lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-36323/43

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-36323/43
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 29 lg 1, 4, 5Lepingu tõlgendamineVÕS § 69 lg 1, 2Solidaarvõlgnike omavahelised suhtedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsÜS § 75 lg 1Tahteavalduse tõlgendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-36323 Lauri Keedus hagi Merle Keedus vastu 3 670,21 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

2 615,12 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. juuni 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lauri Keeduse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Lauri Keedus (isikukood: XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Tõnis Veltmann Vastustaja (kostja): Merle Keedus (isikukood: XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Mehis Adamson

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 4. juuni 2013. a otsus muutmata.
2.Jätta Lauri rahuldamata.

Keeduse

apellatsioonkaebus

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Lauri Keeduse kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Lauri Keedus esitas 12. septembril 2012 Tartu Maakohtule hagi Merle Keeduse vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus esialgu enda kasuks välja mõista 3670,21 eurot, kuid menetluse edasises käigus vähendas hageja oma nõuet 2615,12 euroni. Nõue koosnes pangalaenu tagasimaksest 1 619,38 eurot, korteriga seotud vältimatutest püsikuludest 970,18 eurot, laenust ja riigilõivu ettemaksust 25,56 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Pooled olid abielus 10. maist 2006 kuni 4. detsembrini 2009. Poolte ühisvarasse kuulus
29.märtsil 2007 võetud ühine pangalaen summas 44 895 eurot, mille eest soetasid pooled ühisvarasse korteriomandi aadressil X-XX, XXX. 30. aprillil 2012 sõlmitud notariaalse lepinguga jagasid pooled nii ühisvara (korteriomand ja osaühingu osa) kui ka sellel lasuvad kohustused (laenujääk). Hageja arvates reguleeriti lepinguga edasiulatuvat olukorda, mitte enne lepingu sõlmimist esinenud olukorda. Pooled leppisid kokku, et nad ei oma pärast lepingu sõlmimist lepingu alusel jagatava ühisvara jagamise osas teineteisele mingeid pretensioone. Puudub aga kokkulepe selles osas, et pooled oleksid loobunud varasemalt üksteise vastu tekkinud nõuetest. Hageja nõue pangalaenu tagasimakse osas piirdub perioodiga 14. juulist 2010 (elatiseasjas hagi esitamine) kuni 30. aprillini 2012 (ühisvara jagamine). 1. oktoobrist 2010 kuni 30. aprillini 2012 tasus hageja laenukohustuse täitmiseks kokku 3 238,75 eurot. 4. detsembrist 2009 kuni
30.aprillini 2012 kandis hageja kõik korteriga seotud vältimatud kulutused, sh korteriühistule tehtud maksed (hooldustasu, remondifond, üldelekter, küte, prügivedu), varakindlustus, omavastutus korteris toimunud kindlustusjuhtumi eest. Kostja kohustust hageja ees ei saa samastada ühisvaral lasuvate kohustustega. Hageja nõue kostja vastu tekkis ajal, mil nende abielu oli juba lahutatud. Hageja täitis nõudeperioodi jooksul poolte solidaarkohustusi ning tal on seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt tema eest tasutud summasid tagasi.
15.mail 2013 toimunud kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 31,99 euro võrra.
2.Merle Keedus hagiga ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. 30. aprillil 2012 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepinguga leppisid pooled kokku vastastikku nõuetest loobumises (lepingu p-d 2.2, 2.4). Poolte tahe oli reguleerida lepinguga pooltevahelised varalised suhted täielikult. Ühisvara jagamise käigus lahendati ka olemasolevad pooltevahelised nõuded ning alles jäid vaid elatise maksmise kohustus ja suhted, mis puudutasid ühist last. Kostja ei nõudnud hagejale loovutatud vara eest hüvitust tingimusel, et hageja ei esita (edaspidi) kostjale mistahes alusel nõudeid ega pretensioone. Kostja esmaseks tingimuseks ühisvara jagamisel oli see, et ühisvara hagejale jäämisel vabastab hageja kostja kõigist laenulepinguga seotud nõuetest, muudest nõuetest ja laenulepingust endast. Hageja ei esitanud 30. aprilli 2012 tehingus kostjale laenulepingust ja kommanaalteenuste tasumisest tulenevaid nõudeid. Lepingu p-st 2.4 saab

mõistlikult eeldada, et poolte tahe oli jagada ühisvara, teha seda täielikult (sh kohustused) ja välistada ühisvaraga seonduvad edaspidised vaidlused (pretensioonid) ja nõuded, sh kompensatsiooninõuded. Kui hagejal polnudki soovi ühisvara jagades ka kohustusi ära jagada, pidanuks ta sellest kostjat teavitama, vastasel juhul võib olla tegemist kostja eksitamisega. Kostja pidas 30. aprilli 2012 lepingut sõlmides silmas mis tahes hageja nõudeid enda vastu (sh nii olemasolevaid kui tekkivaid), olenemata nende tekke ajast ja alusest.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus lõpetas oma 4. juuni 2013 otsusega menetluse 1 055,09 euro väljamõistmise osas L. Keeduse osalise hagist loobumise tõttu, jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole oma nõuet ühisvaral lasuvate kohustuste jagamiseks õiguslikult põhjendanud. Hageja nõue oleks põhjendatud siis, kui ühisvaral lasunud kohustusi ei oleks abikaasade vahel jagatud sarnaselt muu varaga. Kuna ühisvara on võimalik jagada ka osadena, võisid hageja ja kostja olla sõlminud mitu erinevat kokkulepet nii ühisvara jagamise osas kui ka ühisvaral lasuvate kohustuste kindlaksmääramiseks. Seadus ei välista ühisvaral lasuvate kohustuste jagamist koos ühisvaraga ühes lepingus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks ühisvara jagamise lepingut sõlmides soovinud sellele lisaks jagada ühisvara lasunud kohustuste täitmisest tulenevaid nõudeid. Poolte tahe ühisvara jagamise lepingut sõlmides oli suunatud ka ühisvaral lasunud ning täidetud kohustuste jagamisele viisil, et poolte vastastikused kohustused üksteise ees loetakse täidetuks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale oleks pidanud olema teada hageja tahe jagada üksnes ühisvara, mitte aga sellel lasuvate kohustuste täitmisest tulenevaid nõudeid. Seega tuleb poolte tahteavaldusi lepingus tõlgendada tavaarusaamast lähtudes (TsÜS § 75 lg 1 teine lause). Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et lepinguga reguleeriti edasiulatuvat olukorda, mitte enne lepingu sõlmimist esinenud olukorda. Lepingu sõlmimise ajal olid hagejal teada ühisvaraga seotud ning kantud kulutused. Ühtegi viidet tulevastele kohustustele või muudele võimalikele õigussuhetele lepingus ei ole. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.L. Keedus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 4. juuni 2013 otsus ja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 2 615,12 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud kohaldamata VÕS § 69. Apellant on tasunud pärast abielu lahutust, kuid enne ühisvara jagamist, poolte solidaarkohustusi ning tal on tekkinud kostja suhtes solidaarvõlgniku tagasinõude õigus; 2) jagasid pooled 30. aprillil 2012 toimunud ühisvara jagamise käigus ära kogu ühisvara (korteriomand ning osaühingu osa) ja lahendasid ühiseks kohustuseks olnud laenujäägi küsimuse. Ühisvara jagamise leping ei reguleerinud apellandi muid nõudeid vastustaja vastu; 3) ei olnud apellandil kohustust teatada oma kõikidest nõuetest, pretensioonidest ja õigussuhetest ühisvara jagamise käigus; 4) on põhjendamatu maakohtu järeldus, et poolte tahe ühisvara jagamise lepingut sõlmides oli suunatud ka ühisvaral lasunud ning täidetud kohustuste jagamisele viisil, et poolte vastastikused kohustused üksteise ees loetakse täidetuks ning et apellandi tahe lepingut sõlmides oli suunatud pooltevaheliste õigussuhete lõpetamisele.
5.M. Keedus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. juuni 2013 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellandi esitatud etteheited maakohtu otsusele põhjendatud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, seega ainuüksi hagi tuginemine VÕS § 69 lg 1 ja 2-le ei too automaatselt kaasa selle normi kohaldamist. Selleks, et hagejal saanuks tekkida VÕS § 69 lg 2 kohane tagasinõude õigus kostja vastu, tulnuks hagejal endal tasuda Swedbank AS-ile kogu laenumakse. Käesoleval juhul on hageja tasunud vaidlusalusel perioodil laenumakseid summas 2 170,95 eurot ja kostja oma pangakontolt 3 147,16 eurot. Seega ei ole hageja tasunud kostjast rohkem laenu tagasimakseid ja temal ei ole tekkinud tagasinõude õigust teise solidaarvõlgniku (kostja) vastu hagis nõutud ulatuses; 2) kuna hageja on ise ainuisikuliselt kasutanud (detsembrist 2009 kuni 30. aprillini 2012) ühisvarasse kuulunud korteriomandit ja seda kaasomanikuga kooskõlastamata välja üürinud ning teinud takistusi kostjal sama korteriomandi kasutamiseks, puudub hagejal alus nõuda kommunaalkulude hüvitamist. Hagejal oli kogu korteriomandi kasutuseelis ja sellest tulenevalt tuligi hagejal kanda kõik korteriomandiga seotud kommunaalkulud; 3) lahendasid pooled 30. aprillil 2012 sõlmitud ühisvara jagamise notariaalse kokkuleppe punktis 2.4 kõik ühisvaraga seotud vastastikused võimalikud nõuded (sh võlaõiguslikud) ja lugesid poolte kohustused täidetuks. Seega tuleb kommunaalkulude, kindlustusmaksete ja nn laenu ning riigilõivu tagasinõuded lugeda täidetuks, kuna pooled on deklareerinud vastastikustest nõuetest loobumist. Lepingus väljendasid pooled õigussuhete lõpetamise tahet. Sellise tahte olemasolu väljendavad hageja selgitused kohtuistungil, hageja lepingulise esindaja 27. aprilli 2012 e-kiri ja Swedbank AS-iga 30. aprillil 2012 sõlmitud laenulepingu muudatuste kokkulepe; 4) ei ole hageja käsitlus poolte varasuhtest õiglane, kuna hageja on saanud ühisvara jagamisel kogu poolte ühisvara omanikuks ilma kostjale vastusooritust tegemata. Seda aga ainult ühel põhjusel, et kõik võimalikud kostja kohustused saaksid hageja ees tasutud; 5) on hageja käitunud 30. aprilli 2012 kokkuleppe sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus kostja vastu suunatud võimalike nõuete esitamata jätmisel heade kommetega vastaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et L. Keeduse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 4. juuni 2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud asjakohaseid õigusnorme, hinnanud kõiki tõendeid ja õigesti asunud seisukohale, et 30. aprillil 2012 sõlmitud ühisvara jagamise lepinguga (kd I tl 1119) on pooled jaganud nii ühisvaraks olnud vara kui ka ühisvaral lasunud kohustused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Apellatsioonkaebuses on L. Keedus märkinud, et pärast hagist loobumist summas 1 055,09 eurot oli L. Keeduse nõude suuruseks 2 615,12 eurot. Järelikult ei vaidlusta L. Keedus maakohtu otsust hagist loobumise vastuvõtmise osas, vaid üksnes hagi rahuldamata jätmise osas.
7.Peamiselt vaidlevad pooled selle üle, kas 30. aprillil 2012 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu p 2.4 välistas pooltel seonduvalt ühisvaraga vastastikku nõuete esitamise täielikult või üksnes tulevikus tekkida võivate nõuete osas.

Lepingu punktis 2.4 märgitu kohaselt ei oma pooled pärast kõnealuse lepingu sõlmimist lepingu alusel jagatava ühisvara jagamise osas teineteise suhtes mingeid pretensioone ning on kokku leppinud, et jagatavast ühisvarast enamsaadu arvel teineteisele rahalisi kompensatsioone ei maksta. Nagu kostja on õigesti märkinud, ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Käesolevas asjas L. Keedusel nõude olemasolu sõltub

30.aprilli 2012 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu tingimuste tõlgendamisest, seega tuli kohtul tuvastada poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel.
8.Riigikohus on 1. novembri 2013 otsuses kohtuasja nr 3-2-1-118-13 p-s 12 selgitanud, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Ringkonnakohtu arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et poolte tahe ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel oli suunatud ühisvara (sh kohustuste) jagamisele viisil, et poolte vastastikused kohustused üksteise ees loetakse täidetuks. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ega korda neid siinkohal.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingu p 2.4 sõnastus viitab poolte ühisele soovile välistada vastastikused nõuded pärast ühisvara jagamist. Kolleegium rõhutab, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt on lepingu tõlgendamise aluseks eeskätt lepingupoolte ühine tahe. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda tõendatuks, et mõlemad pooled lähtusid ühisvara jagamise lepingut sõlmides sellest arusaamast, millele tugineb hageja. Ringkonnakohtu arvates on hageja poolne tõlgendus lepingu eesmärgist pigem ühepoolne ja lähtub hageja soovist oma väidetavad nõuded kostja vastu maksma panna. Juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 kohaselt lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Ringkonnakohtu arvates sai mõistlik isik pooltevahelise lepingu punkti 2.4 mõista üksnes selliselt, et pooled on kokku leppinud, et ühisvaraga seotud nõudeid üksteisele pärast lepingu sõlmimist enam ei esitata ning see hõlmas ka võimalikke varem tekkinud nõudeid.
10.Seega on põhjendatud kostja seisukoht, et kui hagejal oli kostja vastu nõudeid jagatava ühisvara osas, pidanuks hageja juba 30. aprilli 2012 lepingu sõlmimisel nendest kostjale teatama. Hageja esitatud nõuded on lahutamatult seotud ühisvaraks olnud korterile tehtud kulutuste ja ühisvara hulka kuulunud laenukohustuse täitmisega. Puudub igasugune mõistlik alus tõlgendada lepingu p 2.4 selliselt, et nimetatud säte välistab üksnes tulevikus tekkivad nõuded. Ka lepingu ps 2.2 on L. Keedus (hageja) kinnitanud, et on ühisvara jagamise lepingu esemeks oleva vara põhjalikult üle vaadanud, on teadlik selle seisukorrast ega oma selles osas M. Keedusele mingeid pretensioone, samuti ei nõua hüpoteegi kustutamist temale lahusvarana kuuluma hakkavalt korteriomandilt. Mõlemast lepingu punktist tulenevaid pretensioonide puudumise kinnitusi arvestades sai kostja õigustatult eeldada, et pooltevahelised varalised suhted said 30. aprillil 2014 sõlmitud lepinguga täies ulatuses reguleeritud ning pärast lepingu sõlmimist pooled enam vastastikku mingisuguseid ühisvaraga seotud nõudeid ei esita.
11.Eesmärki lõpetada 30. aprilli 2012 lepinguga kõik pooltevahelised ühisvaraga seonduvad nõuded saab järeldada ka poolte lepingueelsetest läbirääkimistest. Hageja esindaja on 30. aprilli 2012 lepingu sõlmimise eel kinnitanud hageja soovi „lahendada olukord ühe korraga“, vältimaks

edaspidiseid vaidlusi (kd I tl 202). Arvestades seda, et hageja nõuded on tekkinud perioodil abielu lahutamisest kuni ühisvara jagamise lepingu sõlmimiseni, pidid lepingu sõlmimise ajal olema hagejale teada ühisvaraga seotud kantud kulutused. Ka eelpool viidatud e-kirjas on ühisvaraga seonduvad kulud ära märgitud. Seega viitab hageja käitumine enne lepingu sõlmimist soovile reguleerida lepinguga kõik ühisvaraga seonduvad pooltevahelised nõuded. Lisaks sellele nähtub poolte eesmärk lepingu sõlmimisel menetluse kestel avaldatust, mida maakohus on oma otsuses analüüsinud. Ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata.

12.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna poolte vahel 30. aprillil 2012 sõlmitud ühisvara jagamise leping välistas ühisvaraga seotud poolte vastastikused võimalikud nõuded, on maakohus jätnud põhjendatult hagi rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, tuleb hagi rahuldamata jätmist arvestades jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja L. Keeduse kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.