lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-45371/109

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-45371/109
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
22.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1560
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1, 3, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 113 lg 1ViivisKS § 116Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja konkurssTsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 361 lg 1, 4Menetluse uuendaminePS § 146PS § 15 lg 1PSJKS § 15 lg 1PSJKS § 4 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-45371/85Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.04.20132-09-45371/119Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.03.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-67-12Riigikohus12.06.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-09-45371

Tsiviilasi

Regina Paabo ja Harri Paabo hagi Alis Tammuri, Kadri Tammuri ja Annika Tammuri vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alis Tammuri, määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitajad: Alis Tammur (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX); Annika Tammur (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX, XXX); Kadri Tammur (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX, XXX) Vastustaja I: Regina Paabo (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX); Vastustaja II: Harri Paabo (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX)

esindajad

Kadri

Tammuri

ja

Annika

Tammuri

RESOLUTSIOON

1.Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-45371 Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014. a määruse peale esitatud määruskaebuses.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014. a määrus ja saata avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
TsMS § 122Tsiviilasja hind
TsMS § 143 lg 2Asja läbivaatamise kulud
TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
3.Rahuldada Alis Tammuri, Kadri Tammuri ja Annika Tammuri määruskaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses oli Regina Paabo ja Harri Paabo (edaspidi hagejad) hagi Alis Tammuri, Kadri Tammuri, Annika Tammuri (edaspidi kostjad) ja Tiiu Metsa vastu. Hagejad palusid kostjatelt välja mõista X-XX, XXX asuva hagejatele kuuluva kostjate poolt ebaseaduslikult hõivatud kinnisasja osa ning kohustada kostjaid seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest eemaldama hagejate kinnisasja piiridest kostjate rajatud piirdeaia ja paigaldatud puuriida. Kohus lõpetas seoses hagist loobumisega 28. märtsi 2011. a määrusega menetluse Tiiu Metsa suhtes. Lõpplahendiks asjas on Tartu Ringkonnakohtu 01. aprilli 2013. a otsus, millega jäeti Regina Paabo ja Harri Paabo hagi Alis Tammuri, Annika Tammuri ja Kadri Tammuri vastu rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt Harri Paabo ja Regina Paabo kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 19. juunil 2013. a.
2.18. juulil 2013. a esitasid kostjad maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kinnitusega, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasjas nr 2-09-45371. Kostjate menetluskulud antud tsiviilasjas koosnesid apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 63,91 eurot; tõendi - OÜ Elker RMT poolt koostatud piiri ja piirimärgi asukoha väljaselgitamise skeemi kogumisega seotud kulust 127,82 eurot, sõidukulust 112,83 eurot ja õigusabikulust 3 329,64 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad leidsid, et õigusabikulud on asja keerukust ja pikka ajalist kestvust arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS-i järgi ei pea kohtu nõudmiseta sõidukulude hüvitamisel kuludokumente esitama, kulud peavad olema mõistlikud. TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu pädevuses hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Arvestades käesolevat kohtuasja on TsMS § 175 lg 4 ja sellest lähtuv piirmäärasid kehtestav Vabariigi Valitsuse määrus vastuolus nii PS §-ga 25, kui ka sellele tugineva TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2, mistõttu tuleb see õigusnorm jätta kohaldamata. Hagejad nõustusid tasuma kostjate poolt tasutud riigilõivu, ülejäänud osas vaidlesid hagejad avaldusele vastu. Hagejad leidsid, et tõendi kogumisega seotud kulu ei kuulu rahuldamisele, sest tegemist ei ole tõendiga, vaid arvamusega piirivaidluse lahendamiseks kompromissi korras. Sõidukulu hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, sest puudus vajadus Tallinnast Tartusse kohtuistungile sõita ning seda ei pidanud tegema sõiduautoga. Ka ei ole esitatud tõendeid auto kasutamise, kütusekulu suuruse ega kütuse ostmiseks kulutuste tegeliku kandmise kohta. Kohtuotsusega tuvastatud hagi hinna puhul (5000 krooni, ehk 319,56 eurot) ei tohi lepingulise

esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt ületada hagejatelt väljamõistetavate esindajakulude suurus 320 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohtus menetles taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtunikuabi. Maakohus rahuldas kostjate taotluse osaliselt ning mõistis kostjate kasuks hagejatelt solidaarselt välja menetluskuluna kokku 511,73 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude väljamõistmise aluseks on hagi hind (TsMS § 122). Kohtud on läbivalt kogu kohtumenetluse kuni Tartu Ringkonnakohtu 01. aprilli 2013. a otsuseni (II kd tl 132) tsiviilasja hinnaks märkinud 319,56 eurot. Pooltel puudub vaidlus riigilõivu väljamõistmise osas. Kostjad on tõendanud riigilõivu summas 63,91 eurot tasumist (II kd tl 12), seega kuulub see hagejatelt solidaarselt väljamõistmisele kostjate kasuks. TsMS § 143 lg 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostjad on kohtule esitanud dokumentaalse tõendina OÜ Elker RMT poolt koostatud piiri ja piirimärgi asukoha väljaselgitamise skeemi. Nimetatud dokumenti on käsitlenud Riigikohus oma 12. juuni 2012. a kohtuotsuses ja Tartu Ringkonnakohus 01. aprilli 2013. a kohtuotsuses. Maakohus leidis, et nimetatud kulu summas 127,82 eurot on põhjendatud ja vajalik. Maakohus jättis sõidukulu 112,83 (määruses ekslikult märgitud 127,82) eurot väljamõistmise taotluse rahuldamata põhjusel, et otsese sõidukulu kohta ühtegi dokumenti esitatud ei ole, mistõttu ei ole nimetatud kulu kontrollitav ja tõendatud ega kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Maakohus mõistis hagejatelt kostjate kasuks välja õigusabikuluna 320 eurot, kuna vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 lg-le 1 (menetluskulude tekkimise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnorm) ning käesoleva asja hagihinda (319,56 eurot) arvestades ei saa lepingulisele esindajale tehtud kulutusi hüvitada suuremas summas kui 320 eurot. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-142-09 asus maakohus seisukohale, et pooled said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määrusega nr 137.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tunnistada TsMS § 175 lg 4 ja sellest lähtuv menetluskulude piirmäärasid kehtestanud Vabariigi Valitsuse
4.septembri 2008. a määrus nr 137 põhiseaduse §-ga 25 ja sellele tuginevate TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 vastuolus olevateks; tühistada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014. a määrus kostjate õigusabikulu väljamõistmise osas ning kohustada hagejaid hüvitama kostjatele tegelik õigusabikulu 3 329,64 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus põhjendusteta jätnud tähelepanuta kostjate seisukoha, et TsMS § 175 lg 4 ja sellest lähtuv Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 on vastuolus nii PS §-ga 25 kui sellele tugineva TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2. Ehkki PS § 15 lg 1 tagab igaühele õiguse oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti

või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist, võtab PSJKS § 4 lg 1 kodanikelt selle võimaluse. Ainsaks lahendusvariandiks on üksikisiku vastava kaebuse kaudu jätta kohtul kohtuasja lahendamisel õigustloova akti säte kohaldamata, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastada vastav otsus või määrus Riigikohtule; 2) ei ole maakohtu viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 asjakohane, sest käesolevas asjas algas menetlus 08. septembril 2009. a; 3) maakohtu väide, et menetluskulude sissenõudmise piirmäära määratlemisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist, on eksitav. Menetluskulud tekivad sageli pikema aja vältel ja kehtida võivad erinevad õigusnormid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Vastustaja Harri Paabo vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Tartu Ringkonnakohus peatas 19. mai 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-45371 menetluse kuni tsiviilasja nr 3-2-1-153-13 lahendamiseni Riigikohtus. Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a kohtumäärusega on tsiviilasi nr 3-2-1-153-13 lahendatud. Ringkonnakohus leiab, et menetlus tsiviilasjas nr 2-09-45371 Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014 määruse peale esitatud määruskaebuses tuleb TsMS § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendada. TsMS § 361 lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014. a määrus tuleb tühistada ning avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Riigikohus tunnistas 26. juuni 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 174 lg 8, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtunikuabi. Riigikohtu üldkogu leidis tsiviilasja nr 3-2-1-153-13 p-s 59, et ka kohtunikuabi suhtes kehtivad samad põhimõtted, mis kohtujuristi puhul. Kohtujuristi pädevust on Riigikohus käsitlenud
04.veebruari 2014 otsuses nr 3-4-1-29-13, mille p-s 43.9 leidis riigikohus, et menetluskulude kindlaksmääramine maakohtus on käsitatav õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause mõttes. Kohtus saab õigust mõista PS § 146 esimese lause tähenduses üksnes kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153 mõttes, kuna kohtunik on ametisse nimetatud ja just tema suhtes kohalduvad PS §des 147 ja 153 sätestatud tagatised ja piirangud ning eelduslikult vastab ta PS §-st 15 tulenevatele sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Kohtujurist ei ole kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153 tähenduses. Erinevalt kohtujuristist kehtivad aga kohtunikuabi kohta kohtuniku ametikitsendused (KS § 116, § 49) ja seega keeld olla muus valitavas või nimetatavas ametis. Hoolimata viimati nimetatud erisusest võrreldes kohtujuristiga, puuduvad üldkogu hinnangul ka kohtunikuabil kohtunikuga võrreldavad garantiid, mis võimaldaks kohtunikuabi käsitada kohtunikuna PS §-de 147, 150 ja 153 tähenduses, ja tagatud ei ole kohtunikuabi institutsionaalne sõltumatus täidesaatvast võimust. Lähtudes PSJKS § 15 lg 1 p-st 2, tunnistas üldkogu TsMS § 174 lg 8, mis annab kohtunikuabile õiguse määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud tsiviilkohtumenetluses, põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

Tartu Maakohtu vaidlustatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määruse tegi kohtunikuabi. Seega lahendas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse TsMS § 656 lg 1 p 3 mõttes ebaseaduslik kohtukoosseis ning seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada määruskaebuses esitatud väidetest sõltumatult. Asja uuel läbi vaatamisel peab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustama maakohtu kohtunik.

8.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul muuhulgas arvestada ka Riigikohtu üldkogu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 resolutsiooni p-dega 2-5, millega Riigikohus tunnistas alates 01. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud TsMS § 175 lg 3 redaktsiooni, TsMS § 175 lg 4, Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 ja Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et kohtunikuabi on jätnud tähelepanuta tema väite, et TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 on põhiseadusega vastuolus.
9.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.