lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-13890/83

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-13890/83
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2073
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 96 lg 2Ähvardus ja vägivaldAÕS § 325 lg 4Hüpoteegi mõisteTMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 232Tõendite hindamineTsMS § 238Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-23-607/70Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.03.20252-20-580/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.10.20202-15-8579/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.12.20182-14-62089/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.20152-14-62089/33Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja25.08.20152-13-56804/62Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.august 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-13890

Tsiviilasi

TO ja VR hagi OB vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2014 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TO ja VR apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TO (isikukood XXXXXXXXXXX) ja VR (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anto Kasak ja vandeadvokaadi abi Erik Lepikson Kostja: OB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tiia Nurm ja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 25.04.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hagejate TO ja VR kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

TsMS § 277 lg 4Dokumendi ehtsuse vaidlustamine
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 90 lg 1Tehingu tühistamise mõiste
TsÜS § 99 lg 1Tühistamise tähtajad
2-13-56804/30
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
21.05.2014

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.TO ja VR esitasid 05.04.2012 Harju Maakohtusse hagi OB vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856.
2.16.03.2012 algatas kohtutäitur Kairi Kumm kostja täitmisavalduste ja notariaalselt tõestatud 15.07.2011 hüpoteegi seadmise lepingu ning 06.12.2011 kinnistu müügilepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu alusel täitemenetluse nr 048/2012/855 TO suhtes ja täiteasja nr 048/2012/856 VR suhtes. Nõude sisuks oli võlg 330 000 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised.
3.Hagejatele kuuluvad ühisomandina kinnistud XXXXX XXX X (registrinumber XXXXXXX) ja XXXXXX XXX XX (registrinumber XXXXXXX), mis on koormatud ühishüpoteegiga summas 330 000 eurot kostja kasuks, kinnistu omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
4.Hagejate hinnangul on nende vastu alustatud täitemenetlus lubamatu, sest kostjal ei ole hüpoteegiga tagatavat nõuet (TMS § 221 lg-d 1 ja 2). 07.03.2011 laenulepingu, mille tagamiseks on seatud ühishüpoteek, on kostjaga sõlminud kolmas isik IZ, kes müüs kinnistud hagejatele. 07.03.2011 laenulepinguga kohustus kostja andma IZle laenu 330 000 eurot ning viimane selle tagastama hiljemalt 07.12.2011. Kostja ja IZ allkirjastasid 08.03.2010, 15.12.2010 ja 01.04.2011 kuupäevi kandvad laenusumma üleandmise aktid, milles kinnitasid, et kostja on IZ-le üle andnud vastavalt 100 000 eurot, 100 000 eurot ja 130 000 eurot. Täpset aktide allkirjastamise kuupäeva IZ ei mäleta.
5.07.03.2011 laenuleping ja 15.07.2011 hüpoteegi seadmise lepingud on sõlmitud ähvarduse mõjul. Kostja ähvardas IZ-t tema poja PZ elu ja tervise kahjustamisega. IZ on 16.03.2012 TsÜS § 90 lg 1 alusel esitanud kostjale lepingu tühistamise avalduse. 10.03.2012 esitas IZ Harju Maakohtule hagi kostja vastu lepingulise kohustuse puudumise tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-12-11339).
6.Laenuleping on rahatu. Kostja ei ole IZ-le üle andnud laenu summas 330 000 eurot. Kostja ei ole täitnud endale laenulepinguga võetud kohustust laenusumma väljamaksmiseks, mistõttu puudub IZ-l laenu tagastamise kohtustus ja kostjal nõue laenu tagasimaksmiseks ning ühtlasi hüpoteegi realiseerimise nõue hagejate vastu. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole IZ-t ega tema lähedasi ähvardanud. Laenuleping sõlmiti vabatahtlikult ja laenu väljaandmise kohustus on kohaselt täidetud. Hageja väited ähvardamise ja laenulepingu rahatuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata.
8.TsÜS § 96 alusel tühistamisavalduse esitaja peab tõendama, et ta on tühistamiseks õigustatud, tõendades ähvarduse, põhjusliku seose ähvarduse ja tahteavalduse vahel ning ka TsÜS § 96 lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemise, mis põhjustas ähvarduse õigusvastasuse. Hagiavaldusest jääb arusaamatuks, millal täpselt ähvardus iga konkreetse sündmuse osas aset leidis, milles see väljendus, millal ähvarduse mõju lakkas ning millisel moel mõjutas

see IZ vaba otsustusõigust. Kuivõrd laenuleping vormistati 07.03.2011, siis ei saanud ähvardus juulis 2011 mitte mingil moel mõjutada IZ tahte kujunemist 07.03.2011 ja enne seda. Tühistamisavaldus on tehtud hilinemisega, hagejad ei ole toonud välja ega tõendanud tühistamisavalduse kättesaamise kuupäeva.

9.Laen väljastati kostja poolt sularahas ja IZ on selle kättesaamist omakäeliselt kinnitanud. IZ omab ja opereerib offshore-äriühingute võrgustikku, mistõttu on ainetud väited, et kui IZ Eesti pangakontol raha ei ole, siis järelikult ei ole ta seda kätte saanud. Kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe eesmärgiks on tõendamiskohustuse tagasipööramine, mistõttu tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja tõendama laenulepingu rahatust. Olukorras, kus hagejad väidavad, et IZ ja kostja vaheliseks laenuks vormistati ümber mõni muu õigussuhe, mille poolteks ei ole kostja ja IZ, peavad hagejad nimetatud väidet tõendama. 06.12.2011 tegi IZ ilma kostja juuresolekuta hagejatega tehingu, kus kinnitas võla olemasolu ja pani hagejatele kohustuse rahuldada tema kohustus kostja ees.
10.Hagejad ostsid teadlikult hüpoteegiga koormatud kinnistu, mistõttu pidid nad ette nägema võimalust, et hüpoteegiga tagatud nõue võidakse rahuldada koormatud kinnisasjade arvel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hagejate kanda.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: 1) 07.03.2011 laenulepinguga kohustus kostja andma IZ-le laenu 330 000 eurot ja IZ selle laenuandjale tagastama hiljemalt 07.12.2011; IZ ja kostja sõlmisid 15.07.2011 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu, milllega koormati tol hetkel IZ-le kuulunud kinnistud XXXXX XXX X ja XX ühishüpoteegiga 330 000 eurot kostja kasuks (I kd lk 12-23); 06.12.2011 notariaalse lepinguga nr 373 võõrandas IZ ühishüpoteegiga summas 330 000 eurot kostja kasuks koormatud kinnistud XXXXX XXX X (registrinumber XXXXXXXX) ja XX (registrinumber XXXXXXX) hagejatele; 16.03.2012 algatas kohtutäitur kostja täitmisavalduse ja täitedokumentide 15.07.2011 notariaalse dokumendi nr 2622 ja 06.12.2011 notariaalse dokumendi nr 2832 alusel täitemenetluse nr 048/2012/855 TO-i ja täiteasja nr 048/2012/856 VR-i suhtes. Nõude sisuks on võlg 330 000 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised; 19.03.2012 esitas IZ kohtusse hagi kostja vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt laenulepingust tuleneva kohustuse puudumise tuvastamiseks ja 02.07.2012 esitas kostja vastuhagi IZ-lt intressi 59 400 euro saamiseks – tsiviilasi nr 2-12-11339. Nimetatud tsiviilasjas jättis maakohus hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, mõistes IZ-lt kostja kasuks välja intressi 59 400 eurot. Ringkonnakohus jättis 21.11.2013 maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 26.03.2014, kui Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja andis laenulepingu alusel IZ-le raha üle, kas laenuleping sõlmiti ähvarduse mõjul ja kas tühiste laenulepingute tõttu puudub kostjal nõue, mida hagejate kinnistutele seatud hüpoteekide arvelt rahuldada.
14.Kuigi hüpoteek ei eelda asjaõigusena AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu, saab täitemenetluses kinnisasja müümist nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega tuleb tuvastada, kas kostjal on olemas hüpoteegiga tagatud nõue ehk kas IZ sai kostjalt laenu.
15.Hagejad ei tõendanud, et kostja ähvardas IZ-t laenulepingu või hüpoteegilepingu sõlmimise eel või laenusumma üleandmise aktide allkirjastamisel. Lepingute ja aktide allkirjastamise aja kohta andis tunnistaja IZ vastuolulisi ütlusi Hagejad ja tunnistajad ei ole kostja ähvarduste sisu suutnud esile tuua ega kirjeldada. Tunnistaja VP ütlused ähvardamist ei tõenda. Ka IZ ütlused ähvarduste kohta on üldsõnalised ja kohati vastuolulised. Tema ütlused tsiviilasjas nr 2-12-11339 ja käesolevas menetluses ei kattu.
16.IZ ei ole laenulepingut või hüpoteegilepingut õigeaegselt tühistanud, sest 16.03.2012 tühistamisavaldus on esitatud pärast TsÜS § 99 lg 1 p-s 1 sätestatud 6-kuulise tähtaja möödumist ähvarduse mõju lakkamisest. Maakohus leidis, et isegi kui kostja ähvardas IZ-t või IZ-l oli hirm kostja ees, siis väidetavad ähvardused lõppesid vahetult pärast 15.07.2011 lepingu sõlmimist. 07.03.2011 laenulepingu sõlmimist ning IZ tahte kujunemist ei saanud mõjutada väidetav ähvardus juulis 2011.
17.Tõendatud on asjaolu, et IZ-l olid võlad ja ta võis vajada laenu. Kostjal oli piisavalt rahalisi vahendeid ja muud vara, et IZ-le laenu anda. Laenusumma üleandmise aktidega on tõendatud, et IZ on kostjalt saanud 330 000 eurot laenu. Hagejate väited laenulepingu rahatuse kohta on paljasõnalised ja vastuolus tõenditega. 06.12.2011 kinnistute müügilepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu p-s 2.4 kinnitab IZ kohustuse olemasolu kostja ees. Lepingu punktis 2.5. kohustuvad müüja ja ostja igakülgselt kaasa aitama, et müüja, ostja ja hüpoteegipidajad sõlmiksid 30.01.2012. a lepingu, mille kohaselt ostja tasub hüpoteegipidajate nõuded ning hüpoteegipidajad annavad nõusoleku käesoleva lepingu punktides 1.2. ja 1.4. nimetatud hüpoteekide kustutamiseks lepingu eseme kinnistusraamatust Advokaat VP e-kirjast kostjale nähtub, et 2012. a jaanuaris on IZ ja tema esindaja veendunud IZ kohustuste olemasolus kostja ees.
18.Maakohus leidis, et IZ-l on kostja ees laenulepingust tulenev võlgnevus, mida tagab kehtiv hüpoteegileping. Seega on hagejate suhtes alustatud sundtäitmine täiteasjades nr 048/2012 ja 048/2012/856 lubatav. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Maakohus hindas tõendeid vääralt tõendeid ja luges ebaõigesti tõendatuks, et kostja on laenulepingu alusel raha IZ-le üle andnud. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust ja TsMS § 238 lg-st 5 ning § 277 lg-st 4 tulenevat kohustust jätta ebausaldusväärne ja/või võltsitud tõend tähelepanuta. Kohus luges sularaha üleandmise tõendatuks tõendiga, mille võltsitus on eksperdi poolt tuvastatud.
21.Raha üleandmine on tõendamata, st laenuleping on rahatu. Raha üleandmise aktid ei tõenda raha üleandmist, sest riiklik ekspert on tuvastanud nende võltsituse. Väidetav laenuvajadus ja kinnistu müügilepingu p-s 2.4 antud kinnitus kohustuse olemasolu kohta kostja ees ei tõenda raha üleandmist kostjalt IZ-le.
22.Tunnistajate IZ ja VP ütlustega on tõendatud, et IZ ei ole kostjalt kunagi vaidlusalust rahasummat saanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis tunnistajate sellekohased ütlused tähelepanuta. Sellega rikkus kohus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust (TsMS § 436 lg 1).
23.Maakohus on otsuse p-s 10 märkinud, et tunnistaja IZ ütlused on vastuolulised ning ebausaldusväärsed, kuid samas on kohus nende samade ebausaldusväärsete ütlustega lugenud tõendatuks asjaolu, et IZ ei tundnud ennast ähvardatuna. Kui kohus asub seisukohale, et tunnistaja on ebausaldusväärne, siis on alus tema tunnistuste kõrvalejätmiseks tervikuna, mitte valikuliselt (RKKKo 3-1-1-26-13). Sarnaselt ei saa võltsitud dokumente valikuliselt käsitleda usaldusväärsete tõenditena, asudes seisukohale, et sularaha üleandmise aktides märgitud kuupäevad ei omagi tähtsust ning aktid siiski tõendavad sularaha üleandmist. Kohus ei käsitlenud hagejate väiteid sularaha üleandmise aktide võltsituse kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Ebaõige on hagejate väide, nagu oleks riiklik ekspert tuvastanud sularaha üleandmise aktide võltsituse. Ekspert sellist järeldust ei teinud. Eksperdi arvamus, et raha üleandmise aktid on allkirjastatud samal päeval, ei tähenda, et need on võltsitud. Vaidlust selle üle, et aktid allkirjastas IZ, ei ole. Kohtul ei olnud alust jätta raha üleandmise akte TsMS § 277 lg 4 alusel tõendite hulgast välja. Kohus hindas neid koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega õigesti. Samuti andis kohus hinnangu hagejate väidetele aktide võltsituse kohta.
29.Hagejad ei saanud tunnistajatega tõendada negatiivset asjaolu, et IZ ei saanud kostjalt 330 000 eurot. Tõendamiskoormuse järgi pidi kostja tõendama raha üleandmist ja seda kostja ka tegi. Tunnistajate VP ja IZ ütlusi selle kohta, et IZ ei ole kostjalt raha saanud, ei saanud kohus otsuse tegemisel arvestada.
30.Ebaõige on hagejate väide, et maakohus on otsuse p-s 10 lugenud tunnistaja IZ ütlused ähvarduse kohta ebausaldusväärseks, mistõttu oli alus tema ütluste kõrvalejätmiseks tervikuna, mitte valikuliselt. Kohus tunnistaja ütlustele sellist hinnangut ei andnud. Ka siis, kui kohus oleks jätnud tunnistaja IZ ütlused tervikuna kõrvale, ei oleks maakohus saanud tuvastatud asjaolude ja tõendite pinnalt teha teistsugust otsust, kui kohus tegi, st et IZ-l on kostja ees laenulepingust tulenev võlgnevus, mida tagab kehtiv hüpoteegileping. Seega on hagejate suhtes alustatud sundtäitmine täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 lubatav.
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.