lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-39-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-39-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 688 lg 4Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 430KompromissTsMS § 431 lg 2Menetluse lõpetamise kordTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-08-91733/120Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-39-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. mai 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Silvar Rattase hagi Alar Salu vastu põhivõla 35 470 euro 96 sendi, intressi ja viivise saamiseks ning Peeter Vardja vastu 72 220 euro 16 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91733

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Silvar Rattase kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

31 955 eurot 82 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Silvar Rattas, esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostjad Alar Salu, esindaja vandeadvokaat Taivo Saks Peeter Vardja, esindaja vandeadvokaat Heldur Otti

Asja läbivaatamise kuupäev

21. aprill 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91733 ja Harju Maakohtu 7. jaanuari 2013. a otsus samas tsiviilasjas osas, milles jäeti rahuldamata Silvar Rattase hagi Peeter Vardja vastu ning jäeti Peeter Vardja menetluskulud Silvar Rattase kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
2.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine: 2.1 Silvar Rattase hagi Alar Salu vastu 35 470 euro 96 sendi, intressi ja viivise saamiseks rahuldada osaliselt. 2.2 Mõista Alar Salult Silvar Rattase kasuks välja 3515 (kolm tuhat viissada viisteist) eurot 14 senti, intress 20 (kakskümmend) eurot 90 senti ja viivis 1973 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 88 senti. 2.3 Mõista Alar Salult Silvar Rattase kasuks alates 1. novembrist 2013 välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla 3515 euro 14 sendi tasumiseni. 2.4 Maakohtus Alar Salu vastu esitatud nõude tõttu kantud menetluskuludest jätta 9,91% Alar

Salu kanda ja 90,09% Silvar Rattase kanda. 2.5 Ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jätta 9,91% Alar Salu kanda ja 90,09% Silvar Rattase kanda. 2.6 Jätta Silvar Rattase ja Peeter Vardja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud nende enda kanda ja Alar Salu menetluskulud Silvar Rattase kanda.

3.Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
4.Tagastada Silvar Rattasele (konto nr 10010084539014) kassatsioonkaebuselt 28. novembril 2013 tasutud kautsjon 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 55 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Silvar Rattas (hageja) esitas Harju Maakohtule 31. detsembril 2008 Alar Salu (kostja I) ja Peeter Vardja (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjalt I enda kasuks välja mõista 555 000 krooni (35 470 eurot 96 senti) ja kostjalt II enda kasuks välja mõista 1 130 000 krooni (72 220 eurot 16 senti). 21. aprillil 2009 täiendas hageja hagi intressi- ja viivisenõudega kostja I vastu. Hagi kohaselt oli hageja kuni 21. märtsini 2007 OÜ Varpets Hansi (VH) juhatuse liige. VH osanikeks olid sel ajal kostja II ja OÜ Rüütli Advokaadibüroo (RA). Viimase esindajana tegutses kostja I. VH osanikud otsustasid 2006. aasta sügisel suurendada VH osakapitali 1 700 000 kroonini. Raha saamiseks pöördusid nad hageja poole, kes kandis kostja I kontole 500 000 krooni ja kostja II kontole 1 030 000 krooni. Hageja oli enne seda laenanud kostjale I 55 000 krooni ja kostjale II 100 000 krooni. Kostjad ei ole hagejale laenu tagastanud. Kui kostjad ei tunnista laenulepingu olemasolu, tuleb neil raha tagastada alusetu rikastumise sätete alusel.
2.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I leidis, et hageja ja RA sõlmitud optsioonilepingu kohaselt pidi RA andma VH osa hagejale üle osa algse nimiväärtuse eest, s.o väärtusega enne osakapitali tõstmist. Seega kandis hageja kostjale I 500 000 krooni üle enda huvides VH osakapitali suurendamiseks. 55 000 krooni tasus hageja kostjale I õigusabi eest.
3.Kostja II hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Harju Maakohus rahuldas 7. jaanuari 2013. a otsusega hagi kostja I vastu ja mõistis talt hageja kasuks välja 46 733 eurot 37 senti. Hagi kostja II vastu jättis maakohus rahuldamata. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 39,29% kostja I kanda, kostja I menetluskulud tema enda kanda ja kostja II menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kandnud kostja I kontole kokku 555 000 krooni. Kostja I väitel kandis hageja tema kontole 500 000 krooni, kuna kostja I pidi hageja soovil omandama osaluse VH-s, et see hiljem hagejale loovutada. Kostja I esitatud optsioonilepingu kavand ei ole allkirjastatud, mistõttu ei ole tegemist dokumentaalse tõendiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 mõttes ning see ei tõenda, et optsioonileping oleks sõlmitud. Samuti ei ole kostja I esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks optsioonilepingu tulemusena VH osa omandanud. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest ei ole hageja kunagi VH osanik olnud. Kostja I väitel on ta osutanud hagejale 55 000 krooni eest õigusabi. Ka selles osas ei ole kostja I esitanud tõendeid, millest nähtuks, et

kostja I ja hageja olid sõlminud lepingu õigusabiteenuse osutamiseks ja kostja I teenust osutas. Kostja I on tähistanud hageja või hageja tütre kontole tagasi kantud summad selgitustega „kohustuse täitmine", „laenu tagasimakse" ning „võla tagasimakse". Kostja I esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik jõuda veendumusele, kas ja millises ulatuses on hageja teinud kostjale I ülekandeid just õigusabiteenuste osutamise tõttu, kuna kostja I ei ole esitatud tõenditele lisanud ühtegi õigusabiteenuste osutamist kajastatavat arvet. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja I oleksid sõlminud kirjaliku laenulepingu ning kostja I eitab ka suulise laenulepingu olemasolu. Kuna laenusuhe ei ole tõendatud, tuleb kohaldada võlaõigusseaduse lepinguväliste suhete regulatsiooni. Hageja nõue tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel rahuldada. Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt I ka intressi ja viivise väljamõistmist. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamisel ei ole välistatud intressi nõudmine. Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista intress VÕS §-s 94 sätestatud määras ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5.Harju Maakohus kinnitas 6. veebruari 2013. a määrusega hageja ja kostja II kompromissi. Kompromissi kohaselt jäid poolte menetluskulud nende endi kanda.
6.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 1. novembri 2013. a otsusega kostja I apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas osaliselt maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse jõusse osas, milles kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 3515 eurot 14 senti, intress ja viivis. Kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskuludest 9,91% jäi kostja kanda ja 90,09% hageja kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles hagi kostja II vastu jäeti rahuldamata ja kostja II menetluskulud jäeti hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et ei ole tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. On tõendatud, et hageja on kostjale I raha üle kandnud. Seega tuleb kontrollida, kas VÕS § 1028 lg 1 alusel saab hagi rahuldada. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oli hagejaga sõlminud käsunduslepingu viimasele õigusabiteenuse osutamiseks. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista 55 000 krooni (3515 eurot 14 senti). Sellelt summalt tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista ka intress ja viivis. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kandis kostjale I 9. novembril 2006 üle 500 000 krooni ja kostja I kandis selle samal kuupäeval üle VH-le selgitusega „osakapitali sissemaks Rüütli Advokaadibüroo OÜ nimel". Hageja teadis, et VH osade omanikud olid kostja II ja RA. RA juhatuse liikme Vahur Krinali ütluste kohaselt omandas RA VH osa hageja ülesandel, kes pidi selle aasta pärast RA-lt nominaalhinnaga välja ostma. RA ei võõrandanud hagejale aasta möödudes VH osa,

kuna hageja jättis osa hoidmise eest kokkulepitud tasu 20 000 krooni tasumata. V. Krinal selgitas, et osa hoidmise kohta oli RA sõlminud hagejaga lepingu. VH osakapitali suurendamisel oli kostja I projektijuht. Kostja II vande alla antud seletuse kohaselt oli RA hagejale kuulunud VH osa hoidja. Kostja II seletusest tuleneb, et VH osakapitali oli vaja suurendada selleks, et Mooste graanulitehase projekt ellu viia. Eeltoodust tuleneb, et hageja oli sõlminud RA-ga käsunduslepingu, mille sisuks oli hageja ülesandel VH osa omandamine eesmärgiga see teatud aja möödumisel hagejale võõrandada. Hageja on ka ise möönnud, et tal oli põhimõtteline kokkulepe VH osa omandamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I oli RA töötaja. V. Krinali ütluste kohaselt oli kostja I kohustuseks suurendada VH osakapitali. Kostja I väitis, et 500 000 krooni kandis hageja tema kontole selleks, et ta kannaks selle edasi VH-le osakapitali suurendamiseks. Kostja II seletuse kohaselt pidi hageja finantseerima RA-le kuulunud VH osa osas osakapitali suurendamist, kandes selleks raha kostja I kontole, kes pidi raha edasi kandma RA nimel VH kontole. Seega täitis kostja I RA töötajana RA ja hageja käsunduslepingut, mille sisuks oli mh VH osakapitali suurendamine tingimusel, et hageja tasub ajutiselt RA omanduses oleva ja tulevikus hagejale võõrandatava osa suurust arvestades osakapitali suurendamise eest ise. Seega ei ole kostja I hageja arvel 500 000 krooni ulatuses rikastunud. Ainuüksi see, et tehing tehti kostja I arvelduskonto kaudu, ei anna alust kostja I suhtes 500 000 kroonise nõude rahuldamiseks. Kuna maakohtu otsus kaevati edasi üksnes kostjat I puudutavas osas, ei kontrollinud ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi kostja II vastu jäi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi sellega, kui märkis otsuses, et kostja II menetluskulud jäävad hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks oli jõustunud maakohtu määrus, millega kinnitati hageja ja kostja II kompromiss ning lõpetati menetlus TsMS § 430 alusel. Kompromissi kohaselt jäid poolte menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus on valesti jätnud hagi kostja I vastu osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on üllatuslik. Ringkonnakohus ei arutanud pooltega võimalust, et õigussuhe võis olla hageja ja RA, mitte hageja ja kostja I vahel. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, millal ja millises vormis hageja ja RA lepingu sõlmisid. Osa omandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Hageja ja RA vahelist käsunduslepingut ei oleks tohtinud tuvastada kostja II ja tunnistaja V. Krinali ütluste põhjal, vaid selleks pidanuksid olema dokumentaalsed tõendid. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta selle, et kostjale I kantud 500 000 krooni ei kattu summaga, mille võrra otsustati osakapitali suurendada (662 400 krooni).
10.Kostja I vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Kostja II palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Alternatiivselt leiab kostja II, et Riigikohus saab ise maa- ja ringkonnakohtu otsuse kostjat II puudutavas osas tühistada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 431 lg 2 alusel tühistada osas, milles hagi kostja II vastu jäeti rahuldamata ja kostja II menetluskulud jäeti hageja kanda. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 p 1 alusel muutmata.
13.Maakohus kinnitas pärast otsuse tegemist hageja ja kostja II kompromissi ja lõpetas menetluse hageja nõudes kostja II vastu. Samas ei järginud maakohus TsMS § 431 lg 2 teist lauset, mille kohaselt, kui asja lahendanud kohus lõpetab menetluse edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi. Maakohus ei tühistanud enda otsust kostjat II puudutavas osas. Seda viga ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus, kes kohtuotsuse tervikresolutsioonis märkis ära ka maakohtu otsuses toodud kostjaga II seotud otsustused. See on toonud kaasa olukorra, kus formaalselt on jõus kaks üksteist välistavat lahendit. Kolleegium saab selle vea kõrvaldada ning nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse TsMS § 431 lg 2 alusel tühistada osas, milles hagi kostja II vastu jäeti rahuldamata ning kostja II menetluskulud jäeti hageja kanda.
14.Ülejäänud osas ei näe kolleegium alust ringkonnakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus on tuvastanud järgmised asjaolud: ● hagejal oli RA-ga sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt pidi RA hageja ülesandel omandama VH osa eesmärgiga see aasta möödumisel hagejale võõrandada; ● hageja kandis kostjale I 500 000 krooni üle 9. novembril 2006 ja kostja I kandis sama summa samal kuupäeval üle VH-le selgitusega „osakapitali sissemaks Rüütli Advokaadibüroo OÜ nimel"; ● kostja I täitis RA töötajana RA ja hageja sõlmitud käsunduslepingut, mille sisuks oli mh VH osakapitali suurendamine tingimusel, et hageja tasub ajutiselt RA omandis oleva ja tulevikus hagejale võõrandatava osa suurust arvestades osakapitali suurendamise eest ise. Riigikohus ei saa TsMS § 688 lg-te 3–5 kohaselt tõendeid hinnata ning on seotud ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludega. TsMS § 688 lg 4 kohaselt saab Riigikohus üksnes kontrollida, kas asjaolude tuvastamisel on rikutud menetlusõiguse norme. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud. TsMS ei välista käsunduslepingu olemasolu tõendamist üksnes tunnistajate ja poolte vande all antud ütlustega. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et tuvastatud asjaolude kohaselt kandis hageja kostjale I 500 000 krooni üle enda ja RA õigussuhte raames, mistõttu ei saa pidada kostjat I selles osas alusetult rikastunuks. See, kas RA ja hageja sõlmitud leping kehtis, ei ole praeguse asja lahendamisel tähtis. Sellest sõltuvad vaid RA ja hageja omavahelised nõuded, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks.
15.Ekslik on ka hageja väide, et ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik. Kostja I oli juba maakohtus esitanud väite, et hageja ja RA olid sõlminud lepingu, mille alusel pidi hageja VH osa hiljem omandama. Kostja I tugines sellele väitele ka apellatsioonkaebuses. Hageja oli ka ise hagis välja toonud, et raha oli vaja VH osakapitali suurendamiseks ja VH osanik oli RA, mitte kostja I. Seega ei saanud ringkonnakohtu käsitlus, et raha kanti üle hageja ja RA õigussuhte raames, tulla hagejale

üllatusena.

16.Kuna hageja kassatsioonkaebus jääb kostja I vastu esitatud nõuete osas rahuldamata, tuleb kassatsiooniastmes kantud kostja I menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ja kostja II menetluskulud jäävad nende sõlmitud kompromissi alusel nende endi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks muuta ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust hageja ja kostja I vahel. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
17.Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.