Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSE KÄIK NING HAGEJA TAOTLUS

2-14-10538

XXXOÜ esitas 09.03.2014 Harju Maakohtule hagi XXX vastu võlgnevuse 70 221,70 euro väljamõistmiseks. Hageja esitas 04.04.2014 kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Hageja märgib, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasja nr 2-14-10538 raames XXX(hageja) hagi võlgnevuse 70 221,70 euro välja mõistmiseks XXX (kostja). Kostja võttis peale hagi ja selle lisade kätte toimetamist ühendust hagejaga ning teavitas teda asjaolust, et kostja suhtes on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot. Hageja avaldusele on lisatud väljatrükk pankrotiteate kohta Ametlike Teadaannete veebilehelt. Juhindudes eeltoodust ning TsMS § 423 lõikest 3, PankrS § 43 lõikest 2 ja § 44 lõikest 1 palub hageja jätta kohtul hagi läbivaatamata. Juhindudes TsMS § 150 lg 1 punktist 3 palub hageja kohtul tagastada hagilt tasutud riigilõiv 950 eurot ning kanda see XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. XXX(isikukood 36507312236) pankrot on kuulutatud välja Harju Maakohtu 13.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-40881. Kostja on seega pankrotivõlgnik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtudes eeltoodust jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Nimetatust lähtudes jätab kohus menetluskulud hageja enda kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi neljanda

2-14-10538 lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja XXXOÜ on tasunud 07.03.2014 (maksekorraldus nr 272) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 950 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele menetluses tasutud riigilõiv summas 950 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.