Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited MERT-Metall OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja (likvideerija) Heiki Künnapas esitas kohtule 04.09.2014 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada ettevõtte pankrotimenetlus. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt alustati ettevõtte likvideerimisega juba 2008.aastal eesmärgiga võimalusel võlgnevused likvideerida. Ainuomanik ABCED OÜ tasus osad võlad ja kuigi esialgu otsustati tegevust jätkata, taganes rendileandja oma lubadustest ning puudus tegutsemiskoht. Likvideerija otsis võimalusi jätkata vahendustegevusega ettevõtte tegevusalal (metallist toodete valmistamine), kuid kasumlikke tehinguid ei olnud võimalik seoses majandussurutisega leida. Kehtivaid lepinguid, sh töölepinguid, ettevõttel tänaseks ei ole, samuti puuduvad varad. Võlgade kogumaht ulatub üle 52 000 EUR, sh maksuvõlg 3831.14 EUR ja võlg ainuomanikule ligemale 10 000 EUR. Kohus võttis pankrotiavalduse pärast selles puuduste kõrvaldamist menetlusse ja määras 18.09.2014 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistungil selgitas pankrotiavalduse esitanud võlgniku likvideerija, et ettevõte omandati tema kontrollitava firma ABCED OÜ poolt juba võlgadega, kuid sooviti see kriisist välja tuua. Paraku tekkisid vaidlused rendileandjaga ning ei toiminud ka plaanid vahendustegevuse osas. Ainsaks võlausaldajaks, kellega on olnud suhtlemist, on Maksu- ja Tolliamet, teised võlausaldajad (kelle nõuded on kõik aastatest 2006-2007) ei ole pöördunud võlgniku ega kohtu poole. Võimalikuks põhjuseks on eelmise omaniku käendus võlgadele, mida on ka sisse nõutud. H. Künnapas on nõus jääma dokumentide hoidjaks menetluse lõppedes. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on halduri tuvastatuna võlgu 50 544.44 EUR väärtuses, sh maksuvõlg, võlad 30 hankijale ja laenud (sh omanikfirmale). Enamik nõudeid on nende tekkimise aega arvestades halduri hinnangul aegunud. Varana on bilansis kajastatud nõuded 2006.aastast sumas 550 EUR, mis aga ei ole algdokumentide puudumisel ja ilmselt nõuete aegumise tõttu sissenõutavad ega oma seetõttu väärtust. Haldurile esitatud andmete põhjal oli võlgnik maksejõuetu hiljemalt 2007.a lõpuks, kuid kuna juba 31.10.2007 alustati likvideerimisega ning likvideerijal ei ole seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, ei saa väita, et endiste juhatuse liikmete tegevuses oleks kuriteo tunnustega tegusid. Pealegi ei saa nende vastu nõudeid esitada ka raske juhtimisvea või kuriteosüüdistuse alusel, kuna vastav tähtaeg on 5 aastat. Seetõttu asub haldur seisukohale, et tegemist oli ebaõnnestunud äriplaani tõttu maksejõuetuse kujunemisega, mis on käsitletav maksejõuetuse muu põhjusena 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-56898 pankrotiseaduse mõttes. Haldur on pöördunud suuremate võlausaldajate poole, kuid mingit tagasisidet ei ole saanud. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu ning määrata halduri tasuks x eurot riigi vahenditest. Kulude hüvitamist haldur ei taotle. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 14.10.2014 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 28.10.2014 tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Nimetatud sätte järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sh puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Esitatud aruandest ja võlgniku likvideerija selgitusest nähtuvalt on ettevõtte tegevus sisuliselt 2007.aastl lõppenud, tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ega alust tervendamiseks ei nähtu. Ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on halduri abiga välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku enda pankrotiavalduse puhul tuleb seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad üle 50 000 euro, varad aga puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige 2006-2007 tekkinud võlad, mille likvideerimist tegevuse taasalustamise või uue tegevusega ei õnnestunud likvideerijal uue omaniku toel läbi viia, seega on maksejõuetuse aluseks muud põhjused PankrS § 22 lg 5 mõttes. Töötajaid võlgnikul ei ole, töölepingud on lõpetatud. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine likvideerija Heiki Künnapas tema nõusolekul. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise x euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-56898 Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks riigilt just nimetatud summas. Haldur küll märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (x tundi a x eurot, ajakulu sisuline jaotus on halduri poolt välja toodud) oleks tema õigeks tasuks x eurot, kuid palub võlgnikul vahendite puudumist teades lähtuda seaduses sätestatud riigi maksimaalsest toetussummast. Seega tuleb vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 4 sätetest kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot. Võlgniku tasutud riigilõiv tuleb jätta tema enda kanda. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks x eurot) on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.