lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-50502/51

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-50502/51
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2144
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 442 lg 2Otsuse sisuTsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaegVÕS § 127

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-50502/81Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.12.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-60204/88Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12.juunil 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-50502 XXXhagi Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 035/2013/764 6 000 eurot

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Jevgeni Tverdohlebov (Advokaadibüroo Bright Law OÜ, Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens Kanal 2-12, 1092 Kopenhaagen, Taani Kuningriik) Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Talllinn; e- post: [email protected]).

Kohtuistungi toimumise aeg

12.05.2014.a.

Kohtuistungil osalesid

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Resolutsioon

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.XXXesitas 25.10.2013.a. kohtule hagi Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 035/2013/764. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Danske Bank A/S (filiaali kaudu) 15.09.2008.a. XXX käenduslepingu nr. XXX liisingulepingust tulenevate OÜ XXX kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduslepingu ettevalmistamisel ja sõlmimisel ei ole Danske Bank A/S täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi, st ei ole kontrollinud käendaja krediidivõimekust ja ei ole informeerinud käendajat kõikidest, sh kahtlastest ja olulistest, asjaoludest ja riskidest, mis võivad olla seotud käendusega ja liisinguga. Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2013.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-10-40740 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 65 883,13 eurot. 24.04.2013.a. esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestuse avalduse, millega kustutas mõlemad nõuded täies ulatuses. Hageja palub tunnistada tsiviilasjas nr. 2-10-40740 tehtud kohtuotsuse sundtäitmine lubamatuks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Tsiviilasjas nr. 2-10-40740 lahendas kohus nõudeid ja suhteid, mis tulenesid liisinguvõtja OÜ XXX (mille juhatuse liige ja ainuosanik oli liisingulepingu sõlmimise ajal XXX ise, kes isiklikult pidas ka pangaga läbirääkimisi liisingulepingu sõlmimiseks) ja kostja vahel 15.09.2008.a. sõlmitud kapitalirendilepingust nr. XXX ning kostja ja XXXvahel 15.09.2008.a. sõlmitud käenduslepingust nr. KÄ-XXX-1, jõudes järeldusele, et kostjal on XXXvastu eelviidatud lepingutest tulenev nõue kokku summas 65 883,13 eurot. Hageja tugineb oma 24.04.2013.a. tühises kahju hüvitamise nõudes ja tasaarvestuse avalduses ning hagiavalduses asjaoludele, mis on tekkinud enne Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2013.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-10-40740 jõustumist. Hageja väidetav kahju hüvitamise nõue (millist nõuet tegelikkuses ei eksisteeri) kostja vastu on aegunud, mistõttu ei ole kostjal ka seoses aegumisega kohustust sellise kahju hüvitamise nõude täitmiseks. Juhul kui eeldada, et kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis oleks teoreetiliselt võimalik sellega tekitatud kahju hüvitamist nõuda vaid krediidisaajal, ehk käesoleval juhul liisinguvõtjal OÜ-l XXX (kustutatud). Hageja 24.04.2013.a. tasaarvestuse avaldus ei ole kaasa toonud õiguslikke tagajärgi mh põhjusel, et ei hagejal ega OÜ-l XXX ei ole nõudeid kostja vastu. Kostja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega ole hagejale kahju tekitanud. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.03.2014.a. kohtumääruses

(II köide t/l 29).

5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi teise lause kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
6.Kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2013.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 210-40740 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 65 883,13 eurot (I köide t/l 128-136). Vaidlust ei ole, et nimetatud kohtuotsus on jõustunud 17.04.2013.a. (I köide t/l 3, 137). Kohtule esitatud täitmisteate kättetoimetamise akti kohaselt on täiteasjas nr. 035/2013/764 menetlust alustatud Danske Bank A/S Eesti filiaal avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2013.a. otsuse tsiviilasjas nr. 2-10-40740 alusel (I köide t/l 142).
7.Hageja on seisukohal, et kostja nõue summas 65 883,13 eurot on tasaarvestatud ning on esitanud kohtule selle väite tõendamiseks 24.04.2013.a. tasaarvestusavalduse (I köide t/l 7-11). Osundatud avalduse kohaselt tasaarvestab hageja kostja nõude summas 65 883,13 eurot hageja väidetava kahju hüvitamise nõudega summas 65 883,13 eurot. Kostja vaidleb nimetatud tasaarvestusavaldusele vastu ning leiab, et vastav vastuväide ei ole antud juhul lubatav.
8.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas täitemenetlus täiteasjas nr. 035/2013/764 on lubatav. Samuti on pooled erimeelt selles, kas hageja poolt väidetud tasaarvestusavalduse tegemise ajal eksisteeris poolte vahel tasaarvestuse olukord. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamiseks kontrollida nn aktiivnõude sissenõutavust ning nn passiivnõude täidetavust.
9.Järgnevalt analüüsib kohus tasaarvestuse sisuliste eelduste olemasolu. Pooltel ei ole vaidlust täiteasjas nr. 035/2013/764 täitedokumendiks olevast 08. jaanuari 2013.a. kohtuotsusest (t/l 128-136) tuleneva nõude 65 883,13 euro (nn passiivnõude) olemasolus. Seda kinnitab iseenesest ka hageja tasaarvestusavalduse sisu (t/l 7-10). Kostja on vastu vaielnud tasaarvestava nõude (nn aktiivnõude) olemasolule.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
11.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 197 lg 1 sisalduv reegel tähendab, et aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt vastava kohustuse täitmist. Passiivnõue ehk nõue mida tasaarvestatakse, peab VÕS § 197 lg 1 kohaselt olema täidetav ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Lk 663-664).
12.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-60-11 leidnud, et VÕS § 197 lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul. Kohtuasjas nr. 3-2-1-95-11 on Riigikohus leidnud, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid.
13.Kostja on seisukohal, et nõuete tasaarvestamine on tühine ning antud hagiga soovib hageja üksnes vaidlustada uuesti asjaolusid, mis on tsiviilasjas 2-10-40740 juba tuvastatud (I

köide t/l 121). Kohus nõustub kostjaga selles, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa vaidlustada jõustunud kohtulahendit. Riigikohus on 06. novembri 2013.a. kohtuotsuse p. 12 kohtuasjas nr. 3-2-1-114-13 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole suunatud tulevikku.

14.Riigikohus on 04. jaanuari 2012.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-129-11 p. 9 asunud seisukohale, et juhul kui on esitatud vastuväide, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
15.Hageja tugineb tasaarvetuseavalduse tegemisel ja kahju hüvitamise nõude esitamisel asjaolule, et kostja ei ole käenduslepingu ettevalmistamisel ja sõlmimisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulevaid kohustusi. Kostja nimetatud hageja seisukohtadega ei nõustu.
16.15.09.2008.a. sõlmitud kapitalirendilepingu (I köide t/l 199-204) ja käenduslepingu (I köide t/l 196) ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 järgi on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
17.XXX OÜ poolt esitatud liisingutaotluse alusel on kostja teostanud juriidilise isiku krediititaotluse analüüsi, mille kohaselt on XXX OÜ skoor 52,42 ja reiting skoori põhjal L3- (I köide t/l 174-175, 176-177). Kostja on liisingulepingu sõlmimisel hinnanud XXX OÜ 2007.a. majandusaasta aruannet (I köide t/l 178-192) ning 21.08.2008.a. faktiraportit AS Krediidiinfo, millisest nähtub OÜ XXX võlgade ja maksehäire puudumine ning puhaskasum summas 964 783 krooni (I köide t/l 193). Samuti on kostja hinnanud hageja krediidiraportit AS Krediidiinfo, millisest nähtub hageja maksehäirete puudumine, äriühingute osaluste ja kinnistu omamine (I köide t/l 194).
18.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostja hinnanud enne laenu andmist hageja krediidivõimelisust talle esitatud ja kättesaadavate andmete alusel. Kostja on kontrollinud enne kapitalirendilepingu ja käenduslepingu sõlmimist hageja maksevõimelisust ning vastupidist hageja tõendanud ei ole.
19.Ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2013.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-10-40740 on analüüsitud igakülgselt pooltevahelist 15.09.2008.a. käenduslepingut ning tuvastatud, et tõendatud ei ole asjaolusid, mis oleksid võinud takistada hagejal aru saamast käenduslepingu sisust ja sellest tulenevatest kohustustest (I köide t/l 135).
20.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja oma kahju hüvitamise nõuet millegagi tõendanud ning hagejal puudub võimalus teostada tasaarvestust kostja nõudega. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui krediidiandja ongi rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida antud juhul ei esine (vaata selles osas kohtuotsuse p. 17-19), ei too see automaatselt kaasa lepingu teise poole vabanemist lepingust tulenevate kohustuste täitmisest nagu ekslikult leiab hageja.
21.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-136-12 p. 25 leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel saab laenusaaja nõuda kahju hüvitamist, kuid sellist kahju hüvitamise nõuet (mis annaks alust tasaarvestuse tegemiseks) tuleks laenusaajal tõendada ja põhjendada, tuues välja põhjusliku seose talle tekkinud kahju ja krediidiastuse väidetava rikkumise vahel vastavalt VÕS § 127 lõikele 4.
22.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja oma kahju hüvitise nõuet kostja vastu tõendanud ja põhjendanud. Ainuüksi hageja viide Riigikohtu kohtuotsuse p. 25 ja 26 kohtuasjas nr. 3-2-1-136-12 hageja kahju hüvitamise nõuet kostja vastu ei tõenda.
23.Hageja väited selle kohta, et ta ei oma mitte mingisuguseid majandusalaseid teadmisi on kohatud, kuivõrd hageja on olnud pikema ajaperioodi jooksul tegev mitmetes äriühingutes, olles juhatuse liige, osanik või mõlemad üheaegselt (I köide t/l 207, 208, 209).
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et praegusel juhul välistavad kohtu ette toodud asjaolud tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanekut ning tasaarvestuse kehtivust. Hagejal ei ole tasaarvestuse aluseks olevat nõuet, kuivõrd kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Seega poolte vahel puuduvad vastastikused nõuded, mida saaks tasaarvestada.
25.Kostja on esitanud hageja kahju hüvitamise nõudele aegumise vastuväite. Hageja vaidleb aegumise vastuväitele vastu. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et hagejal puudub õigus tasaarvestada kahju hüvitamise nõuet hageja nõudega, ei anna kohus hinnangut kostja poolt esitatud aegumise vastuväitele. Kohus peab üksnes vajalikuks märkida, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning kohaldamisele ei kuuluks hageja poolt märgitud TsÜS § 149.
26.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjas nr. 035/2013/764 on lubatav.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
30.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja