2-14-53647/7 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista AxxxVxxxxxAxxxxxxHxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 1200 (üks tuhat kakssada) eurot, millest moodustab 850 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 350 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas 30.06.2014. a kohtule hagiavalduse AxxxVxxxx Axxxxx Hxxxxxxxx vastu sõiduauto liisingulepingust tuleneva võla, viivise ja kahjuhüvitise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 26 002,69 eurot, 30.06.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4312,55 eurot ja kahjuhüvitis summas 4680,48 eurot, kokku 34 995,72 eurot. Kohus võttis hagi 23.07.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kohtul ei õnnestunud kostja registrijärgsel elukoha aadressil temale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus otsustas 01.09.2014. a määrusega toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 01.09.2014. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus hagi ja kirjaliku vastuse määruse kostjale kättetoimetatuks 17.09.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid pooled 25.10.2007. a kapitalirendilepingu, mille alusel hageja omandas sõiduauto BMW X5, hinnaga 1 050 000 krooni, ja andis selle kostja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest igakuiseid lepingujärgseid makseid kuni rendiperioodi lõpuni 15.11.2012. a. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. 10.01.2013. a ütles hageja kostja rikkumise tõttu lepingu ennetähtaegselt üles ja nõudis sõiduki tagastamist. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja

2-14-53647 sõidukit tagastanud. Seoses sõiduki tagasinõudmisega ja võla sissenõudmisega on hageja kandnud kulusid. Hageja nõuab kostjalt tasumata liisingueseme ostuhinda ja ostuhinna finantseerimise kulusid summas 26 002,69 eurot, võla tasumisega viivitamise eest viivist perioodi 11.01.2013. a kuni 30.06.2014. a eest summas 4312,55 eurot ja sõiduki tagasinõudmise ja võla sissenõudmisega seotud kahjuhüvitist summas 4680 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on liisingulepingus kokku leppinud, et viivisemäär on VÕS-is sätestatud viivise määr lepingu sõlmimisel. Hageja on arvestanud põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 34 995,72 eurot, millest moodustab 26 002,69 eurot põhivõlg, 4312,55 eurot 30.06.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 4680,48 eurot kahjuhüvitis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 850 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 350 eurot (ei sisalda käibemaksu). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 4, mis nägi ette lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kehtestamise, on Riigikohtu üldkogu kohtumääruse alusel kehtetu alates 26.06.2014. a.