lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-14528/27

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 17.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-14528/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 73 lg 1PankrS § 106 lg 1PankrS § 55 lg 1PankrS § 74 lg 2PankrS § 81 lg 1PankrS § 83 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 423Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 429Hagist loobumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-14528/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.11.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
SOOS Investments OÜ11293347

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-14528 SOOS Investment OÜ, Peeter Ilvese ja Vambola Kolbakovi hagi Hillar Soosalu (pankrotis) võlausaldajate 21. märtsi 2013 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. novembri 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SOOS Investment OÜ, Peeter Ilvese ja Vambola Kolbakovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellandid (hagejad): SOOS Investment OÜ (registrikood: 11293347), Peeter Ilves (isikukood: XXXXXXXXXXX) ja Vambola Kolbakov (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valev Plato Vastustaja (kostja): Hillar Soosalu (pankrotis) (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja pankrotitoimkonna esimees Airi Jansen-Uueda

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 11. novembri 2013.a otsus muutmata ning jätta SOOS Investment OÜ, Peeter Ilvese ja Vambola Kolbakovi apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades SOOS Investment OÜ, Peeter Ilvese ja Vambola Kolbakovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 643Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.SOOS Investment OÜ, Peeter Ilves ja Vambola Kolbakov (hagejad, apellandid) esitasid
31.märtsil 2013 Tartu Maakohtule hagi Hillar Soosalu (pankrotis) võlausaldajate 21. märtsi 2013 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad palusid tunnistada kehtetuks kõik kostja võlausaldajate 21. märtsi 2013 üldkoosolekul vastu võetud otsused ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tartu Maakohus 27. veebruaril 2013 välja kostja pankroti, nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi ja määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 21. märtsi 2013. Viidatud kuupäeval toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määrati võlausaldajate häälte arvud, kinnitati kostja pankrotihalduriks Einar Vallandi ning valiti kolmeliikmeline pankrotitoimkond koosseisus Airi Jansen-Uueda, Indrek Vilms ja Innar Tammiku. Üldkoosolekul otsustati käsitleda H. Soosalu pankrotimenetluses PankrS § 74 lg 2 tähenduses väiksema nõudega võlausaldajana isikut, kelle nõue on väiksem kui 250 000 eurot. Hagejate hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsus lugeda PankrS § 74 lg 2 tähenduses väiksema nõudega võlausaldajaks isik, kelle nõue on väiksem kui 250 000 eurot. Hagejate arvates peaks vaidlusalune piir olema 60 000 eurot või veel väiksem. Väiksema nõude ülempiiri määratlemisel tulnuks võtta aluseks väiksemate nõuete tegelik osakaal kogunõuete hulgas (ca 70%), mitte nõuete suuruse aritmeetiline keskmine. Iga pankrotimenetluses tehtava otsuse puhul tuleb arvestada kõigi võlausaldajate huvidega. Hagejate arvates on seadusega vastuolus ka pankrotitoimkonna liikmete valimise otsus, kuna selle tulemusel on pankrotitoimkonnas sisuliselt esindatud vaid suuremate nõuetega võlausaldajad, kuivõrd väiksema nõudega võlausaldajate poolt kandidaadi esitamine on toimunud seaduse nõudeid rikkudes. Selleks, et tagada väikevõlausaldajate huvide esindamine väikevõlausaldaja poolt, peab väikevõlausaldaja pankrotitoimkonna valimisel esitama teise väikevõlausaldaja kandidatuuri, mitte esitama kandidaadiks iseennast, nagu seda käesoleval juhul tegi väikese nõudega võlausaldajaks osutunud AS Swedbank. Seega ei ole täidetud PankrS § 74 lg-s 2 sätestatud nõue, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.

Hagejad I ja II leiavad, et neile üldkoosolekul määratud häälte arv – vastavalt 2 250 häält ja 0 häält – ei ole õige. Nõudeavaldusele tuginedes peaks nimetatud isikute häälte arv kostja pankrotimenetluses olema vastavalt 22 292 häält ja 40 079 häält. Õige häälte arvu määramise korral ei oleks 21. märtsi 2013 üldkoosolekul otsuseid pankrotihalduri kinnitamise ja kolmeliikmelise pankrotitoimkonna valimise kohta vastu võetud, kuivõrd koosoleku protokollist nähtuvalt on hagejad I ja II hääletanud kõnealuste otsuste vastu.

2.H. Soosalu (pankrotis) vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kostja pankrotimenetluses 21. märtsil 2013 vastu võetud üldkoosoleku otsused on kooskõlas seadusega ja ka üldkoosolek on läbi viidud normide kohaselt. Tulenevalt asjaolust, et Tartu Maakohtu 21. märtsi 2013 määrus hagejate I ja II suhtes hääleõiguse otsustamise kohta on jõustunud, palub kostja jätta tähelepanuta hagis toodud hagejate taotlused seoses võlausaldajate üldkoosolekul väidetavalt ebaõigesti määratud häälte arvuga. Pankrotihaldur on üldkoosolekul selgitanud väike- ja suurvõlausaldaja nõude suhtes otsuse kujunemist. Kostja nõustub halduri seisukohaga. PankrS § 74 lg-s 2 sisalduv nõue, mille kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud, on sisuliselt jäetud hääleõiguslike pankrotivõlausaldajate rakendada, ilma et sätte jõustamisel oleks seadusandja pidanud vajalikuks sätestada nõuete jagamiseks selgeid arvutuslikke põhimõtteid. Selline lähenemine on ka mõistetav, kuivõrd vastupidisel juhul on reaalne olukord, kus nö sunnitud väikevõlausaldaja ei soovi toimkonnas osaleda ja toimkond jääb seetõttu moodustamata, vaatamata teistele huvitatud isikutele, sama kehtib ka vastupidi. Kuivõrd toimkonna liikmed on isiklikult vastutavad menetluses vastuvõetud otsuste eest ja toimkonnas vajalike otsuste vastuvõtmine ning menetluses osalemine pigem nõuab vastava õigusruumi tundmist ja ka aktiivset huvi menetluse suhtes, ei ole võimalik ühtki isikut kohustada toimkonnas osalema. Samal põhjusel ei ole ka toimkonna moodustamine seadusandja poolt ette nähtud kohustusena, vaid on valikuline võimalus võlausaldajatel nimetada ühistes huvides endale esindajad. Samadele argumentidele tuginedes ei saa toimkonna kui järelevalve organi valimine olla kuidagi võlausaldajate huve kahjustav. Pankrotivõlausaldajate kõige üldisemaks huviks on saada oma nõuded rahuldatud pankrotivara arvelt ja hagejate väidetest ei saa järeldada, et
21.märtsi 2013 otsustega oleks rikutud võlausaldajate nimetatud huvi. Võlausaldajate huvisid ei saa rikkuda pankrotihalduri kinnitamine ega pankrotitoimkonna valimine, samuti ei ole võlausaldajate huvisid kahjustav väikevõlausaldajate ja suurvõlausaldajate nõuete vahele hinnangulise piiri sätestamine. Kuivõrd hagejad ei ole kaotanud oma positsiooni kostja pankrotimenetluses võlausaldajatena (nõuete kaitsmise koosolekut ei ole toimunud), on hagejate kui võlausaldajate õigused konkreetses pankrotimenetluses kaitstud ka juhul, kui hagejatele mittesobivat 21. märtsi 2013 üldkoosoleku otsust ei tühistata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 11. novembri 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus asus oma otsuses järgmistele põhiseisukohtadele:
3.1.Hagejad on pankrotihalduri kinnitamise ja kolmeliikmelise pankrotitoimkonna moodustamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet põhjendanud vaid sellega, et hagejatele I ja II nende poolt soovitud häälte arvu määramise korral olnuks need otsused teistsugused, sest hagejad I ja II hääletasid kõnealuste otsuste vastu. 21. märtsi 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 (tl 1315) määras Tartu Maakohus kostja pankrotimenetluses kuni nõuete tunnustamiseni võlausaldajatele SOOS Investments OÜ-le häälte arvuks 2250 häält ja AS-le DNB Pank 28 255 häält, kohus ei määranud hääli võlausaldaja P. Ilvesele. Hagejad I ja II vaidlustasid viidatud maakohtu määruse, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis 09. mail 2013 määrusega (tl 563

59) hagejate I ja II määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 21. märtsi 2013 määruse muutmata. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule, on maakohtu 21. märtsi 2013 häälte arvu määramise kohtumäärus jõustunud. Seega on hagejatele I ja II hääled määratud õigesti, mistõttu puudub kohtul alus tunnistada kehtetuks neid 21. märtsi 2013 võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid, mille kehtetuks tunnistamist on hagejad I ja II põhjendanud vaid väidetavalt ebaõigesti määratud häälte arvuga ehk halduri kinnitamise ja kolmeliikmelise pankrotitoimkonna valimise otsust. Kuivõrd H. Soosalu (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused on võetud vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega PankrS § 81 lg 1 kohaselt, on otsused pankrotihalduri kinnitamise ja kolmeliikmelise pankrotitoimkonna valimise kohta kehtivad.

3.2.Pankrotiseadus ei sätesta konkreetset määra, millest alates lugeda võlausaldajat suur- või väikevõlausaldajaks ega ka arvutuslikke põhimõtteid väiksema nõude suuruse ülempiiri määratlemiseks. Suur- või väikevõlausaldajaks kvalifitseerumine on igal konkreetsel üksikjuhul jäetud hääleõiguslike võlausaldajate otsustada ning see otsustus on alati subjektiivne. 21. märtsi 2013 võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tegi võlausaldaja AS DNB Pank esindaja ettepaneku, et kostja pankrotimenetluses käsitataks väiksema nõudega võlausaldajana isikut, kelle nõue on väiksem kui 250 000 eurot ja võlausaldaja Jaan Tobreluts tegi ettepaneku, et väiksema nõudega võlausaldajana käsitataks isikut, kelle nõue on väiksem kui 1000 eurot (250 korda väiksem). Teisi ettepanekuid võlausaldajad (sh hagejad) üldkoosolekul ei esitanud. Hagejad ei ole hagis väitnud, et neid oleks üldkoosolekul takistatud selles osas oma õigusi realiseerimast. Eeltoodust tuleneb, et võlausaldajatel oli võimalik valida vaid kahe ettepaneku vahel. Esitatud ettepanekud läbisid hääletused ja võlausaldajad andsid AS DNB Pank esindaja ettepaneku poolt 35 183 häält (vastu 13 833 häält ja erapooletud 1713 häält) ning J. Tobrelutsu ettepaneku poolt 13 833 häält (vastu 35 183 häält ja erapooletud 1713 häält). Arvestades asjaolu, et võlausaldajad ise rohkem hääletamisele pandavaid ettepanekuid ei esitanud, on kohtu hinnangul põhjendamatu etteheide, et vaidlusaluse küsimuse otsustamisel sai määravaks AS DNB Panga ettepanek ja mitte J. Tobrelutsu ettepanek. Hagejad ei ole ka hagiavalduses esitanud põhjendusi, miks peaks kostja pankrotimenetluses saama 1000 euro suuruse nõudega võlausaldaja kujundada pankrotitoimkonna koosseisu, vaid asunud uuele seisukohale, et väiksema nõudega võlausaldajaks on isik, kelle nõue on väiksem kui 60 000 eurot.
3.3.Maakohus leidis, et antud juhul ei ole nõudesumma suurusi arvestades vaidlusalust ülempiiri määratletud põhjendamatult kõrgena, ehkki olukorras, kus võlausaldajate nõudesummad algavad 300 eurost (väikseim) ja lõpevad 2 825 483,71 euroga (suurim), on sobiva väikevõlausaldaja nõude suuruse ülempiiri määratlemine raskendatud. 21. märtsi 2013 võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 16 võlausaldajat, kellest kuus osutus hääletamise tulemust arvestades suurvõlausaldajaks (sh üks väga suure nõudega võlausaldaja) ja 10 väikevõlausaldajaks (sh neli väga väikese nõudega võlausaldajat). Kui jätta äärmused (üks suurim ja neli väiksemat nõuet) kõrvale, siis oli kostja pankrotimenetluses esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajal esindatud viis suurvõlausaldajat ja kuus väikevõlausaldajat, millist vahekorda tuleb kohtu arvates lugeda proportsionaalseks. Võlausaldajad esitasid nõudeid kokku summas 10 671 996,95 eurot. Esitatud nõuete aritmeetiline keskmine on 666 999,81 eurot. Seega on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul väiksemaks loetud nõue rohkem kui kaks ja pool korda väiksem esitatud nõuete keskmisest suurusest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjust väita, et 250 000 eurot ei vasta kostja pankrotimenetluse kontekstis määratlusele „väiksem“.
3.4.Pankrotitoimkonda peab kuuluma väiksema nõudega võlausaldaja poolt esitatud isik (PankrS § 74 lg 2). Samas seadus ei sätesta, et väiksema nõudega võlausaldaja ei või nimetada pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks enda esindajat, selline piirang pankrotiseaduses puudub. Seega on alusetu hagejate väide, et väiksema nõudega võlausaldaja AS-i Swedbank poolt kandidaadi esitamine on toimunud seaduse nõudeid rikkudes. Sisuliselt esitasid ka väikevõlausaldajad Margus Veskimäe ja Jaan Tobreluts toimkonna liikme kandidaadiks enda

esindaja. Pankrotitoimkond on pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 73) eeskätt järelevalveorgan, kes kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve (PankrS § 73 lg 1) nagu ka pankrotihaldur (PankrS § 55 lg 1). Pankrotivõlausaldajate kõige üldisemaks huviks on oma nõuete rahuldamine pankrotivara arvelt. Kohtu hinnangul ei ole kostja võlausaldajate

21.märtsi 2013 üldkoosoleku otsustega hagejate nimetatud huvi rikutud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 11. novembri 2013 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) nõustuvad apellandid maakohtu seisukohaga, et pankrotiseadus ei sätesta konkreetset määra, millest alates lugeda võlausaldajat suur- või väikevõlausaldajaks ega ka arvutuslikke põhimõtteid väiksema nõude suuruse ülempiiri määratlemiseks. Suur- või väikevõlausaldajaks kvalifitseerumine on igal konkreetsel üksikjuhul jäetud hääleõiguslike võlausaldajate otsustada ning see otsustus on alati subjektiivne; 2) on apellantide arvates tarbetu maakohtu mõttekäik, et mitu korda on väiksem nõue väiksem keskmisest nõudest; 3) on vähemalt vastuolus hea tava ja eetikaga teguviis, kus võlausaldaja esitab väikevõlausaldaja kandidaadiks iseenda, mitte aga mõne teise väikevõlausaldaja, kuna koosolekul osales või oli esindatud enam kui üks-kaks väikevõlausaldajat. Lisaks ei oma AS Swedbank tänaseks enam nõuet, olles selle loovutanud Valev Platole. Vastavasisuline teatis on pankrotihaldurile saadetud; 4) on apellandid endiselt seisukohal, et enamuse väikevõlausaldajate õigusi on rikutud. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul väiksemaks loetud nõue 250 000 eurot jätnud nad ilma õigusest teha otsuseid.
5.Vastustaja Hillar Soosalu (pankrotis) ringkonnakohtule apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja vältel kirjalikku seisukohta ei esitanud. 01. septembril 2014.a teatas H. Soosalu pankrotitoimkonna esimees A. Jansen-Uueda ringkonnakohtule, et jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja esindaja märkis ühtlasi, et apellatsioonkaebuse esitanud isikutest SOOS Investment OÜ ja Peeter Ilves ei kvalifitseeru Hillar Soosalu pankrotimenetluses võlausaldajaks, mistõttu ei saa neil isikutel olla enam õigustatud huvi H. Soosalu pankrotimenetluses tehtud üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes. 27. veebruari 2014.a võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku otsusega jäeti SOOS Investment OÜ ja Peeter Ilvese poolt esitatud nõuded tunnustamata. Pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna esimehele teadaolevalt ei ole eelnimetatud isikud esitanud hagi oma nõuete tunnustamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub täies ulatuses selles esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
7.Hagejate põhiseisukoht hagi esitamisel oli selles, et nende poolt vaidlustatud H. Soosalu (pankrotis) võlausaldajate 21.03.2013 üldkoosoleku otsusega määrati ebaõigesti kindlaks nn suuremate ja väiksemate nõuete piiritlemise alused. Üldkoosoleku otsusega loeti PankrS § 74 lg 2 tähenduses väiksema nõudega võlausaldajaks isik, kelle nõue on väiksem kui 250 000 eurot, kuid hagejate hinnangul pidanuks vaidlusalune piir olema 60 000 eurot või veelgi väiksem.
8.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt puudub alus tunnistada kehtetuks võlausaldajate esimesel 21.03.2013.a üldkoosolekul langetatud otsuseid. Maakohus on hinnanud kõiki asjassepuutuvaid väiteid ja asjaolusid, jõudes igakülgselt põhjendatud järeldusele, et arvestades pankrotimenetluses esitatud nõuete arvu, nende suuruseid ja vastastikuseid proportsioone, on käesoleval juhul põhjendatud ja õigusaktidega kooskõlas määratlus, mille kohaselt kostja pankrotimenetluses loeti väiksema nõudega võlausaldajaks need võlausaldajad, kelle nõue ei ületanud 250 000 eurot.
9.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et PankrS § 74 lõike 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud, kuid seadus ei sätesta piiranguid selles osas, keda võivad suuremate või väiksemate nõuetega võlausaldajad pankrotitoimkonna liikmeks esitada. Põhjendatud ei ole apellantide väited, nagu oleks võlausaldaja poolt iseenda esitamine väikevõlausaldaja esindaja kandidaadiks vastuolus hea tava ja eetikaga.
10.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellantide seisukoht, nagu rikuks võlausaldajate 21.03.2013 üldkoosoleku otsus väikevõlausaldajate huve sellega, et jätab nad ilma õigusest teha otsuseid. Maakohus on õigesti selgitanud, et PankrS § 73 kohaselt on pankrotitoimkond eeskätt järelevalveorgan, kelle ülesandeks on kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, teostades mh järelevalvet halduri tegevuse üle. PankrS §-ga 75 nähakse ette ka pankrotitoimkonna liikme vastutus juhuks, kui toimkonna liige on oma kohustuse rikkumisega süüliselt tekitanud võlausaldajale kahju. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse ülejäänud põhjendusi.
11.Pankrotitoimkonna esimees A. Jansen-Uueda teavitas 01.09.2014.a ringkonnakohut asjaolust, et 27.02.2014.a nõuete kaitsmise koosolekul jäeti tunnustamata SOOS Investment OÜ ja Peeter Ilvese nõuded võlgnik Hillar Soosalu pankrotimenetluses. Teadaolevalt ei ole nimetatud isikud esitanud PankrS § 106 lg 1 alusel hagi oma nõuete tunnustamiseks. Seega on SOOS Investment OÜ ja Peeter Ilves kaotanud oma võlausaldaja staatuse Hillar Soosalu pankrotimenetluses, mistõttu ei saa neil enam olla õigustatud huvi pankrotimenetluses tehtud üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes.
12.Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja staatuse lõppemine menetluse kestel ei anna käesolevas staadiumis iseenesest alust menetluse lõpetamiseks (TsMS § 429) või hagi läbivaatamata jätmiseks (TsMS § 423) ega ka apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks (TsMS § 643 koostoimes §-ga 637), kuivõrd nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga olid nii SOOS Investment OÜ kui ka Peeter Ilves võlausaldaja õigustes. Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt ei too kohtusse pöördumise aluseks olnud õiguse lõppemine menetluse vältel üldjuhul automaatselt kaasa menetluse lõpetamist. Küll aga on õiguse lõppemine kohtu poolt asja lahendamise seisuga aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt jääb SOOS Investment OÜ ja Peeter Ilvese apellatsioonkaebus rahuldamata lisaks maakohtu otsuses ja käesoleva otsuse p-des 8-10 toodud põhjendustele ka seetõttu, et ringkonnakohtu poolt otsuse tegemise aja seisuga ei ole nimetatud isikutel H. Soosalu pankrotimenetluses enam võlausaldaja staatust, mis PankrS § 83 lg 1 kohaselt andis neile õiguse võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.
13.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda.

Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja