Asjaõigus › Omandiasjad

lg 1 kohaselt on hageja ja kostja A. N pärijateks võrdsetes osades ning pärandvara kuulub neile PärS § 147 kohaselt ühiselt, pärandvara ühisusele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 76 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Saue Vallavalituse 23.01.1998 nr 83 korralduse kohaselt erastati ostueesõigusega kostjale ja hagejale 1/2 mõttelisest osast XXXXXXX XX maaüksusest. Suusõnalise kokkuleppe kohaselt oli hageja kasutuses kuni kevadeni 2013 XXXXXXX XX elamu üks tuba, hageja ja kostja kasutasid ühiselt XXXXXXX XX kööki ja pesuruumi. XXXXXXX XX elamu esimese korruse ruumid on kostja kasutuses. XXXXXXX XXX elamut hageja kasutanud ei ole, selles elavad kostja abikaasa, pojatütar ja poeg. Kostja abikaasa on puudega inimene ja vajab igapäevaseks toimetulekuks kõrvalist abi. Alates 10.10.1991 on kostja teadnud, et 1/2 mõttelisest osast kinnistust kuulub hagejale, kuid kostja kasutab sisuliselt piiramatult kinnistut ja ei ole selle eest hagejale üüri tasunud. Hagejal ei ole võimalik kinnistut kasutada ega käsutada. 2013 suvel hageja ja kostja suhted halvenesid, mille tõttu ei olnud hagejal võimalik pääseda enda kasutuses olevasse eluruumi. Kostja lõhkus omavoliliselt hageja kasutuses olnud toa ukse luku ja viskas hageja isiklikud asjad tuppa, mida senini oli kasutatud kolikambrina. Kostja üüris hageja kasutuses olnud toa kolmandale isikule ilma hagejale ette teatamata. Kuivõrd hageja on raskelt haige, kasutas kostja ära tema seisundit ja heausksust. 15.07.2013 tegi hageja kostjale kirjaliku ettepaneku kinnistu XXXXXXX XX ühise kasutuskorra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt XXXXXXX XX jääks hageja ja XXXXXXX XXX kostja kasutusse, garaaž ja kasvuhoone jääksid kostja kasutusse ning majandushoone jääks poolte ühiskasutusse. Pooled kasutuskorras kokkulepet ei saavutanud. 15.07.2013 esitas hageja kostjale nõude kaasomandi lõpetamiseks reaalosadeks jagamise teel, jättes XXXXXXX XX ehitise ja kõrvalhoone hageja ainuomandisse ning moodustatava kinnistu XXXXXXX XXX ehitise kostja ainuomandisse. Kostja tegi hagejale 2013 suvel ettepaneku hagejale kuuluva 1/2 kaasomandi osa väljaostmiseks osamaksete kaupa, seega sai järeldada, et kostjal on rahalised vahendid, millest ehitada endale vajalikud kõrvalhooned. Kuna kostja soovis, et kaasomand jagatakse viisil, et hagejale jääb XXXXXX XXX elamu, mida kasutab kostja abikaasa ja lähisugulased, siis jäi mulje, et kostja soovis abikaasa ja lähisugulased jätta hageja üürnikeks. Hageja kodu on XXXXX X-X Tallinn, mis tuleb ilmselt realiseerida hageja ravimite kulude katteks. XXXXXXX XX kinnistut oleks raske võõrandada kostja poolt pealesurutud üürnikega. Kostja vastuväited

kohaselt kummagi krundi maismaa-osa jääks võrdse suurusega ehk ca 950m2 ja ühele krundile jääks jõgi ehk veealune maa ca 230 m2. Kostja palus jätta uue jõepoolse kinnistu, kus asub XXXXXXX XX ehitis ja kõrvalhoone, kostja omandisse ning kinnistu, kus asub XXXXXXX XXX ehitis hageja ainuomandisse. Kostja ei keelanud hagejal kinnistul viibida, peenraid harida ja saaki koristada. Kuigi ülejäänud eluruumid on teiste isikute kasutuses ja valduses, on hageja 2013 kevadeni käinud kõikides ruumides ilma valdaja nõusolekut küsimata. Hageja kodu ei ole alates 1970-ndate algusest XXXXXXX XX ega XXX. Samas kostja ei vaidle, et 1⁄2 kinnistust kuulub hagejale ja hageja käib aeg-ajalt kinnistul. Kostja on aastaid ehitanud ja remontinud XXXXXXX XX ehitist nii, et tal oleks võimalik seal elada elupäevade lõpuni. XXXXXXX XX ehitisest väljakolimisel peaks kostja oluliselt muutma elukorraldust, mis tema ea tõttu on raskendatud. Lisaks kasutab kostja garaaži, kasvuhoonet ja sauna. Arvestades kostja kõrget vanust ja sissetulekut, mis on ainult pension, ei ole kostjal võimalik ehitada aiasaaduste kasvatamiseks vajalikku kasvuhoonet ja remontöödeks vajalikku garaaži. Kostja on nõus võtma abikaasa ja tütrepoja elama XXXXXXX XX elamusse. Maakohtu otsus

kokkuleppe sõlmimist ega ka muid piiranguid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, seega on kaasomandi lõpetamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud. Saue Vallavalitus andis nõusoleku kinnistu kaheks reaalosaks jagamiseks nii, et kummagi krundi maismaa-osa jääks võrdse suurusega ca 950m2 ning ühele krundile jääks lisaks jõgi ehk veealune maa ca 230 m2 ja tegi ettepaneku kruntide piiride kulgemiseks. Kohus lähtus kaasomandi lõpetamisel vallavalituse poolt väljapakutud kinnistu reaalosadeks jagatavatest piiridest, kuna kinnistute piirid on õiglased ja pooled ei esitanud selles osas oma nägemust ega vaielnud piiridele vastu. Otsusele on lisatud kinnistu reaalosadeks jagamise joonis. Nii hageja kui kostja leidsid, et vallavalituse poolt väljapakutud kinnistu reaalosadeks jagamisel peaks nende omandisse jääma jõepoolne kinnistu, millel asub XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoone. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades (3-2-1-65-10, p 21). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kostja kasutas kinnistut ebaproportsionaalses osas tulenevalt kostjale kuuluvast kaasomandi tegelikust suurusest. Olukorras, kus kostja abikaasa valdab XXXXXXX XXX elamut, mida hageja ei ole kunagi kasutanud ja kostja ise XXXXXXX XX elamu esimest korrust, ei ole õiglane jätta kinnistut, millel asub XXXXXXX XXX elamu, hageja omandisse. Asjaolu, et kostja abikaasa ja kostja elavad erinevates elamutes ning hõlmavad suurema osa kaasomandisse kuuluvast kinnistust, on ebamõistlik. Kuigi hageja oli varasemalt sellise kasutuskorraga nõus, ei tähenda see, et hagejal puudub seadusest tulenev õigus nõuda kaasomandi lõpetamist reaalosadeks jagamisel hagejale kuuluvas osas. Kuna hageja selgituste kohaselt näitas kostja valmisolekut välja osta hagejalt 1⁄2 kaasomandist, ei ole alust arvata, et kostja ei ole suuteline kandma rahalisi väljaminekuid, mis võivad tuleneda kaasomandi reaalosadeks jagamisest Saue Linnavalitsuse poolt väljapakutud piirides, kui kostja omandisse jääb kinnistu, millel asub XXXXXXX XXX elamu. Kostja ei ole tõendanud, et tal tekivad XXXXXXX XX elamust väljakolimisega täiendavad kulutused, vaid on rõhunud elukorralduslikele muudatustele. Mõlemad pooled olid rahaliselt panustanud kaasomandi säilitamiseks. Samas ei ole esitatud tõendeid, millises ulatuses kulutusi tehti. Kuigi pooltel võivad olla üksteise suhtes AÕS § 72 lg-st 4 tulenevad nõuded, ei ole vastavasisulisi nõudeid esitatud ja kohtul ei ole vastavate nõuete põhjendatust võimalik hinnata. Olukorras, kus hageja on kasutanud üksnes XXXXXXX XX elamu ruume ning ülejäänud osas valdavad ja kasutavad kinnistut kostja abikaasa ja lähisugulased, ei ole õiglane kaasomandisse kuuluva kinnistu osa koos XXXXXXX XX elamuga kostjale jätmine. Kuna nii hageja kui kostja on kõrges vanuses, on see mõlemale elukorralduslikult raske muudatus, kuid arvestades kaasomanike omavahelisi suhteid, on kaasomandi lõpetamine selle reaalosadeks jagamise teel vajalik. Kohus kaalus poolte huvisid ja asus seisukohale, et jõepoolne kinnistu, millel asub XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoone, tuli jätta hagejale ning kinnistu, millel asub XXXXXXX XXX elamu, kostjale, kuna kostja perekond juba valdab XXXXXXX XXX elamut. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja taotlust märkida otsuses, et kostja on kohustatud XXXXXXX XX elamu vabastama hiljemalt 1.05.2014. Olukorras, kus kostja keeldub jõustunud lahendit täitmast, on hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 5, AÕS §-st 641 ja KRS §-st 341 tuleb kohtuotsusega asendada kostja nõusolek 1⁄2 mõttelise osa XXXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamiseks Saue Linnvalituse poolt nimetatud viisil ning asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, millega jõepoolse kinnistu koos XXXXXXX XX elamu ja kõrvalhoonega kinnistu omanikuks saab hageja ja kinnistu koos XXXXXXX XXX elamuga omanikuks saab kostja. Kui kaasaomand lõpetatakse mõlema poole

huvides, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4; 3-2-1-70-10, p 14). Apellatsioonkaebus

Ulvi Loonurm

Gaida Kivinurm

Imbi Sidok - Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.