lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-16477/33

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-16477/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1340
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 8 lg 3TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 186Võlasuhte lõppemise alusedVÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-16477/22Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja26.11.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-09-35337/49Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-16477

Tsiviilasi

TS hagi RP, VT ja AK vastu nõude tunnustamiseks ABcom Palkmaja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.11.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22.04.2014

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja TS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX/X-XX, XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja RP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXX XXXX,

XXXXXXXX)

Kostja VT (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXX X-XX, XXX XXXX XXXXXXXXX)

Kostja AK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXX X-XX, XXX XXXX XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON:

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
Harju Maakohtu 26.11.2013 otsus jätta muutmata ja rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta TS kanda.

apellatsioonkaebus

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1.TS esitas 08.04.2010 Harju Maakohtusse hagi RP, VT ja AK vastu tunnustada hageja nõuet ABcom Palkmaja OÜ pankrotimenetluses summas 620 321,70 krooni.
2.Harju Maakohtu 25.11.2009 määrusega kuulutati välja ABcom Palkmaja OÜ pankrot. TS esitas 30.11.2009 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada ABcom Palkmaja OÜ pankrotimenetluses TS nõuet 620 321,70 krooni teise järgu nõudena. 01.03.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid kostjad TS nõude täies ulatuses.
3.Hageja nõue tuleneb TS ja ABcom Palkmaja OÜ vahel 15.01.2007 sõlmitud ehituslepingust palkmaja tootmiseks ja komplekteerimiseks. Nõude sisuks on leppetrahvi nõue vastavalt lepingu p-dele 6.7 ja 12. kokku 127 380 krooni ja lepinguliste kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamise nõue kokku 535 871,70 krooni. Kostjate vastuväited
3.Kostjad hagi ei tunnistanud. Riigikohus tuvastas 19.09.2009 otsuses nr 3-2-1-89-12 (tsiviilasi nr 2-08-55829) T. S nõude puudumise ABcom Palkmaja OÜ vastu. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 26.11.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja taotles tunnustada hageja nõuet ABcom Palkmaja OÜ pankrotimenetluses 535 871,70 krooni, mis koosnes lepingu eseme (palkmaja) korda tegemise kuludest, puuduste kõrvaldamise kuludest, terrassimaterjalide kuludest ning hallitusetõrjele tehtud kuludest. Hageja esindaja täpsustas oma nõude suurust viimasel istungil ning palus kohtul tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses ts asjas nr 2-0855829 tunnustatud ulatuses.
6.Tsiviilasjas 2-08-55829 oli menetluses ABcom Palkmaja OÜ nõue hageja vastu vaidlusaluse palkmaja püstitamisega seotud lepingulise tasu saamiseks. Selles vaidluses hageja esitas vastuväite võlgniku nõudele taotledes eelmainitud palkmaja püstitamisega talle tekitatud kahju ja kantud kulutuste hüvitamist. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele selles asjas leidis tuvastamist hageja nõue võlgniku vastu 228 371,80 krooni ehk 14 595,62 eurot, mis tulenes tegemata töödest 54 900 krooni, terrassimaterjali maksumusest 51 170,70 krooni ja hageja poolt hallitusetõrjele tehtud kulutustest 122 301,10 krooni. Hageja nõue tasaarvestati võlgniku nõudega 422 266,40 krooni ning hagejalt mõisteti välja põhivõlgnevus 193 894,60 krooni ning viivised.
7.VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Kohus leidis, et kuna hageja nõue tasaarvestati võlgniku nõudega vastavalt asjas nr 2-08-55829 jõustunud otsusele, siis hagejal ei ole tunnustatavat nõuet võlgniku vastu. Apellatsioonkaebus
8.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustajate kanda.
9.Kohus jättis analüüsimata, millised eeldused peavad olema täidetud selleks, et võlausaldajal saaks olla pankrotivõlgniku vastu nõue ning et seda nõuet saaks tunnustada. Analüüsi puudumine on kaasa toonud eksimise pankrotiõiguse põhitõdede vastu ning põhjendamatu hagi rahuldamata jätmise. Maakohus kuulutas ABcom Palkmaja OÜ pankroti välja 25.11.2009, seega saab hageja vastavalt PankrS § 8 lg-le 3 olla pankrotivõlausaldajaks, kui viimase nõue võlgniku vastu tekkis enne 25.11.2009. Hagejal oli võlgniku vastu 02.12.2008 seisuga leppetrahvi nõue ning lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Seega saavad nõude kaitsmise koosolekul teiste võlausaldajate vastuväited lähtuda sellest, kas enne pankroti väljakuulutamist oli kaitstav nõue olemas. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid sisuliselt hinnanud, mistõttu jättis kohaldamata PankrS § 8 lg 3, § 93 lg 1, § 106 lg 1 ja § 107.
10.Maakohus on otsuses sedastanud, et hageja nõue tasaarvestati võlgniku nõudega vastavalt ts asjas 2-08-55829 jõustunud otsusele. Sellega on kohus ühtlasi konkludentselt tuvastanud, et hagejal oli võlgniku vastu vaidlusalune nõue. Käsitletava kohtuotsuse ja tasaarvestuse mõju hageja nõude tunnustamisele on kohus vääralt hinnatud. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Teisisõnu on tasaarvestamine võimalik üksnes ja ainult juhul, kui kummalgi tasaarvestaval poolel on teise poole vastu nõue. Seega selleks, et tsiviilasjas nr 2-0855829 oleks saanud toimuda tasaarvestus, pidi olema esiteks hagejal nõue ABcom Palkmaja OÜ vastu ning teiseks ABcom Palkmaja OÜ-l nõue hageja vastu. Maakohus tuvastas, et hagejal oli ABcom Palkmaja OÜ vastu nõue 14 595,62 eurot. Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-55829 tuleneb ühtlasi, et hagejal oli kõnealune nõue pankrotivõlgniku vastu enne pankroti välja kuulutamist.
11.Maakohus hindas valesti tsiviilasjas nr 2-08-55829 tehtud otsuse mõju nõude tunnustamise vaidlusele. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd vaidlusalune nõue lõppes tasaarvestusega 19.09.2012, siis ei saa nõuet tunnustada 25.11.2009 seisuga. Fakt, et nõue lõppes tasaarvestusega 19.09.2012 ei mõjuta mistahes viisil tõsiasja, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist oli hagejal pankrotivõlgniku vastu nõue 14 595,62 eurot. Kuivõrd nõude kaitsmisel ja sellele järgnevas nõude tunnustamise vaidluses hinnatakse üksnes seda, kas võlausaldajal oli enne pankroti väljakuulutamist

pankrotivõlgniku suhtes vaidlusalune nõue, ei saa nõude tunnustamine sõltuda nõude hilisemast võimalikust lõppemisest. Seega eksis maakohus VÕS § 186 p 2 kohaldamisel ning leidis põhjendamatult, et nõude hilisem lõppemine välistab nõude tunnustamise ehk selle tuvastamise, kas nõue oli olemas enne pankroti väljakuulutamist. Liiati tuvastas kohus nõude olemasolu. Vastustajate seisukoht

12.Vastustajad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
13.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium järgib TsMS § 654 lg 6 alusel esimese astme kohtu põhjendusi.
14.Maakohus ei asunud seisukohale, et hageja nõue võlgniku vastu lõppes tasaarvestusega 19.09.2012, see on Riigikohtu otsuse tegemisega teises tsiviilasjas. Maakohus märkis, et Riigikohtu otsusega on tuvastatud hageja nõude tasaarvestusega lõppemine, mitte Riigikohus oma otsusega ei lõpetanud hageja nõuet. Tasaarvestus on ühe poole kujundusõigus. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Hageja esitaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tegi tasaarvestuse 02.12.2008. Seega lõppes hageja nõue juba ammu enne võlgniku pankroti väljakuulutamist.
15.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti hageja kanda, kuna hageja ei teadnud pankroti väljakuulutamise ajal, kas tasaarvestus on kehtiv. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab üldreeglina hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist ei ole ebaõiglase olukorraga, mis õigustaks üldreeglist kõrvalekaldumist. Tasaarvestuse avalduse esitamisega teisele poolele oli hageja oma tahteavalduse teinud ja võlasuhte ümber kujundanud. Hageja jättis võlgniku ees oma lepingulise kohustuse täitmata, põhjendades seda tasaarvestuse tegemisega. Seega ei saanud hageja lähtuda eeldusest, et tal on ikka veel võlgniku vastu nõue. Menetluskulude jaotus ja selgitus
16.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium