Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 1600 eurot. Samuti mõistis maakohus hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hagi võimalik asjas kogutud (ja otsuses nimetatud) tõendite alusel rahuldada. Otsuse järgi juhindus maakohus otsuse vormistamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405. Kohtuotsuse edasikaebamise kohta märkis maakohus otsuses järgmist: „Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud."

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

ning võtta apellatsioonkaebus menetlusse ja saata asi lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule. Hageja arvates rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, sest lahendas asja lihtmenetluses, kuid ei teavitanud sellest menetlusosalisi. Ringkonnakohus oleks pidanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtma ja asja lahendama või saatma asja uueks lahendamiseks maakohtule. Ka ei nähtu maakohtu otsusest selgelt, et see on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata. Lisaks määras maakohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse, kuid hagejale ei edastatud menetluskulude nimekirja ja ta ei saanud selle kohta seisukohta esitada. Ka on menetluskulud valesti välja mõistetud täies ulatuses. Maakohtu käitumine ja otsus on vastuolulised ja eksitavad.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

apellatsioonitähtaeg TsMS § 632 lg 3 järgi siiski uuesti kulgema.

varasema lahendi siduvuse ulatus. Lahend ei või seisneda üksnes poolte nimetamises ja nõude märkimises (nt hageja nõuab kostjalt 1000 eurot) ning resolutsioonis (nt jätta hagi rahuldamata või eriti nt rahuldada osaliselt), kui samas ei ole selge, milline on nõude alus. Arvestada tuleb lahendi olemust ja tähendust pooltele, aga ka võimalikku vajadust täita seda välisriigis ja tuua sellest tulenevalt kirjeldavas osas ära olulised menetlustoimingud (nt hagi kättetoimetamine). Lisaks on põhjendusteta otsuse tegemisel suurem risk eksida, sest hiljem otsust täiendades võib selguda, et keerulises vaidluses algselt poolte seisukohti ja tõendeid või seadust ning kohtupraktikat piisavalt analüüsimata tehtud otsust ei olegi võimalik tagantjärele korrektselt argumenteerida. Põhjendusteta otsus ei anna pooltele tihti ka menetlusega taotletud eesmärke – õigusrahu ja otsuse aktsepteeritavust, kuna pooltele võib jääda arusaamatuks, miks tehti just selline otsus. Kiirus ei saa olla menetluse eesmärk omaette. Esmajoones on oluline, et asi lahendataks siiski õigesti.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.