lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-42548/52

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-42548/52
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1598
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 91 lg 1TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedPKS § 44PKS § 92 lg 1PKS § 95TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 407Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 457 lg 4Otsuse jõustumise tagajärjed

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-42548

Tsiviilasi

A.G. hagi N.K. vastu isaduse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.G. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): A.G. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2014 määrus ja saata A.G. hagi N.K. vastu isaduse vaidlustamiseks Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.A.G. (hageja) esitas 13. septembril 2013 hagi lapse N.K. vastu isaduse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuded järgmised: 1) tuvastada, et kostja ei põlvne O.Y. ; 2) tunnistada lapse N.K. sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks ja kanne tühistada; 3) tuvastada, et kostja põlvneb hagejast. Hageja elab koos T.K. a alates 2012. aasta märtsist ning nende kooselust on sündinud poeg N.K.. T.K. on alates 21.01.2003 abielus O.Y. iga, kelle viibimiskoht on teadmata ning on alust arvata, et ta ei ela Eestis. Tallinna Perekonnaseisuamet väljastas 06.06.2013 sünnitõendi, mille kohaselt on kostja isaks O.Y. . See ei vasta tõele, kuna kostja bioloogiliseks isaks on hageja, mida kinnitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 23.04.2013 uuringuakt. T.K. kannatab raske psüühilise haiguse all ning tema eeskostjaks on määratud Tallinna Linnavalitsus.
2.Viru Maakohus saatis 29. novembril 2013 hagejale kohtunõude, mille kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu. Maakohus selgitas, et PKS § 91 lg-st 1 ning Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-11-12 tulenevalt tuleb hagejal esitada esmalt hagi isiku vastu, kes on kantud sünniakti isana ja vaidlustada asjaolu, et 1) laps ei põlvne sünniakti isana kantud mehest; 2) sünniakti tehtud kanne on ebaõige. Alles pärast seda, kui kohus on tuvastanud kohtulahendiga nimetatud asjaolud, saab hageja esitada hagi tuvastamaks, et laps põlvneb hagejast. Maakohus hoiatas, et kui hageja jätab kohtu poolt antud tähtaja jooksul nõuetekohaselt hagiavalduse õige kostja vastu esitamata, keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.
3.Hageja esitas 09. detsembril 2013 hagi O.Y. i vastu isaduse vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuded järgmised: 1) tunnistada, et laps N.K. ei põlvne sünniakti isana kantud mehest O.Y. ; 2) tunnistada lapse N.K. sünniakti tehtud kanne isa O.Y. i kohta ebaõigeks.
4.Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev esitas 07. aprillil 2014 hagi lapse N.K. (kostja I) ja O.Y. i (kostja II) vastu isaduse tuvastamiseks ja vanema kande vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuded järgmised: 1) anda hagejale luba vaidlustada teise mehe (kostja II) isadus; 2) tuvastada, et kostja I põlvneb hagejast ja hageja on kostja I bioloogiline isa; 3) tunnistada kostja I sünniaktis isa kostja II kohta tehtud kanne ebaõigeks ja teha kanne selle kohta, et N.K. isa on hageja; 4) lõpetada ühishooldusõigus N.K. suhtes ja anda hagejale N.K. üle ainuhooldusõigus.
5.Viru Maakohus jättis 29. mai 2014 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale 20-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi nõude täpsustamiseks ja hagiavalduse hageja poolt allkirjastamiseks.
6.Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev esitas 03. juulil 2014 kohtule hagi lapse N.K. vastu isaduse tuvastamiseks ja vanema kande vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuded järgmised: 1) tuvastada, et O.Y. ei ole N.K. isa ja N.K. ei põlvne O.Y. ; 2) tunnistada N.K. sünniaktis ja rahvastikuregistris tehtud kanne selle kohta, et O.Y. on N.K. isa, ebaõigeks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7.Viru Maakohus keeldus 30. septembri 2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis A.G. riigi õigusabi kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud A.G. kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtule viimasena 03.07.2014 esitatud parandatud hagiavalduses kostjaks märgitud N.K. (laps) ja kolmandateks isikuteks O.Y. (lapse isa) ja T.K. (lapse ema). Tuginedes PKS §-le 95 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-111-12 leidis maakohus, et hagejal tuleb esmalt esitada hagi isiku vastu, kes on kantud sünniakti isana ja hagiga edukalt tuvastada, et laps ei põlvne mehest, kes on kantud lapse isana rahvastikuregistrisse. Alles pärast seda, kui kohus on tuvastanud kohtulahendiga nimetatud asjaolud (pärast isaduse vaidlustamise

kohtulahendi jõustumist), saab esitada hagi isaduse tuvastamiseks. PKS §-st 92 tulenevalt peab hagiavaldus olema allkirjastatud hageja poolt isiklikult. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja, hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu ja seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 168 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus andis

07.märtsi 2014 määrusega hagejale riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, jäävad hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

8.A.G. esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 30. septembri 2014 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule lahendamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) kuna esialgne hagi oli esitatud ja allkirjastatud hageja poolt, on sellega vorminõue täidetud ning kõik järgmised muudatused võivad olla tehtud lepingulise esindaja poolt; 2) on asjas vähemalt kaks hagiavalduse teksti, mis on allkirjastatud hageja poolt; 3) on 09.12.2013 hagiavaldus sõnaselgelt esitatud O.Y. i vastu. Kui kohus tugineb sellele, et lepinguline esindaja ei tohi hagiavaldusele alla kirjutada, peab kohus ignoreerima esindaja poolt allkirjastatud hagiavalduse täiendusi ning lahendama hagi vastuvõtmise küsimuse, lähtudes 09.12.2013 hagiavalduse redaktsioonist; 4) jääb arusaamatuks kohtu 13. märtsi 2014 nõue hagi tervikteksti esitamiseks, kui 09.12.2013 hagiavaldus oli esitatud O.Y. i vastu põlvnemise vaidlustamiseks; 5) esinevad asjaolud, mis võivad muuta põlvnemise vaidlustamise hagi edutuks. On tõenäoline, et on praktiliselt võimatu O.Y. i leida. Tagaseljaotsust ei saa teha põlvnemisasjas (TsMS § 407); 6) asjaolusid arvestades ei pea kohus käesolevas asjas järgima Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-11-12 ette nähtud korda. Kohus peab läbi vaatama lapse vastu ilma selleta, et esmalt vaadatakse läbi hagi põlvnemise vaidlustamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 30. septembri 2014 määrus tuleb tühistada ning saata A.G. hagi N.K. vastu isaduse vaidlustamiseks Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ning § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja, hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu ning seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, et hagejal tuleb esmalt esitada hagi isiku vastu, kes on kantud sünniakti isana ja hagiga edukalt tuvastada, et laps ei põlvne mehest, kes on kantud lapse isana rahvastikuregistrisse. Alles pärast seda, kui kohus on tuvastanud kohtulahendiga nimetatud asjaolud (pärast isaduse vaidlustamise kohtulahendi jõustumist), saab esitada hagi, milles tuvastada, et laps põlvneb hagejast (hagi isaduse tuvastamiseks). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. PKS § 91 lg 1 teises lauses on sätestatud, et ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või

kes on isaduse omaks võtnud. Riigikohus on 23. mai 2012 otsuses nr 3-2-1-48-12 selgitanud, et enne 01. juulit 2010 kehtinud PKS § 44 alusel kujunenud tõlgenduse kohaselt ei olnud lapse sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine lubatud. Kehtiva PKS § 91 lg 1 teise lause järgi selline seisukoht enam ei kehti. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta lapse sotsiaalset perekonda ning anda lapse bioloogilisele vanemale võimalus vaidlustada teise mehe isadust üksnes juhul, kui ta ise astub senise vanema asemele. Lapse huvides ei ole jääda isaduse vaidlustamise järel ilma seadusliku isata. Rahvastikuregistrisse kandmata mehe esitatud isaduse vaidlustamise hagi on õiguslikult perspektiivikas üksnes juhul, kui sama mees esitab samal ajal enda isaduse tuvastamise hagi. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on laps N.K. sündinud 07. aprillil 2013 ning hagiavaldus on esitatud 13. septembril 2013, on isadus vaidlustatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

11.PKS § 95 esimese lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Riigikohus on 23. mai 2012 otsuse nr 3-2-1-48-12 p-s 19 leidnud, et viidatud säte reguleerib küll olukorda, kus isadust soovib vaidlustada mees, kes on rahvastikuregistrist nähtuvalt lapse isa, kuid ei arvesta olukorda, kus lapse väidetav isa soovib vaidlustada teise mehe isadust (PKS § 91 lg 1 teine lause). TsMS § 457 lg 4 teise lause kohaselt ei kehti põlvnemise kohtuotsus isiku suhtes, kes peab nimetatud õigust omaks, kuid ei olnud asjas menetlusosaline. Seega juhul, kui mees, kes on lapse isana kantud rahvastikuregistrisse, ei ole isaduse vaidlustamise asjas osalenud menetlusosalisena, ei kehti tema suhtes ka asjas tehtud kohtulahend. Kuna isaduse vaidlustamise hagi rahuldamise korra kaotab lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mees oma õigused ja kohustused lapse vastu, saab seda hagi rahuldada üksnes juhul, kui hagi on esitatud selle mehe vastu. Lisaks tuleb selline hagi esitada ka lapse vastu. Isaduse tuvastamise hagi tuleb samuti esitada lapse vastu. Lapse ema võidakse isaduse vaidlustamise ja tuvastamise hagides kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.G. l esitada isaduse vaidlustamise hagi O.Y. i ning N.K. vastu. Samaaegselt tuleb A.G. l esitada isaduse tuvastamise hagi N.K. vastu.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagejat korduvalt eksitanud, selgitades hagejale, et esmalt tuleb hagejal esitada hagi sünniakti kantud isa vastu ja alles pärast isaduse vaidlustamise kohtulahendi jõustumist saab esitada hagi, milles taotleda isaduse tuvastamist (29. novembri 2013 kohtunõue, tl 72; 29. mai 2014 määrus, tl 127-128). Nimetatud maakohtu seisukoht on ebaõige. Tulenevalt käesoleva määruse põhjendustest tuleb maakohtul hagejale selgitada, millise hagi ja kelle vastu tuleb hagejal esitada (määruse p 11). Maakohtul tuleb hagejale selgitada, et PKS § 92 lg 1 kohaselt võib isaduse vaidlustamise hagi esitada üksnes isiklikult, st isaduse vaidlustamise hagile peab alla kirjutama A.G. ise, mitte tema esindaja. Maakohus peab andma hagejale TsMS § 3401 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
13.Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.