lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-54845/14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-54845/14
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
14.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2158
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 378 lg 1, 4Hagi tagamise abinõudTsMS § 377 lg 1, 2Hagi tagamise alusTMS § 64 lg 1Võlgniku valduses olevate asjade arestimineTsMS § 33 lg 1Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetlusesTsMS § 381 lg 2Hagi tagamise avaldusTsMS § 382 lg 3Hagi tagamine hagi esitamataTsMS § 383Hagi tagamine tagatise vastuTsMS § 385Hagi tagamise asendamine raha maksmisega

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määrus 44/2001/EÜ

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-54845

Tsiviilasi

Landmark Chemicals S.A avaldus hocem Oil Chemical GmbH vastu hagi tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. juuli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

hocem Oil Chemical GmbH määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: hocem Oil Chemical GmbH (registrikood: HRB 90651; aadress: Hamburger Straβe 11, 22083, Hamburg, Saksamaa Liitvabariik); lepinguline esindaja vandeadvokaat Aet Bergmann (bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ); Vastustaja: Landmark Chemicals S.A (registrikood: CHE107.874.868; aadress: Place de la Gare 10, LH-1003, Lausanne, Šveits); lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Triin Väljaots (Advokaadibüroo

SORAINEN AS)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 25. juuli 2014. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Landmark Chemicals S.A (edaspidi avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse hagi tagamise korras vallasvara arestimiseks Saksamaa Liitvabariigis esitatud nõude tagamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid 09. aprillil 2014 avaldaja ja hocem Oil Chemical GmbH (edaspidi vastustaja) lepingu 2000 tonni kemikaali akrüülnitriil (ACN) tarnimiseks, kuid 16. aprillil 2014 teatas vastustaja avaldajale võimatusest tarnida kokkulepitud kemikaali kogust. Vastustaja ütles 09. aprillil 2014 sõlmitud lepingu üles. Avaldajal tekkis vastustaja poolt lepingu täitmata jätmise ja ülesütlemisega kahju. Vastustaja ei reageerinud avaldaja nõudekirjale ega tasunud kohtuväliselt avaldajale tekkinud kahju. Vastavalt kokkulepitud kohtualluvusele esitas avaldaja 03. juunil 2014 vastustaja vastu hagiavalduse Hamburgi Liidumaakohtu Kaubandusasjade kojale 140 875 USD (seisuga 23. juuli 2014 ümberarvestatuna eurodesse 104 498,92 eurot) ja viivise nõudes. Avaldajale on saanud menetluse ajal teatavaks asjaolu, et vastustaja transpordib Valgevene Novopolozki OAO Naftan tehasest „Polimir“ edasivõõrandamise eesmärgil ostetud ACN-i (3000 tonni) Sillamäe sadamasse, kus see laaditakse laevale transpordiks Saksamaale. Suure tõenäosusega on ACN omandiõigus laeva Saksamaa või Hollandi sadamasse jõudmisel juba vastustajalt ostjale üle läinud. Kuna arestida saab üksnes vastustaja omandis olevat vara, taotleb avaldaja Eesti kohtult hagi tagamise abinõu rakendamist Saksamaal toimuva menetluse tagamiseks. Võttes arvesse vastustaja kohustuste ulatust, ettevõtte käivet, kahjumi suurust ja osaluse võõrandamise asjaolu, on avaldajal alust väita, et vastustajal on majanduslikke raskusi. See annab alust arvata, et avaldaja suhtes positiivse lahendi tegemise korral võib olla otsuse täitmine raskendatud või võimatu. Antud juhul oleks kohaseks hagi tagamise abinõuks vastustaja omandis oleva kauba (ACN) arestimine. Sillamäe sadamasse saabuva kauba (ACN) väärtus ületab avaldaja nõude väärtust. Kuigi TsMS § 378 lg 4 teise lause järgi tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda, ei ole antud juhul võimalik arestida ACN-i üksnes avaldaja nõude, s.o 140 875 USD ehk 104 498,92 euro, viivise ja võimalike menetluskulude ulatuses arestitava vara spetsiifilise omaduste tõttu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Maakohus rahuldas Landmark Chemicals S.A avalduse hocem Oil Chemical GmbH vastu hagi tagamiseks. Maakohus arestis hagi tagamise korras Saksamaa Liitvabariigi äriühingule hocem Oil Chemical GmbH kuuluva Valgevene Novopolozki OAO Naftan tehasest „Polimir“ Sillamäe lastimissadamasse transporditud kemikaali akrüülnitriili Saksamaal Hamburgis asuvas menetlusorganis kohtumenetluse toimumise ajaks. Kohus tühistab hocem Oil Chemical GmbH avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga, kui hocem Oil Chemical GmbH tasub tagatise summas 78 374,19 eurot või esitab pangagarantii. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (nn Brüsseli I) artikli 31 järgi võib liikmesriigi kohtute kaudu taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, isegi juhul, kui asja sisulise arutamine on mõne teise liikmesriigi kohtu pädevuses. Kuivõrd Saksamaa on Euroopa Liidu liige, annab määrus 44/2001/EÜ avaldajale õiguse taotleda Eesti kohtult hagi tagamise abinõude rakendamist, kuigi konkreetne kaasus allub Saksamaa kohtu jurisdiktsioonile. Avaldaja on piisavalt ja veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ning on esitanud piisavalt tõendeid, mille alusel võib teha järelduse, et avaldaja huvid võivad olla oluliselt kahjustatud, kui hagi jäetakse tagamata. Hagi tagamise avalduse rahuldamiseks piisab sellest, et asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutuda raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Kooskõlas TsMS § 383 lg-tega 1 ja 2 tuvastas maakohus, et avaldaja tasus tagatise Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-is, selgitusega „Tagatise ja riigilõivu tasumine

Landmark Chemicals S.A hagi tagamise avalduselt“ 5 227,40 eurot, millest 5 177,40 eurot on 5% haginõudest ja 50 eurot riigilõiv. TsMS § 385 kohaselt määras maakohus tagatise suuruseks summa 78 374,19 eurot, so 75 % ulatuses nõudesummalt (104 498,92 eurot * 75% = 78 374,19), mille maksmisel kohtu poolt määratud Rahandusministeeriumi kontole või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

SUNDTOIMINGUD NING EDASPIDINE MENETLUS I ASTMES

3.Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmann arestis 04. augustil 2014 maakohtu määruse (tl 58-59) alusel võlgnikule hocem Oil Chemical GmbH-le kuuluva vara, milleks on Valgevene Novopolozki OAO Naftan tehases toodetud kemikaal akrüülnitriil, koguses 26 tsisterni. Vallasvara arestimisaktiga keelas kohtutäitur vara käsutamise (TMS § 64 lg 1).
05.augustil 2014 esitas vastustaja avalduse hagi tagamise abinõu tühistamiseks ja selle asendamiseks. Vastustaja on tasunud kohtu poolt määratud kontole 78 374,19 eurot, seega on täidetud hagi tagamise asendamise eeldused. Vastustaja peab arestitud kauba vastavuses sõlmitud lepingutega ostjale üle andma 6.-7. augustil 2014 lastimisega Sillamäel (tarneklausel FOB). Juhul kui lastimine sel ajal toimuda ei saa, hindab vastustaja oma kahju suuruseks vähemalt 340 000 eurot. Vastustaja palus tunnistada määruse viivitamata täidetavaks. Maakohus rahuldas 05. augusti 2014 määrusega vastustaja avalduse hagi tagamise tühistamiseks ja selle rahaga asendamise kohta. Maakohus tühistas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25. juuli 2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti Saksamaa Liitvabariigi äriühingule hocem Oil Chemical GmbH kuuluv Valgevene Novopolozki OAO Naftan tehasest „Polimir“ Sillamäe lastimissadamasse transporditud kemikaal akrüülnitriil Saksamaal Hamburgis asuvas menetlusorganis kohtumenetluse toimumise ajaks. Kohus selgitas, et avaldaja nõuet jääb tagama Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 78 374,19 eurot. Maakohus tunnistas määruse viivitamata täidetavaks. Kohtumääruse täitmiseks hagi tagamise tühistamise osas tuleb vastustajal hocem Oil Chemical GmbH pöörduda kohtutäituri poole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Vastustaja esitas 19. augustil 2014 Viru Maakohtu 25. juuli 2014 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 25. juuli 2014 määruse ning tagastada kostjale tagatis summas 78 374,19 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) põhjustas maakohtu poolt ebaõige hagi tagamise eelkõige asjaolu, et maakohus jättis täitmata TsMS § 33 lg 1 ja ei nõudnud hagejalt võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamist. Tõlkimata jäid olulisemad majandusaasta aruanded ja krediidiraport (avalduse lisad 7 ja 8). Selleks, et esitatud tõendeid õigesti hinnata, peab kohus suutma aru saada nende sisust, kuid tõlgete puudumisel ei olnud see võimalik; 2) ei kontrollinud maakohus tõendite vastavust taotluses esitatud asjaoludele. Maakohus ei ole tõendeid analüüsinud. Määrusest ei selgu, milliseid tõendeid kohus täpselt silmas pidas ja millised faktilised asjaolud on tõendatud. Vastustaja poolt esitatud krediidiraportist (tl 33-35) nähtub, et selle väljastamise ajal 18. juulil 2014 kl 15:14 ei olnud määruskaebuse esitaja majanduslik seisund selline, et oleks alust hagi tagamist kohaldada. Vastustaja on tuginenud taotluse põhistamisel krediidiraportile, väites, et määruskaebuse esitaja käive aastatel 2009 – 2013 oli vahemikus 62 000 – 78 000 eurot. Tegelikult oli määruskaebuse esitaja käive krediidiraporti kohaselt nimetatud ajavahemikul 62 300 000 – 77 100 000 eurot aastas;

3) ei ole vastustaja hagi tagamise avalduses analüüsinud määruskaebuse esitaja vara suurust ja majanduslikku seisundit, mis nähtub majandusaasta aruannetest ja krediidiraportist. Lisaks on vastustaja ajanud täielikult segamini osakapitali (saksa keeles: Stammkapital) ja omakapitali (saksa keeles: Eigenkapital) mõisted. Vastustaja poolt välja toodud asjaolu, et määruskaebuse esitajal on krediidikohustusi 8 103 086,65 euro väärtuses, tõendab eeltoodud asjaolude valguses hoopis määruskaebuse esitaja väga head krediidivõimet. Ei oma tähendust ka asjaolu, kas määruskaebuse esitajal on kinnisvara või mitte. Määruskaebuse esitaja ei vaja oma äritegevuses kinnisvara; 4) ei saa põhjendada hagi tagamise vajalikkust ainuüksi faktiga, et võlgnik ei ole vastanud võlausaldaja 16. mai 2014 nõudele. Tegelikult oli määruskaebuse esitaja vastustaja nõudele kirjalikult vastu vaielnud; 5) tuleb hagi tagamise tühistamisel tagastada kostjale tagatis summas 78 374,19 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuse kohaselt: 1) on kohtul TsMS § 377 lg 2, 377 lg 3 ning TsMS § 378 koosmõjus hagi tagamise üle otsustamisel lai diskretsiooniõigus ning hagi tagamise otsustamine on samuti diskretsiooniotsustus. Käesoleval juhul ei ole maakohus hagi tagamise üle otsustamisel diskretsioonipiire ületanud; 2) eeldab hagi tagamise instituut oma olemuselt kiiret reageerimist ning hagi tagamise taotluse esitamisel ei ole alati objektiivselt võimalik kõikide dokumentide tõlkimine. Kehtiv menetlusseadus peab tõendi tõlkimise vajaduse juures hagi tagamise küsimuse otsustamisel eelkõige silmas seda, kas kohus saab aru tõendite sisust; 3) õigustavad hagi tagamist mistahes asjaolud, mis viitavad võimalusele, et hagi rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-30-11 p 10). Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid ega muid veenvaid tõendeid selle kohta, et hagi tagamise tagatise tagastamisel ei oleks kohtuotsuse täitmine tulevikus raskendatud. Määruskaebuses ei esitata ühtegi ettepanekut selle kohta, milliseid tagatisi võiks määruskaebuse esitaja vastustajale alternatiivset pakkuda. Vastupidi, määruskaebuses kinnitatakse vastustaja ja kohtu kahtlusi, et määruskaebuse esitajal puudub igasugune kinnisvara, millele saaks seada kohtuliku hüpoteegi või mille arvel kohtuotsust tulevikus täita saaks; 4) ei ole vastustaja väitnud, et määruskaebuse esitaja ei vastanud hagile, vaid selgitas hagi tagamise avalduses, et määruskaebuse esitaja ei reageerinud vastustaja nõudeavaldusele; 5) ei võimalda ilmselge eksimus käibenumbri või omakapitali osas kohtumäärust tühistada seetõttu, et kohus ei ole kohtumäärust tehes kostja käibenumbritele ega omakapitalile tuginenud. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses tõendanud oma väidetavalt head majanduslikku olukorda ega lükanud ümber vastustaja väiteid kahjumi ega suure võlakoormuse kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 25. juuli 2014. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
7.Brüsseli I määruse art 31 järgi võib taotleda liikmesriigi kohtute kaudu selliseid ajutisi meetmeid, sh kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustega ette nähtud, isegi kui teise liikmesriigi kohtud on määruse kohaselt pädevad asja sisuliselt arutama. Hagejal oli TsMS § 382 lg 3 alusel õigus esitada Eestis hagi tagamise taotlus, isegi kui hagi on esitatud välisriigi kohtule.

Kuigi Viru Maakohus tühistas 05.08.2014. a määrusega Viru Maakohtu 25.07.2014. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja asendas selle kostja poolt tasutud tagatisega, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas hagi tagamine oli põhjendatud. Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab TsMS § 377 lg 1, mille esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. TsMS § 378 lg 1 loetleb hagi tagamise abinõud, sh p-s 2 kostja vara arestimise võimaluse. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega selles, et hageja peab tõendama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 381 lg 2 järgi peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet. Hageja ei pea tõendama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise avalduses oma nõuet ja selle tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning maakohus on nende alusel põhjendatult leidnud, et hagi tagamine oli põhjendatud. Hageja esitatud põhistused annavad aluse hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 kohaselt. Hageja nõue summas 104 498,92 eurot on suur summa, mistõttu on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada seda, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Maakohus ei ole asjas tuvastanud, et võimalik oleks olnud kasutada mõnda muud hagi tagamise abinõud. Määruskaebuses kinnitas määruskaebuse esitaja ise, et kostjal puudub igasugune kinnisvara, millele saaks seada kohtuliku hüpoteegi või mille arvel kohtuotsust tulevikus täita saaks. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja pakkunud välja alternatiivseid variante

8.Määruskaebuse esitaja väide, et ebaõige hagi tagamise põhjustas eelkõige asjaolu, et maakohus jättis täitmata TsMS § 33 lõike 1 ning ei nõudnud hagejalt võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamist, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt, vaid otsustab pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajalikkuse üle. Vastustaja on õigesti märkinud, et kuna hagi tagamise instituut eeldab oma olemuselt kiiret reageerimist, siis ei ole hagi tagamise taotluse esitamisel alati objektiivselt võimalik kõikide dokumentide tõlkimine. Kuigi maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda hagejalt kõikide dokumentide tõlgete esitamist, ei muuda see maakohtu otsustust hagi tagamise vajalikkuse osas ebaõigeks.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega selles, et maakohus ei ole hinnanud asjas esitatud tõendeid ja seoses sellega kostja majanduslikku seisu. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei pea kostja finantsvõimekuse kindlakstegemiseks andma lõpliku hinnangut hageja poolt esitatud tõenditele. Hagi tagamise avalduse lahendamisel antakse eelhinnang esitatud tõenditele. Kohus peab hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel andma eelkõige hinnangu sellele, kas hagi tagamata jätmisel on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Maakohus leidis põhjendatult, et arvestades hageja nõude suurust, hageja poolt esitatud tõendeid ja põhistust kostja majandusliku seisu kohta ning hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid, oli käesoleval juhul hagi tagamine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud oma väidetavalt head majanduslikku olukorda ega lükanud ümber hageja väiteid suure võlakoormuse kohta.
10.Kuna ringkonnakohtu hinnangul oli hagi tagamine põhjendatud, tuleb määruskaebuse esitaja taotlus tagastada temale tagatis summas 78 374,19 eurot jätta rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.