Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

alusel. Kostja saatis hagejale 5. veebruaril 2012 e-postiga töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. See teade ei ole käsitatav töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena TLS § 95 tähenduses, kuna selles ei ole märgitud töösuhte lõppemise aega ega töölepingu ülesütlemise õiguslikku alust ja põhjendusi. Ainuüksi TLS § 88 lg 1 märkimine ei ole piisavalt selge ja arusaadav. Teatest ei selgu, kas kostja järgib seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Samas võib sellest järeldada, et kostja kavatseb töölepingu alles tulevikus erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole selgitanud, et kasutab TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamise ja lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmise võimalust. Kuna töölepingut ei ole võimalik lõpetada tagasiulatuvalt, palub hageja lõpetada selle TLS § 107 lg 2 järgi alates 6. veebruarist 2012, mil kostja maksis hagejale lõpparve. Hageja keskmine töötasu oli 2087 eurot kuus, mistõttu tuleb TLS § 109 lg 1 kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 6261 eurot.

võimalik tuvastada ülesütlemisavalduse aluse, põhjenduste või selgituste kaudu ning töötaja peab ülesütlemisavalduse saama oma viimasel tööpäeval. Kostja ei saanud olla kindel, et ülesütlemisavaldust elektrooniliselt edastades saab hageja selle kätte töösuhte lõppemise päeval. Töölepingu seaduse mõttega kooskõlas ei ole tuvastada töösuhte lõppemise aega lõpparve maksmisega. Ülesütlemisavalduse kättetoimetamise eesmärk on väljendada tahet lõpetada töösuhe koos muu olulise pooltele äratuntava teabega. Kuna kostja ülesütlemisavalduses on olulisi puudusi (puuduvad ülesütlemise alus, põhjendused ja töölepingu lõppemise aeg), on kostja rikkunud töölepingu ülesütlemise korda ja seega on ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Pooled on üksmeelel selles, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks 6. veebruaril 2012. TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniõigus. Kuna hageja on rikkunud töötaja eeldatavat hoolsuse määra ja kuritarvitanud tööandja usaldust, on põhjendatud mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja hüvitis 200 eurot.

kirja teatega, et hageja saab lõpparve kätte 6. veebruaril 2012. E-kirjale oli lisatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teade, mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu, saab kohus vaidluse lahendada ainult poolte esiletoodud asjaoludest lähtudes. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine, kuna töölepingu ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele ehk kujundusõiguse formaalsed eeldused on täitmata. Kujundusõiguse materiaalseid eeldusi ei ole hageja hagiavalduses vaidlustanud. Ülesütlemine ei ole formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu tühine. Kostja e-kirja kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel ja teatas, et lõpparve kantakse üle hageja pangakontole 6. veebruaril 2012. Kostja kirjast on üheselt mõistetav, et kostja lõpetab hagejaga sõlmitud töölepingu. Samuti selgub sellest töölepingu ülesütlemise aeg. Kiri on saadetud hagejale 5. veebruaril 2012, sama kuupäev on ka e-kirjale lisatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teatel. Kostja teatas e-kirjas hagejale lõpparve ülekandmise aja. Seega oli arusaadav, et tööleping lõpetatakse 6. veebruarist 2012. Ka hageja ise on palunud lõpetada töölepingu sellest kuupäevast. Ülesütlemisavalduses ülesütlemise põhjenduste märkimata jätmine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 kohaselt ülesütlemise kehtivust. Poolte seletustest nähtub, et kostja juhatuse liige oli enne vaidlusaluse e-kirja saatmist vestelnud hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest. Kostja esitas töövaidluskomisjoni menetluses töölepingu lõpetamise aluseks olnud faktilised asjaolud ning hageja ei ole hagis väitnud, et kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust töölepingut lõpetada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, tegemata kindlaks, kas kostjal oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust. Ringkonnakohus järeldas ekslikult, et kohus peab töölepingu tühisuse tuvastamisel lähtuma igal juhul üksnes sellest, kas hageja on esitanud väited ülesütlemise formaalsete või materiaalsete eelduste puudumise kohta. Töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Kuigi TLS § 95 lg 2 paneb tööandjale kohustuse ülesütlemist põhjendada, võimaldab sama paragrahvi kolmas lõige öelda töölepingu üles ilma põhjendusi esitamata. Kolleegium märgib, et töötajal ei ole olukorras, kus tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg-s 2 sätestatuga põhjendanud, võimalik ülesütlemise vaidlustamisel esitada sisulisi väiteid selle kohta, et tööleping on öeldud üles seadusest tuleneva aluseta. Järelikult kui töötaja palub tuvastada, et tühine on töölepingu ülesütlemine, mida tööandja ei ole TLS § 95 lg 2 kohaselt põhjendanud, peab kohus mh tuvastama ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Poolte võrdsuse tagamiseks ja neile üllatava kohtuotsuse välistamiseks (TsMS § 5 lg 2 ja § 436 lg-d 3 ja 4) peab kohus sellisel juhul selgitama pooltele õiguslikku olukorda, väidete ja vastuväidete esitamise võimalust ning tõendamiskoormuse jaotust. Ringkonnakohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata. Lisaks on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et kostja vastuväite kohaselt oli tal TLS § 88 lg 1 alusel õigus öelda tööleping üles. TsMS § 654 lg 5 teise lause järgi peab ringkonnakohus juhul, kui ta tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, võtma otsuses seisukoha poolte kõikide väidete ja vastuväidete kohta, mis esitati maakohtus. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolu, et töövaidluskomisjoni menetluses esitas kostja väited töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu kohta ja töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt oli kostjal alus tööleping üles öelda, kohtule õigust jätta poolte kohtus esitatud väited ja vastuväited tähelepanuta ja töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused tuvastamata. Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul eeltoodut arvestades võtta põhjendatud seisukoht, kas ülesütlemine on kehtiv, st kas kostjal oli seadusest tulenev alus öelda tööleping erakorraliselt üles.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.