Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. mai 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-39925
Tsiviilasi
A.D. hagi KÜ Kangelaste 4 vastu KÜ Kangelaste 4 juhatuse
Tsiviilasja hind
3500.- eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. detsembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kangelaste 4 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. aprill 2014. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant: KÜ Kangelaste 4 (registrikood: 801454551; aadress: Kangelaste 4, Narva); esindaja juhatuse liige Irina Obidina, lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin; Vastustaja: A.D. (isikukood: XXXX; elukoht: Kangelaste XXXX, Narva), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev
esindajad
Viru Maakohtu 17. detsembri 2013. a otsus tühistada.
Jätta A.D. hagi KÜ Kangelaste 4 vastu korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012 otsuse
kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.D. kanda.
Edasikaebamise kord
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kostja juhatuse 13. augusti 2012. a otsuseid vastu võtnud juhatuse liikmetel oli esindusõigus vastavalt korteriühistu 14. aprilli 2012. a üldkoosoleku otsusele, mille kohta tehti kanne registrisse 20. juunil 2012. a. Korteriühistu põhikirjas ega ka seaduses ei ole juhatusele pandud kohustust vastata ühistu liikmete avaldustele ning seega ei ole juhatuse otsust, millega otsustati jätta hageja avaldused läbi vaatamata, hagejal võimalik vaidlustada.
2) ei ole maakohus lõpetanud menetlust nende vastustaja nõuete osas, millest vastustaja oli loobunud. Menetluse lõpetamata jätmine apellandi juhatuse otsuse teise punkti osas võis mõjutada menetluskulude jaotamist; 3) on maakohtu otsus põhjendamata ja rikub TsMS § 436 lg 1 nõudeid. Maakohus on valesti määratlenud peamised asjaolud. Vastustaja avaldused ei ole suunatud mitte info saamiseks apellandi tegevuse kohta, vaid näitavad vastustaja isiklikku soovi kontrollida igapäevast apellandi tegevust. Selliste avalduste arutamine ei ole kohustuslik. Maakohus ei ole arvestanud vastustaja esitatud avalduste sisu. Kõik juhatuse otsused ja vajalikud andmed apellandi kohta on nii vastustajale kui ka teistele KÜ liikmetele kättesaadavad; 4) puudub juhatusel seadusest tulenev kohustus vastata ühistu liikmete avaldustele. Korteriühistu omab õigust iseseisvalt reguleerida avalduste läbivaatamise korda ja tingimusi. Maakohus eksis leides, et infot korteriühistu tegevuse kohta saab anda ainult avaldustele vastates. Juhatus võib valida ka teised info edastamise viisid; 5) on maakohus valesti kohaldanud KÜS § 13 lg-t 3. Viidatud norm annab õiguse pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku, aga mitte juhatuse, otsuse tühistamiseks.
Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
Vastustaja seisukohtade kohaselt: 1) riivatakse apellandi juhatuse otsusega jämedalt vastustaja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme ühte tähtsamat põhikirjas sätestatud õigust saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta; 2) ei ole korteriomanikul ilma teabeõiguseta võimalust teostada korraliselt omandiõigust, sh õigust korteriomandit vallata, kasutada ja käsutada, mida kaasaegses Eestis tuntakse kui absoluutset õigushüve.
teabe saamiseks ei ole juhatuse otsusega piiratud, oleks maakohus pidanud TsMS § 3 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 koosmõjus sellise hagi menetlusse võtmisest keelduma. Juba menetlusse võetud hagi tuleb aga jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja jätab nimetatud haginõude läbi vaatamata.
Vastuseks apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Apellandi väide selles, et seadusest ei tulene õigust pöörduda kohtusse juhatuse otsuse vaidlustamise õigusega, ei põhine seadusel. Kuigi apellandi poolt viidatud KÜS § 13 lg 3 erinormina reguleerib üksnes korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaega, tuleneb juhatuse kui korteriühistu organi otsuse vaidlustamise õigus üldnormist TsÜS § 38 lg 1. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus ei ole lõpetanud menetlust nende vastustaja nõuete osas, millest ta on loobunud. Nõude muutmise, sh vähendamise, kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, sh ka nõuetest osalist loobumist ei loeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks, ning see tähendab seda, et loobumiseks ei ole vaja kostja ega kohtu nõusolekut TsMS § 376 lg 1 järgi. Kostja nõusolekut hagejapoolse nõudest loobumisega saab loobumise olemust arvestades eeldada ka siis, kui kostja nõuet ei tunnista. Hageja esialgne nõue puudutas juhatuse otsuse mõlema punkti kehtetuks tunnistamist.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.