Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number
3-2-1-7-14
Määruse kuupäev
Tartu, 2. aprill 2014. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ Sillen Konsultatsioonid hagi OÜ Astlanda Ehitus vastu garantiikohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-37182
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sillen Konsultatsioonid määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Sillen Konsultatsioonid (registrikood 10725000), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja OÜ Astlanda Ehitus (registrikood 11366804), esindajad vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli
Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts 2014. a, kirjalik menetlus
Hagiavaldusest nähtuvalt hageja ja kostja eraldi lepingut ei sõlminud.
lg-st 6. EhS § 4 ei sätesta ehitise omanikule õigust esitada garantiist tulenevat nõuet töövõtulepingu alusel, mille pooleks ta ei ole. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-44-11 tehtud lahendis märkinud, et võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (vt VÕS § 8). Riigikohus on asjas nr 3-2-1-73-10 tehtud lahendis märkinud, et põhjendatud on kohtute käsitlus, et töövõtjal lasuv nn garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused. See kehtib siiski üksnes juhul ja osas, milles see puudutab n-ö ehtsat garantiikohustust, st EhS § 4 lg-tele 1–3 ja VÕS § 155 lg-le 1 ning § 650 lg-le 1 vastavat ehitusettevõtja lepinguga võetud kohustust. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust ja selle täitmisest ei või töövõtja keelduda VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes. Siiski ei saa välistada töövõtja täitmisest keeldumise õigust VÕS § 110 lg 1 alusel. Maakohus on ka põhjendatult tuginenud asjas nr 3-2-1-177-11 tehtud Riigikohtu lahendi p-le 12. Maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
kooskõlas. Hagi menetlusse võtmata jätmine ei oleks põhjendatud ka siis, kui kohus menetlusse võtmise otsustamise staadiumis leiaks, et EhS § 4 määruskaebuse esitajale garantiikohustuse täitmise nõuet kostja vastu omavahelise lepingulise suhte puudumise tingimustes anda ei saa. Kui kohtu hinnangul oleks tegemist vaieldava küsimusega, oleks selle analüüs hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis ennatlik. Nõude sügavam õigusliku aluse, sisu ja põhjendatuse hindamine saab olla hagi sisulise arutamise küsimus. Asjas nr 3-2-1-134-07 tehtud lahendis on Riigikohus osutanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Seega puudus kohtul alus jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et määruskaebuse esitajal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
tehtud ehitustööle garantii. Nähtuvalt tellija SA PJV Hooldusravi ja kostja (töövõtja) töövõtulepingu p-st 6.3 on töövõtja andnud tema poolt ja korraldusel tehtud ehitustöödele ja ehitisele vähemalt 36kuulise garantii ning muudele töödele järgmised garantiid: hoone põhikonstruktsioonidele 10 aastat, katusekattele 10 aastat, fassaadile (sh avatäidetele) mitte vähem kui 5 aastat, varjatud installatsioonidele 10 aastat, tehnosüsteemide osaks olevatele seadmetele vähemalt 5 aastat, metallkonstruktsioonide roostegarantii 10 aastat, kaetud hüdroisolatsioonidele 10 aastat. Kolleegium leiab, et kuna EhS §-st 4 tuleneb ehitajale kohustus anda garantii ka ehitise omaniku kasuks ja kui kostja on töövõtulepingus garantii andnud, on töövõtulepinguga kokku lepitud tingimustega garantii antud ka ehitise igakordse omaniku kui kolmanda isiku kasuks. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et eristada tuleb töövõtulepingut ja garantiisuhet. Riigikohtu varasema praktika kohaselt on garantii sisuks ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17711, p 12; 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Seega on kohtud ekslikult leidnud, et garantiinõude saab kostja vastu esitada üksnes tellija. Hagi on jäetud põhjendamatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.