ei lähe aegumise peatamise seisukohast arvesse, kuna kohus ei ole esitatud hagisid menetlenud. Paika peab maakohtu seisukoht, et esitatuks loetaks üksnes nõuetele vastav hagi, mis on TsMS § 372 alusel menetlusse võetud ja TsMS § 393 järgi kostjale kätte toimetatud.
21.Kuna nõue on aegunud, ei pidanud kohus peatuma nõude sisulise põhjendatuse küsimusel. TsÜS-s sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine, mis väljendub m.h ka sunnis oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panna. See tähendab, et hagi korras õiguste kaitsmine võib jääda tagajärjetuks juhul, kui hagi on esitatud seaduses sätestatud aegumistähtaega ületades. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue on aegunud, jäetakse hagi aegumise tõttu rahuldamata.
22.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja