lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-15-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 26.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-15-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
26.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1722
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjedVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 688Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-11555/47Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-15-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 26. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aleksei Kovaljovi ja German Tähe hagi Andrei Klimenko vastu 12 782 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-23277

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Klimenko kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

8419 eurot 18 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hagejad Aleksei Kovaljov ja German Täht Kostja Andrei Klimenko, esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares

Asja läbivaatamise kuupäev

3. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-23277. Jätta jõusse Harju Maakohtu 14. märtsi 2013. a otsus samas tsiviilasjas.
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
VÕS § 93 lg 4Rahalise kohustuse vääring
2.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Andrei Klimenko menetluskulud jätta võrdsetes osades Aleksei Kovaljovi ja German Tähe kanda. Aleksei Kovaljovi ja German Tähe menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Tagastada Andrei Klimenko kassatsioonkaebuselt 27. novembril 2013 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ-le (konto nr 10220119315016, AS SEB Pank).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksei Kovaljov (hageja I) ja German Täht (hageja II) esitasid 14. juunil 2012 Harju Maakohtule Andrei Klimenko (kostja) vastu hagi, milles palusid kostjalt enda kasuks välja mõista 12 782 eurot, sh hageja I kasuks 6391 eurot ja hageja II kasuks 6391 eurot). Hagiavalduse kohaselt laenas hageja I 19. septembril 2002 kostjale 25 000 USA dollarit ja hageja II

laenas kostjale samuti 25 000 USA dollarit. Kostja pidi laenu tagastama 1. aprilliks 2003. Poolte kokkuleppel pikendati laenu tagastamise tähtaega 1. juulini 2009. Kuna kostja laenu tähtaja möödudes ei tagastanud, andsid hagejad kostjale laenu tagastamiseks täiendava tähtaja 5. juulini 2009. Kostja ei tagastanud laenu ka selle tähtaja jooksul. Hagejad esitasid 22. detsembril 2010 Harju Maakohtule hagi, milles palusid kostjalt mõista välja osa võlast 598 000 krooni (38 219 eurot 17 senti). Maakohus rahuldas selle hagi 22. mai 2012. a tagaseljaotsusega. Pooled olid kokku leppinud, et võlg tuleb ümber arvutada laenu andmise aja kursi järgi. Eesti Panga 19. septembri 2002 kursi järgi on 50 000 USA dollarit 798 540 krooni. Seega on kostjalt välja mõistmata võlg 200 540 krooni (12 816 eurot 84 senti).

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hagi menetlusse võtmisest tulnuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda, kuna varasem maakohtu otsus välistab sama nõudega kohtusse pöördumise. Pooled ei ole kokku leppinud fikseeritud kursis. Hagejate nõude sissenõutavaks muutumise ajal oli Eesti Panga kursi järgi 50 000 USA dollarit 35 735 eurot. Seega on maakohtu varasema otsusega kostjalt välja mõistetud suurem summa, kui ta hagejatele võlgnes.
3.Harju Maakohus jättis 14. märtsi 2013. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt peab kostja saadud laenu tagastama 19. septembril 2002 kehtinud USA dollari ja Eesti krooni vahetuskursi alusel. Menetluse kestel on hagejad esitanud selle asjaolu kohta erinevaid selgitusi. Samuti on vastuolulised hagejate kohtuistungil vande all antud seletused. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus hageja II pidas kohtuistungil antud seletuse kohaselt laenulepingu oluliseks tingimuseks valuutakursis kokkuleppimist, ei sõlmitud kostjaga vastavat kokkulepet kirjalikult. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 93 lg 3 alusel võib võlgnik maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud kohustuse täita ka maksmiskoha vääringus, välja arvatud juhul, kui see vääring ei ole vabalt konverteeritav või kui on kokku lepitud, et tasumine ei ole lubatud muus vääringus kui selles, milles rahaline kohustus on väljendatud. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võetakse kohustuse ümberarvutamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine valuutakurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus oli väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigel ajal täitnud, võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel. Kostja kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks 5. juulil 2009, kuivõrd hagejad olid pikendanud võla tasumise tähtaega selle kuupäevani. Seega tuleb kostja võla arvutamisel VÕS § 93 lg 4 alusel lähtuda 3. juuli 2009 Eesti Panga Eesti krooni kursist välisvaluutade suhtes, mille kohaselt oli USA dollari ja Eesti krooni vahetuskurss järgmine: 1 USD = 11,1821 EEK (0,7147 eurot). Harju Maakohtu 22. mai 2012. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-65359 on kostjalt laenulepingu alusel hagejate kasuks välja mõistetud 38 219 eurot 17 senti. Selle otsusega on kostjalt mõistetud hagejate kasuks välja rohkem, kui kostja hagejatele kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal võlgnes. Kostja

võlg selle aja seisuga oli 35 735 eurot (50 000 * 0,7147). Kohtuotsus on jõustunud. TsMS § 457 lg 1 alusel on jõustunud kohtuotsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal laenulepingust tulenevat võlga hagejate ees.

4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid selle tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. septembri 2013. a otsusega hagejate apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 4209 eurot 59 senti ja hageja II kasuks välja 4209 eurot 59 senti. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-10-65359 esitatud hagiavaldusest nähtub, et hagejad esitasid selles asjas 37 443 USA dollari 33 sendi tasumise nõude ja arvutasid selle ümber
19.septembril 2002 kehtinud Eesti Panga valuutakursiga. Hagejate arvestuste kohaselt oli nõude suuruseks 598 000 krooni. Maakohus on selle summa eurodesse ümber arvutanud ja 38 219 eurot 17 senti kostjalt tagaseljaotsusega välja mõistnud. Maakohus jättis tähelepanuta, et käesolevas asjas nõudsid hagejad ülejäänud võla tasumist. Seega nõudsid hagejad = 11 780 USA dollari 83 sendi (50 000 – 38 219,17) väljamõistmist kostjalt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et suuline kokkulepe valuutakursi fikseerimiseks ei ole tõendatud. Maakohus on oma järeldusi piisavalt põhjendanud ja selgitanud, miks ta ei pea hagejate vande all antud ütlusi usaldusväärseks. Kostja negatiivset asjaolu tõendama ei pidanud. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et sellisel juhul tuli kostjalt hagejate kasuks välja mõista täitmata kohustus selle sissenõutavaks muutumise aja seisuga (VÕS § 93 lg 4). Maakohus tuvastas õigesti, et kohustus muutus sissenõutavaks 5. juulil 2009. Seega tulnuks võlgnevus kostjalt hagejate kasuks välja mõista sel ajal kehtinud kursi järgi, s.o 11 780 USA dollarit 83 senti * 0,7147 eurot = 8419 eurot 17 senti. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus nimetatud osas tühistada ja kostjalt võrdsetes osades hagejate kasuks 8419 eurot 17 senti välja mõista.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kostja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 654 lg-s 5 sätestatut. Ringkonnakohtu järelduskäik ei ole jälgitav ning ringkonnakohtu otsuses ei ole viidatud sellele, milliseid õigusnorme kohaldati. Samuti ei võtnud ringkonnakohus seisukohta kõigi kostja väidete kohta. Ringkonnakohus on tõenäoliselt ekslikult kohaldanud TsMS § 457 lg-d 1 ja 3, järeldades, et otsuse tegemisel tuleb juhinduda teises tsiviilasjas tehtud jõustunud otsuse põhjendavas osas toodust. Praegust asja lahendades tuleb arvestada sellega, millises ulatuses on hagejate samast võlakirjast

tulenev nõue juba tsiviilasjas nr 2-10-65359 rahuldatud. Selles asjas mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja 38 219 eurot 17 senti, mis on kohustuse sissenõutavaks muutumise aja seisu kurssi arvestades rohkem kui kostja võlg (35 735 eurot).

8.Hageja I vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja II kassatsioonkaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse.
10.Praeguses asjas on hagejad esitanud kostja vastu nõude laenulepingu alusel antud laenu tagastamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et mõlemad hagejad laenasid kostjale 25 000 USA dollarit ning laen tuli tagastada 5. juuliks 2009. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et sama laenulepingu alusel on kostjalt hagejate kasuks tsiviilasjas nr 2-10-65359 tehtud Harju Maakohtu tagaseljaotsusega välja mõistetud 38 219 eurot 17 senti (598 000 krooni). Pooled vaidlevad selle üle, kas viidatud tsiviilasjas väljamõistetud summaga on kaetud kogu kostja võlg või võlgneb kostja hagejatele laenulepingu alusel veel raha.
11.Ringkonnakohus leidis, et hagejad nõudsid tsiviilasjas nr 2-10-65359 üksnes osa võla, 37 443 USA dollari 33 sendi tasumist. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Tsiviilasjas nr 2-1065359 esitatud hagis palusid hagejad kostjalt välja mõista 598 000 krooni. Asja lahendamisel ei ole tähtis, et hagejad märkisid viidatud tsiviilasjas esitatud hagis, et nõuavad üksnes osa võlast, ja tuginesid USA dollarite arvutamisel kroonideks laenu andmise aja kursile. Lähtuda tuleb hagis esitatud nõudest, mis ei olnud esitatud USA dollarites, vaid Eesti kroonides. Olukord võiks olla erinev, kui haginõue oleks esitatud USA dollarites ning väiksemana kui kostja laenulepingust tulenev võlg. Seega on asja lahendamisel oluline, kas tsiviilasjas nr 2-10-65359 välja mõistetud 38 219 eurot 17 senti (598 000 krooni) kattis kostja 25 000 USA dollari suuruse võla kummalegi hagejale.
12.Kohtud on leidnud, et hagejad ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku fikseeritud vahetuskursi, mille alusel võlga USA dollaritest kroonidesse ümber arvutada. Kohtud on seejuures hinnanud asjas esitatud tõendeid ning oma järeldust põhjendanud. Kolleegium ei näe selles osas mingeid menetlusõiguse rikkumisi. TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt ei saa Riigikohus tõendeid ümber hinnata. Seega tuleb lähtuda vahetuskursi kindlaksmääramisel seaduses sätestatust.
13.Kolleegium nõustub maakohtuga, et VÕS § 93 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb lähtuda kohustuse ümberarvutamisel vahetuskursist kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal. VÕS § 93 lg 4 teise lause kohaselt võib võlausaldaja küll nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel, kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigel ajal täitnud. Praeguses asjas ei ole hagejad esitanud nõuet sissenõutavaks muutumise ajast hilisema kursi alusel. Seega tuleb lähtuda kohustuse sissenõutavaks muutumise aja kursist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et aluseks tuleb võtta kohustuse sissenõutavaks muutumise aja Eesti Panga avaldatud

Eesti krooni kursist USA dollari suhtes. Selle kursi järgi vastas 50 000 USA dollarile 559 105 krooni (kurss 1 USD = 11,1821 EEK) (35 733 eurot 32 senti). Sellest tulenevalt on õige ka maakohtu järeldus, et kostjalt on tsiviilasjas nr 2-10-65359 sama laenulepingu alusel välja mõistetud suurem summa, kui ta hagejatele laenulepingu järgi võlgnes. Järelikult ei ole hagejatel alust nõuda kostjalt laenulepingu alusel täiendava raha maksmist ning maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata.

14.TsMS § 165 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kostja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
15.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.