lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-32218/24

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-32218/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1480
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Hankelepingu muudatus
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-06-22
Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-05-14
Leping
Kaitsevägi · Leping · 2026-06-25
Teenistuse korraldamine
Kaitsevägi · Leping · 2026-05-14

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 101 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Ideal10325140(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014.a. Kentmanni 13, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-32218

Tsiviilasi

Osaühing XXX hagi XXXvastu kahju 638 euro nõudes

Tsiviilasja hind

638 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Osaühing XXX (registrikood: 10325140, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Hageja esindaja: vandeadvokaat Martin Tälli (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood: XXX, XXX).

esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud

27.05.2014 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli, kostja XXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata osaühing XXX hagi XXX vastu kahju 638 euro nõudes.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja osaühing XXX kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 334 lg 2Üüritud asja tagastamine

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue.

1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 21.12.2012 sõiduki rendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduk Mercedes-Benz C180, riikliku registrimärgiga XXX. Sõiduki üleandmisel sõlmisid pooled sõiduki üleandmise akti, millest nähtuvalt puudusid lepingu esemeks oleval sõidukil kahjustused selle kostjale üleandmise hetkel. Pärast pesu ilmnesid kahjustused, sõidukile tekitatud kahju ulatus on nähtav hagiavaldusele lisatud fotomaterjalilt. Seega oli sõidukiga toimunud kaks kindlustusjuhtumit – ühe kindlustusjuhtumina on käsitletud sõiduki tagumise kaitseraua kahjustamist, teise kindlustusjuhtumina on käsitletud esimese kaitseraua ning esivelje kahjustamist. Lepingu punktiga 2 võttis rentnik (kostja) endale kohustuse tagastada sõiduk rendileandjale samas seisukorras, mis see oli sõiduki rentnikule üleandmise hetkel (arvestades normaalset kulumist). Lepingu punkt 6 alapunktist c tuleneb kostja kohustus tasuda rendileandjale omavastutuse summa juhul kui ta on tekitanud kahju rendileandjale ja/või sõidukile. Olukorras, kus kahju ei kuulu kindlustusandja poolt hüvitamisele, kohustub rentnik hüvitama rendileandjale kogu tekkinud kahju. Lepingu eritingimuste p-ga 51 leppisid pooled kokku omavastutuse määra summas 950 eurot. Sõidukit tagastades, arvestades toimunud kahjustuste arvu ja ulatust tegi hageja kostjale ettepaneku vähendada omavastutuse summat 319 eurole. XXXOÜ poolt koostatud kalkulatsioonist nähtuvalt läheb sõidukile kostja poolt tekitatud kahjustuste likvideerimine maksma 1212,40 eurot (sh käibemaks), s.o. 1010,33 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palub kostjalt välja mõista 638 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
2.Sõiduki tagastamise hetkel sõidukit üle ei vaadatud, seetõttu on ka puudused sõiduki tagastamise aktile märgitud hageja poolt hiljem. Lepingust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma sõiduki kahjustamise korral kostjalt poolte vahel kokkuleppe omavastautuse summa iga kahjustuse kohta. Hageja ei ole oma nõude alusetust tunnistanud nagu väidab kostja. Kostja krediitkaardilt broneeritud kahjusumma vabastamist ei tinginud mitte hageja loobumine oma nõudest, vaid see oli tingitud pangapoolsetest protseduurireeglitest. Kostja vastuväited (tlk 74).
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja poolt hagejale auto tagastamisel ei olnud ühtegi kahjustust, mille osas on hageja ja kostja allkirjastanud dokumendi 18.03.2013.a. Hageja ei ole ühtegi kindlustusdokumenti esitanud, aga nõuab siiski kindlustuse omavastutust, mistõttu kostjal on põhjusta arvata, et hageja ei ole teinud isegi kindlustusjuhtumiavaldust. Hageja on kostja pangakontolt võetud raha 638 eurot kandnud kostja pangakontole tagasi ning vabandanud eksimuse pärast. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 21.12.2012 sõiduki rendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduk Mercedes-Benz C180, riikliku registrimärgiga XXX (tlk 50-56) ja käesoleva

vaidluse lahendamise ajaks on rendiobjektiks olnud auto tagastatud. Hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, kuid maksekäsu menetluses esitas kostja vastuväite.

7.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab rendiautole tekitatud kahjustuste eest ja on kohustatud hagejale tasuma kindlustusjuhtumisega seoses lepingust tulenevalt omavastutuse 638 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76) lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Rendilepingu üldtingimuste p 6 c kohaselt rentnik on isiklikult kohustatud rendileandjale (viimase nõudmisel) maksma oma vastutuse summa juhul, kui ta on tekitanud kahju rendileandjale ja/või sõidukile. Olukorras, kus kahju ei kuulu kindlustusandja poolt hüvitamisele, kohustub rentnik hüvitama rendileandjale kogu tekkinud kahju. Rentniku vastutus ei ole piiratud omavastutuse summaga ning rentnik on kohustatud hüvitama rendileandjale tekkinud kahju täies ulatuses olukorras, kus kahju on tingitud rentniku hooletusest ja/või tahtlusest ja/või olukorras, kus rentnik on jätnud rendileandja viivitamatult teavitama mistahes sõidukit puudutavatest probleemidest (tehniline rike, kahjustus vms asjaolu).
9.Kohus asub seisukohale, et tõendamata on kostja poolt hageja autole kahju tekitamine või rendilepingu ajal kahju tekkimine. Kohus nõustub kostjaga selles sõiduki tagastamisel puudus kokkulepe, et sõiduki ülevaatus toimub pärast sõiduki pesu. Kostja väidab, et hageja on teinud muudatusi rendiauto tehnilise seisukorra dokumendil pärast allkirjastamist ja lisanud, et kostja on nõus tehnilise seisukorra määramisel peale hageja poolt teostatud pesu. Kostja väitel oli tagastamise hetkel auto vahetult Jazz autopesulas pestud ja täiesti puhas (tlk 79). Kohtu hinnangul ei kajasta nimetatud dokument (tlk 37) üheselt kokkulepet vaadata auto üle pärast pesu ning ükski tõend ei kinnita, et seda oleks ka tehtud. Kohus leiab ka, et tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud asjaolu, et võimalikke kahjustusi ei saanud koheselt näha. Tunnistaja Rain Tuus (tlk 116) ütlustest järeldab kohus, et auto oli soolakihi all, mispärast saadeti pesulasse. Kohus leiab, et ebatõenäoline on olukord, kus hagis kirjeldatud ja fotodel kajastatud vigastusi ei märgatud auto üleandmisel ainuüksi soolakihi tõttu.
10.Isegi, kui pärast sõiduki pesemist ilmnes, et tagastatud sõidukil olid kahjustused nii esimesel kui ka tagumisel kaitseraual ning kahjustatud oli vasakut esimest velge, ei ole kahju tekitamine seostatav kostjaga. Ükski tõend ei kinnita, et kostjale vahetult pärast auto pesu väidetavaid kahjustusi näidati. Vastupidiselt, e-kirjavahetus (tlk 117) tõendab, et seda ei tehtud vaatamata kostja soovile. Lepingu p. 6 algpunkt e näeb hagejale üheselt ette õiguse fikseerida sõidukile tekkinud kahjusid ka hilisemalt, kuid selle tõendamiskoormus on hagejal. Kohtuistungil, mis toimus 27.05.2014 selgitas kostja, et saades fotod, soovis ta autot näha, kuid seda ei võimaldatud. Hageja ei ole vastupidist väitnud.
11.TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud.

12.Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Kohus asub lähtuvalt eeltoodust seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud ei ole, et kostja rikkus lepingu punktis 2 toodud kohustust tagastada sõiduk rendileandjale samas seisukorras, mis see oli rentnikule üleandmise hetkel, arvestades normaalset kulumist. Menetluskulude jaotus.
13.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja