Asjaõigus › Omandiasjad

Harju Maakohtu 29.08.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-52735 tühistada ja antud tsiviilasja menetlus lõpetada. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate nende endi kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega jätta apellatsioonkaebuse tõlke kulu 383,16 eurot TsMS § 190 lg. 7 alusel riigi kanda. Tagastada KÜ Juhkentali 20 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 175 eurot, kandes selle KÜ Juhkentali 20 pangakontole nr. EE642200221015752960. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud KÜ Juhkentali 20 esitas 12.12.2012 Harju Maakohtule hagi DB vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja on korteriomandi XXXXXXXXX XX-XX Tallinnas (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXXXXXXX) omanik ja ühistu liige alates 17.02.2012. Kostjale kuuluva korteriomandi mõttelise osa suurus on 494/8434, reaalosas suurus on 49,40 m2. Hageja hooldab Juhkentali 20 Tallinnas asuva ehitise ja selle juurde kuuluva maatüki mõttelisi osi, sh ka kostjale kuuluva korteriomandi mõttelist osa. Hageja esitas kostja kohustuse täitmiseks arveid 01.07.2009 - 31.10.2010 4858,59 euro ulatuses, kuid kostja tasus märgitud aja eest 4208,08 eurot. Tasutu arvelt on kaetud viivised ja seetõttu vähenes põhinõue kooskõlas 16.09.1999 üldkoosoleku otsusega. Kostjal on kohustus tasuda eelmise omaniku võlg. Kostja võlg hagi esitamise ajaks oli 1804,57 eurot, keskmiselt on kotja igakuiste makstavate arvete suurus 100 eurot, seega on tema võlg 18 kuu pikkune ehk vastab KOS § 14 lg. 2 punktis 2 sätestatule, mis võimaldab nõuda temalt korteriomandi võõrandamist. 20.05.2012 otsustas üldkoosoleku nõuda kostjalt korteriomandi sundvõõrandamist, kuna kostja rikub kohustust tasuda oma kulude eest, talle anti aeg omandi võõrandamiseks 3 kuud. Kostja ei ole korteriomandit võõrandanud. Viivis on põhikirja p. 3.2.9 ja KÜS § 7 lg. 4 järgi 0,07% majandamiskuludelt. Hageja palus kostjalt välja mõista võlg 1804,57 eurot, viivise 30.10.2012 seisuga 154,45 eurot ning kohustada kostjat võõrandama korteriomand XXXXXXXXX XX-XX Tallinnas. Kostjate vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Perioodil märtsist 2011 – jaanuarini 2012 oli võlg 3293,36 eurot ja selle kohta esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 13.06.2012 maksis kostja kõik arved ära, v.a. viivised. Pärast seda on kostja maksnud ära kõik arved, v.a. viivised. Viiviste arvestust ei ole ühistu kostjale esitanud. Hoolimata põhivõla maksmisest nõuab hageja ikka viiviseid. 23.10.2012 koosolekul nõudis kostja selgitust, kuid hageja ei esitanud kostjale ei võla ega viivise arvestust. Ka arved on ebaselged: 2012 veebruari arves oli võlg 01.02.2012 seisuga 3480,98 eurot, viivis 70,40 eurot, lisa viivis 0,07% alates 14.12.2010. Kostja omandas korteriomandi võlaga ja asus seda kustutama. Korteriomandi võõrandamine on äärmuslik abinõu ega asenda kohustuse täitmise sundimise abinõue. Muuhulgas ei ole kostjal kohustust tasuda eelmise omaniku menetluskulusid, mis olid välja mõistetud otsusega enam kui 11 000 krooni (703 eurot) ja sellelt viiviseid. Eelmiselt omanikult on võlg välja mõistetud otsusega ja tema võlg ei saa olla kostja suhtes korteriomandi

võõrandamise aluseks. 16.09.1999 üldkoosoleku otsus on tühine või hea usu põhimõttega vastuolus. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 98,33 eurot ja 30.10.2012 seisuga viivise 57,02 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu korteriomandi nr. XXXXXXXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa) võõrandamise kohustamiseks. Hageja menetluskulud jäid 1/5 osas kostja kanda ja kostja menetluskulud 4/5 osas hageja kanda. Menetluse edasine käik Hageja kohtuotsusega ei nõustunud ja esitas 25.09.2013 selle peale apellatsioonkaebuse. 29.04.2014 kohtuistungil kaasas kohus menetlusse teise kostjana UN-B-i. 09.09.2014 kohtuistungil kaasas kohus menetlusse kostjana LK. 17.10.2014 esitasid pooled kohtule vaidluse lõpetamiseks kompromissilepingu. Sõlmitud kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud lõpetada tsiviilasja menetlus selliselt, et kostjad tasuvad hagejale solidaarkohustusena kompromissi summa 3979,15 eurot. Kompromissi summa sisaldab tsiviilasja põhivõlga ja hageja õigusabikulusid, sh pool apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust. Kostjad võtsid endale kohustuse tasuda esimene osa kompromissi summast, s.o. 2000 eurot kompromissi allkirjastamisele järgneval pangapäeval ja teise osa, s.o. 1979,15 eurot hiljemalt 20 päeva jooksul kompromissi allkirjastamisest. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda. Hageja kostjatelt täiendavaid menetluskulusid ei nõua. Kompromiss jõustub alates hetkest, kui kostjad on kompromissi summa täies ulatuses tasunud KÜ Juhkentali 20 pangakontole. Juhul, kui kostjad ei ole kompromissi summat tasunud hageja pangakontole hiljemalt 20 päeva jooksul peale kompromissi allkirjastamist, siis kompromiss ei jõustu ja hagejal on õigus nõuda kostjatelt põhivõla, viiviste ja menetluskulude tasumist täies ulatuses. Hageja taotles apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole, so 175 euro tagastamist. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lg. 3 tähenduses puuduvad. Siiski tuleb kostjate kohustuse täitmise tähtaja alguseks lugeda mitte kompromissi sõlmimise, vaid kompromissi kinnitamise kuupäeva. Samuti ei ole võimalik sätestada tingimust, et kompromissisummade tähtaegselt mittetasumisel kompromiss ei jõustu, sest see oleks vastuolus kohtuliku kompromissi eesmärgiga vaidluse lahendamisega vastastikust järeleandmiste teel täitedokumendi loomisega ja asja menetluse lõpetamisega, mis välistab sama vaidluse uuesti ülesvõtmise.

Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg. 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud TsMS §des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 150 lg. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o. 175 eurot tagastamisele KÜ Juhkentali pangakontole EE642200221015752960.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.