lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-43071/44

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-43071/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3215
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 139 lg 1, 2Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselVÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusenaVÕS § 140 lg 1Kahju hüvitamise piiramineAÕS § 241 lg 4Hoonestusõiguse mõiste ja ulatusAÕS § 68Omandi mõisteTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 232Tõendite hindamineTsMS § 631Apellatsioonkaebuse alus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-46-15Riigikohus25.05.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Baltplast10029370(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-43071

Tsiviilasi

AS-i Baltplast hagi HV vastu kahju hüvitamiseks 3489.55 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Baltplast apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Baltplast (registrikood 10029370, asukoht Ruunaoja 1, Tallinn), esindaja v/adv Tiia Nurm Kostja HV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX XX-XX, XXXXXXXXX XXXXX, XXXXX

XXXX, XXXXXXXX), määratud esindaja riigi õigusabi korras v/adv Ilya Zuev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 27.03.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsÜS § 62 lg 1Kasu
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 128 lg 2Hüvitatava kahju liigid
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue

1.17.09.2013 esitas AS Baltplast (hageja) Harju Maakohtule HV (kostja) vastu hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju 4433.71 euro hüvitamiseks. Hageja loobus 03.03.2014 asja väljanõudmise nõudest, kuna kostja vabastas asja menetluse käigus vabatahtlikult. Selles osas lõpetas kohus menetluse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kinnisasja nr XXXXXXXX omanikuks on MT ning alates 01.10.2007 oli hoonestusõiguse omanikuks AS Esmar Kinnisvara ning OÜ Baltplast on läbi erinevate ühinemiste Esmar Kinnisvara OÜ õigusjärglane. 06.06.2013 seati hoonestusõigus hageja kasuks. Riigikantselei ja Delikaat OÜ sõlmisid 31.03.1998 rendilepingu ja OÜ Delikaat sai rendile kinnistul nr XXXXXXXX asuvad XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX ruumid, sh ridaelamu nr 9. 31.03.1998 läksid rendileandja õigused üle AS-ile Esmar. OÜ-l Delikaat oli sõlmitud tähtajaline üürileping RV-ga ridaelamus nr 9 asuva sektsiooni nr 4 kasutamiseks. 11.12.2012 otsusega nr 2-03-551 mõistis kohus nimetatud ruumid RV ebaseaduslikust valdusest välja OÜ Baltplast valdusesse, kuna RV kui allkasutaja õigus asja kasutada lõppes 29.04.2003 põhjusel, et oli lõppenud rendileping isikuga, kes andis ruumi RV allkasutusse. Kohus mõistis RV-lt välja kahju katteks saamata jäänud kasutuseeliseid 7390.26 eurot perioodi eest 2003 september kuni 2007 september. Otsusega asjas nr 2-10-43672 mõisteti RV-lt välja kahjuhüvitis 130 732.36 eurot perioodi eest oktoober 2007 kuni juuni 2010.
3.Hagiavalduse kohaselt kasutab eelmises punktis kirjeldatud sektsooni nr 4 kostja, kes on RV ema. Hagejal ega tema õiguseellased ei ole andnud nõusolekut asja kasutamiseks ja seda teeb kostja hagejale teadaolevalt 2010. aastast. Kuna kostja on alusetult kasutanud hagejale kuuluvat asja ja rikkunud hageja omandit, on hagejal tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Saamata jäänud tuluks on kaotatud üüritulu, mida hageja saanuks, kui kostja ei oleks seda asja ebaseaduslikult kasutanud. Saamata jäänud igakuine üür on 119.83 eurot. Kokku on perioodi eest august 2010 kuni august 2013 (37 kuud) saamata 4433.71 eurot (37*119.83). Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistas, et elab vaidlusalustes ruumides alates augustist 2010. Kostja tasus igakuiselt üüri AS-ile Esmar, alates maist 2013 hagejale ning kommunaalkulude ja elektri eest Brem Kinnisvarahooldus OÜ-le. Kostja oli heauskne ja maksis vastavaid makse ilma, et keegi oleks pakkunud sõlmida üürilepingut. Kostja sissetulek on 320 eurot kuus, kostja on pensionär ja korraldas ise katuse läbijooksu

parandustöid, samuti kutsunud välja BREM Kinnisvarahooldus OÜ töötajaid, lisaks hoidnud korras territooriumi: koristanud ümbrust ja hoolitsenud peenarde eest. Ridaelamu boksid on tühjad mitmeid aastaid, vaid lühiajaliselt on suviti mõned nädalad (juuli ja august) olnud üüril XXXXXXX X-X asuv korter. Keegi ei ole kostjaga ühendust võtnud asja tagastamise küsimuses ja sellest ole ka poeg teda teavitanud. Esimese astme kohtu otsus

5.Harju Maakohus rahuldas 27.03.2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 320 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  Kinnisasja nr XXXXXXXX omanikuks on MT;  Alates 01.10.2007 on kinnisasja hoonestusõiguse nr XXXXXXXXX omanikuks AS Esmar ja 06.06.2013 kanti hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse hageja; hoonestusõiguse sisuks on Keila vallas Lohusalu külas asuva XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX hooned, sh ridaelamuboksi nr 9 sektsoon nr 4;  Hageja on Esmar Kinnisvara OÜ ja OÜ Baltplast õigusjärglane;  Kostja kasutab ja valdab alates 2010. aasta augustist sektsoonis nr 4 asuvaid ruume;  RV õigus kasutada ruume lõppes 29.04.2003 ning Harju Maakohtu 11.12.2012 otsusega nr 2-03-551 mõisteti ruumid RV ebaseaduslikust valdusest välja OÜ Baltplast valdusesse;  Kostja valdas ruume kuni 2013 augustini (incl), ilma, et tal oleks olnud selleks hageja või tema õiguseellasega leping;  Perioodil augustist 2010 kuni augustini 2013 (incl) oli igakuise keskmise turuüüri suuruseks 119.83 eurot;  Kinnistusraamatusse ei ole kantud kostja kasuks asja kasutamist lubavaid kandeid (isiklik kasutusõigus, servituut) asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 ega § 201 järgi.
7.Kuna hageja nõuab kahju hüvitamist perioodi eest august 2010 kuni august 2013 (incl), vaatles maakohus järgnevalt hageja kahjunõuet ülalmärgitud perioodi eest.
8.Hoonestusõigusele kohaldatakse AÕS § 241 lõike 4 alusel kinnisasja sätteid, seega omandi sätteid vastavalt seadusele. AÕS § 68 alusel võib omanik asja kasutada, käsutada, vallata ja nõuda kõigilt teistelt isikutelt rikkumiste vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ning lõike0 2 alusel on omanike õigus võimalik piirata seadusega või teiste isiku õigustega.
9.Võõra asja ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju eest vastutab ebaseaduslik valdaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 5 ja § 1050 alusel. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada VÕS §-des 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte kaitse-eesmärgist eelkõige kaotatud kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lõike 1 tähenduses. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel on lähtekohaks kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema.
10.Arvestades seda, et kostja kasuks ei ole seatud kinnistusraamatusse AÕS §-de 201 ja 225 järgi kas isiklikku kasutusõigust või isiklikku servituuti ning kostjal ei ole hagejaga ega tema õiguseellastega lepingut vaidlusaluste ruumide valdamiseks, leidis kohus, et kostja on eelviidatud asja vallanud ebaseaduslikult ja rikkunud hagejale kuuluvat õigust – hoonestusõigust kui omandit AÕS § 68 ja § 241 lõike 4 mõttes. Kuna vaidlus puudus

selles, et kostja valdas vaidlusaluseid ruume perioodil august 2010 – august 2013, on kostja hagejale kuuluvat asja õigusliku aluseta vallanud ning rikkunud sellega hagejale kuuluvat valdust VÕS § 1045 lõike 1 punkti 5 järgi.

11.Vaidlus puudus selles, et mainitud perioodil oli üüri suuruseks kuus 119.83 eurot, mille kinnituseks on hageja esitanud Eri Kinnisvara OÜ tehtud eksperthinnangu 0267HE/2011 ridaelamuboksis nr 9 sektsioonis nr 2 asuva eluruumi nr 2 kohta. Ehkki viidatu puudutab eluruumi 2, ei olnud vaidlust selles, et see on sarnane ruumiga nr 4, mida valdas kostja. Seega on asjas tõendatud, et kaotatud kasutuseelis, mis on aluseks kahju ulatuse määratlemisel TsÜS § 62 lõike 1 ja VÕS § 128 lõike 2 järgi, oleks eelviidatud perioodil igakuiselt 119.83 eurot ja kokku teeks see turuüürina 4433.71 eurot. Eeltoodu tõttu puudus kohtul vajadus anda täiendavat hinnangut hageja esitatud kinnisvaraportaalide väljavõtetele. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (t lk 88-91) nähtuvalt on kostja perioodil 01.08.2010–31.08.2013 tasunud kokku 236.44 eurot hagejale ja tema õiguseellastele (Esmar AS, Baltplast AS).
12.Seega arvestades kostja poolt hagejale ja tema õiguseellastele tasutud summat 236.44 eurot ning seda, et hageja oleks turuüürina pidanud saama 4433.71 eurot, siis on hagejale vähemsaadud turuüüri ja kaotatud kasutuseeliste näol tekkinud kahju, mille ulatus on tasutut arvestades mitte 4433.71 eurot, vaid 4197.27 eurot TsÜS § 62 lõike 1 ja VÕS § 128 lõike 2 järgi. Eelviidatud perioodil tekkinud kahju kui kaotatud kasutuseelised summas 4197.27 eurot on vahetus põhjuslikus seoses kostja poolt hageja valduse lubamatu rikkumisega ning kahju on tekkinud VÕS § 1043 ja § 1045 lõike 1 punkti 5 järgi õigusvastaselt.
13.VÕS § 1050 lõike 1, § 104 lõike 1, § 1044 ja 1045 lõike 1 punkti 5 järgi vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest vaid süü olemasolu korral. VÕS § 1045 lõike 1 punktist 5 tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise korral ei ole sätestatud süü astet, millisel juhul kahju tekitaja vastutaks kahjustatud isikule tekitatud kahju eest. Seega puudus kohtul vajadus anda hinnang kostja süü astmele - tähtis on, kas kostja on kahju tekitamises süüdi.
14.Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja viidanud makseid tasudes märkinud selgitustesse „vastavalt üürilepingule“, samas ei ole vaidlust selles, et kostjal tegelikult mingit üürilepingut hagejaga või tema õiguseellasega ei olnud. Seega oli kostja teadlik, et võõra asja kasutamine on tasuline ja samuti pidi olema teadlik, et kasutab teisele isikule kuuluvat asja ilma, et selleks oleks isiku luba/nõusolek. Maksedokumendis on näha ka viide hagejale ja tema õiguseellasele, seega oli kostjale teada ka isik, kelle õigusi kostja rikkus. Kinnistusraamatu kanded on avalikud ning selle seisu mitteteadmisele ei saa tugineda. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja ja tema õiguseellase asja kasutamisel pidi kostja aru saama, et tekitab hagejale kui asja omanikule selle lubamatu valdamisega kahju. Seega perioodil august 2010 – august 2013 (incl), kui kostja valdas hageja asja õigusliku aluseta, ei jälginud kostja käibes vajalikku hoolt ning kohus leidis, et kostja on süüdi hagejale tekkinud kahjus VÕS § 1050 lõigete 1 ja 2 järgi. Kuna kostja on süüdi kahju tekitamises, siis vastutab ta hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 5 ja § 1050 lõigete 1 ja 2 ning § 104 lõike 1 järgi.
15.Ülalpool tuvastas kohus, et perioodi eest august 2010 – august 2013 (incl) oli kahju ulatus 4197.27 eurot.
16.Kohus viitas VÕS § 139 lõigetele 1 ja 2 ning § 140 lõikele 1. Kostja väitis, et teda ei ole hageja ega keegi teine kordagi enne kohtumenetlust asjade käigust teavitanud ega ruumide

tagastamiseks ühendust võtnud ning kohtumaterjalid tulid talle üllatusena. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks nõudnud kostjal kas ruumide vabastamist või turuüüri (hagetavas ulatuses) ega lükanud ümber kostja vastavaid väiteid. Hageja on hoonestusõiguse omanik ning tema õigussellaste hulgas on ka Esmar Kinnisvara OÜ, seega hoonestusõiguse omanikuna ning kinnisvaras tegutseva äriühinguna pidi tal olema piisavad teadmised ja oskused, et teha kindlaks isikud, kes tema asja kasutavad ja kas neil on selleks ka vastavad õigused, lepingud. Ehkki hageja väitis, et kostja pidi olema teadlik, et tal ei ole õigust asja kasutada seoses sellega, et kohtumenetlus oli kostja poja suhtes, mille kinnituseks on esitatud ka vastavad kohtulahendid nr 2-03-551 ja nr 2-10-43672, siis kohus sellega siiski ei nõustunud. Viidatud kohtulahenditest nähtuvalt on nõuded esitatud üksnes RV vastu ja otsused tehtud tema, mitte kostja suhtes. Hageja ja tema õiguseellane AS Esmar on hoonestusõiguse omanik ning hageja õigussellaste hulgas on ka Esmar Kinnisvara OÜ, mis viitab, et hageja ja tema õiguseellased on tegevad kinnisvaraäris.

17.Seega hoonestusõiguse omanikuna ning kinnisvaras tegutseva äriühinguna pidid hagejal ja tema õiguseellastel olema piisavad teadmised ning oskused selleks, et: 1) teha kindlaks isikud, antud juhul ka kostja isik, kes tema asja kasutavad; 2) kas neil isikutel, sh kostjal, on asja kasutamiseks vastavad õigused; 3) õiguste rikkumise korral nõuda kohtuväliselt nii rikkumise enda kui selle tagajärgede (kahju tekkimine) vältimist ja kahju suurenemise ärahoidmist. Vaidlusalusel perioodil on hageja ja tema õiguseellane kostjalt igakuiselt võtnud vastu tasu 6.39 eurot (vt otsus eelpool, pangakonto väljavõtted), mis oli makstud HV XXXXXXXX X-X eest ning selgituses ei ole viidet, et tasu makstakse kellegi teise või muu asja eest või muu kohustuse täitmiseks. Eeltoodud asjaolude alusel pidi kohtu arvates olema hagejale ja tema õiguseellasele juba 2010. aasta augustis selge, et kostja kasutab hagejale hoonestusõiguse alusel kuuluvat asja ning et kostja maksab just selle eest igakuiselt tasu 6,39 eurot. Mingeid tõendeid, et hageja või tema õiguseellane oleks nõudnud suuremat tasu kui 6.39 eurot ja seda turuüüri määras 119.83 eurot kuus, ei ole hageja tõendanud. Seega on hageja ja tema õiguseellane ise võimaldanud perioodil august 2010 – august 2013 kostjal rikkuda hageja ja tema õiguseellase õigusi ning võimaldanud kahjul tekkida ja seda ulatuses, mis jääb turuüüri ja kostja poolt makstu vahele VÕS § 139 lõike 1 järgi. Ei ole tõendanud, et nad oleksid kostjalt nõudnud kas ruumide vabastamist või turuüüri maksmist, mis vähendanuks kahju tekkimist VÕS § 139 lõike 2 viimase osa järgi. Kohtu arvates vastutab hageja seega tekkinud kahju eest ülaltoodud asjaolusid hinnates 70% ulatuses ning kahjuhüvitist tuleb VÕS § 139 lõigete 1 ja 2 viimase osa järgi 70% ulatuses vähendada. Seetõttu ei nõustunud kohus eeltoodud põhjustel hagejaga, et hüvitist saab vähendada vaid 10%. Hageja ei ole ka oma nõudes kostja poolt tasutu võrra nõuet tegelikult vähendanud. Seega on 4197.27 eurost 70% 2938.09 eurot ja hüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 lõigete 1 ja 2 viimase osa järgi 1259.18 eurole (4197.27 - 2938.09).
18.Kostja tõi esile, et tema ainsaks sissetulekuks on pension 320 eurot, mille suuruse üle vaidlus puudus. Hageja on äriühing ehk tulu teenimisele orienteeruv juriidiline isik. Arvestades kostja käitumist, et kostja maksis vaidlusalusel perioodil (37 kuud) igakuiselt 6.39 eurot hagejale ja tema õiguseellasele, siis tuleb kostja varanduslikku olukorda ja tema käitumist arvestades VÕS § 140 lõike 1 alusel hüvitist vähendada 320 eurole.
19.Kostja ei ole kinnitanud, et oleks nõus hagejale kahju hüvitama, seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 5, § 127 lõigete 1 ja 2, TsÜS § 62 lõike 1 alusel kahju hüvitamist kohtu poolt VÕS § 139 lõigetes 1 ja 2 ning § 140 lõikes 1 sätestatut arvestades. Eeltoodu alusel on hageja hagi osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 320 eurot.

Apellatsioonkaebus

20.28.04.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata 3489.55 euro saamiseks ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hagejale täiendavalt välja 3489.55 eurot, so mõista kostjalt hagejale välja kokku 3809.55 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
21.Hageja ei vaidlusta otsust osas, milles hagi rahuldati ning kohus arvas hüvitisest maha kostja tasutud 236.44 eurot. Hageja on eelnevas menetluses väljendanud, et nõustub hüvitist vähendama VÕS §-de 139 ja 140 alusel kokku 10% võrra, hageja jääb avaldatu juurde. Seega vaidlustab ta otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata 3489.55 euro ulatuses.
22.Kohus on õigesti tuvastanud kõik kostja vastutuse aluseks olevad asjaolud, samuti kahju ulatuse. Kaevatav otsus ei ole aga õige osas, milles kohus on hüvitist vähendanud. VÕS § 139 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude esinemine peab olema tõendatud. Seega pidi kostja tõendama, et hageja ei ole temalt nõudnud ruumide vabastamist. Kostja nimetatut ei tõendanud, tuginedes üksnes paljasõnalistele ütlustele. Vastava asjaolu esinemist ei suutnud tõendada ka hageja, kuivõrd nõudis valduse vabastamist suuliselt. Eelnevast tulenevalt on meelevaldne kohtu käsitlus, et hageja vastutab tekkinud kahju eest 70% ulatuses. Kohus on otsuse tegemisel asunud põhjendamatult kaitsma kostja õigusi. Hageja hinnangul olukorras, kus kohus tuvastas, et kostja on tekitanud hagejale süüliselt kahju ning ta pidi kahju tekkimisest teadma, ei ole põhjendatud hüvitise vähendamine 70% ulatuses. Olukorras, kus kostja pidi teadma, et rikub hageja valdust, pidi ta ruumid vabastama, mitte ootama, kuni hageja pöördub nõudega kohtu poole. Kohus jättis otsuse tegemisel ka tähelepanuta, et kostja vabastas ruumid alles märtsis 2014, so peaaegu 6 kuud peale seda, kui hageja oli oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole. Kostja jätkuva rikkumise tõttu kandis hageja täiendavalt kahju 599.15 eurot. Hageja ei suurendanud menetluses oma nõuet. Kostja käitumine kinnitab seda, et tema tahe ei olnud suunatud sellele, et valdus võimalikult kiiresti vabastada ja ruumid hagejale üle anda. Kostja vanus ei ole selline kriteerium, mis õigustaks hüvitise vähendamist. Hageja hinnangul oleks põhjendatud vähendada hüvitist 10% ulatuses. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja vastava seisukohaga.
23.Olukorras, kus kohus oli hüvitist juba VÕS § 139 alusel vähendanud, on põhjendamatu hüvitise veelkordne vähendamine VÕS § 140 lõike 1 alusel. Kohus on kohaldanud normi, mis ei kuulunud antud juhul kohaldamisele. Sellise printsiibi aktsepteerimine kahjustab ülemääraselt kahjustatud isiku õigusi ja huve. Õiged ei ole ka kohtu poolt hüvitise vähendamise aluseks võetud asjaolud, et kostja ainsaks sissetulekuks on pension 320 eurot kuus ning et kostja tasus hagejale ja tema õiguseellasele 6.39 eurot kuus. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks on hüvitise vähendamine põhjendatud just 320 euroni. Kohus on mõistnud välja hüvitise, mis on väiksem kui menetluse kestel lisandunud kahju. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et kostjal on kaks täisealist last, kelle kohustuseks on kostjat aidata. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamiseks ega muutmiseks. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel ei korda. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
26.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus vähendas VÕS § 139 lõike 1 ja § 140 lõike 1 alusel kahjuhüvitist rohkem kui 10% ulatuses. Maakohus vähendas 92% ulatuses (4197.27 eurolt 320 euroni).
27.Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui vähendas kahjuhüvitist esmalt VÕS § 139 ja seejärel veel ka § 140 alusel. Selline vähendamine ei ole vastuolus kehtiva materiaalõiguse normidega, kui leiavad tõendamist mõlema sätte rakendamise eeldused. Apellant soovib, et ringkonnakohus võtaks maakohtus tõendamist leidnud ja poolte poolt vaidlustamata asjaolude alusel vastu maakohtust teistsuguse diskretsiooniotsuse ja vähendaks väljamõistetavat hüvitist veelgi.
28.Olukorras, kus maakohus ei ületanud kahjuhüvitise vähendamisel diskretsioonipiire, puudub ringkonnakohtul õigus alama astme otsustusse sekkuda. Vastavalt TsMS § 232 lõikele 1 teeb kohus tsiviilkohtumenetluses otsustuse oma siseveendumuse kohaselt. Vastavalt TsMS § 631 lõikele 1 võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellant ei vaidlusta maakohtu poolt tõendatuks loetud asjaolusid, mille alusel maakohus hüvitist vähendas: 1) kohtumenetluse eelselt hageja ega tema õiguseellane kostjaga ühendust ei võtnud ega teavitanud ruumide vabastamise kohustusest ja/või turuüüri tasumise kohustusest, vaid võimaldasid kostjal eluruumi kasutada kuni hagiavalduse esitamiseni 17.09.2013; 2) hagejaga ühinenud Esmar Kinnisvara OÜ, kes oli vaidlusalust kinnistut koormava hoonestusõiguse omanikuks alates 01.10.2007, oli kinnisvaraäris tegutsev ettevõte, kellel pidid olema piisavad teadmised ja oskused, et teha kindlaks talle kuuluvat vara kasutavad isikud ja nendel kasutamiseks õigusliku aluse olemasolu; 3) kostja ei pidanud olema teadlik kohtumenetlustest tema poja samast eluruumist väljatõstmise kohta; 4) kostja tasus ning hageja ja tema õiguseellane võtsid perioodil 2010. aasta augustist kuni 2013. aasta augustini (k.a) vastu igakuiselt 6.39 eurot selgitusega „XXXXXXXX X-X vastavalt üürilepingule“; 5) kostja ainsaks sissetulekuks on pension 320 eurot kuus, hageja näol on tegemist äriühinguga ehk tulu teenimisele orienteeritud juriidilise isikuga. Nimetatud asjaoludest 1)-4) andisid maakohtule aluse rakendada VÕS § 139 lõikeid 1 ja 2 ning asjaolu 5) VÕS § 140 lõiget 1. Seega puudub kõrgema astme kohtul õigus sekkuda maakohtu poolt oma siseveendumuse ja seaduslikult tuvastatud asjaolude alusel tehtud kaalutlusotsustusse.
29.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Ülle Jänes

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja