lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-39250/50

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-39250/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2383
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 1801 lg 2, 5ÄS § 180Juhatuse liikme tasustamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÄS § 184 lg 1Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumineKarS § 344 lg 1Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimineKarS § 3851PankrS § 101 lg 1PankrS § 106 lg 1PankrS § 107

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-39250/29Tartu Ringkonnakohus24.08.2012

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-10-44018/95Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-11-39250

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2014.a , Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. A.i hagi OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihaldur S. T. vastu nõude tunnustamiseks MKT Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Hagihind

1 595 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

A. A. (IKxxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)

Kostja: OÜ MKT Holding (pankroti) pankrotihaldur S. T. (Jaama 76 d, korpus D, Tartu 50605; e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

Jätta A. A.i hagi rahuldamata.

Poolte menetluskulud jätta hageja A. A.i kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.A. A. esitas maakohtule hagi OÜ MKT Holding OÜ pankrotihaldur S. T. vastu nõude summas 92 914, 70 eurot tunnustamiseks OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
PankrS § 42
PankrS § 93
PankrS § 94 lg 1
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsÜS § 138Hea usu põhimõte
TsÜS § 32Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes
TsÜS § 84Tehingu tühisus
TsÜS § 87Seadusega vastuolus olev tehing
VÕS § 6Hea usu põhimõte
VÕS § 620Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel
Viru Maakohtu 25.10.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-44018 kuulutati välja OÜ MKT Holding pankrot ja pankrotihalduriks nimetati S. T.. Tulenevalt PankrS § 93 oli nõuete esitamise tähtaeg 25.12.2010.a. Hageja esitas nõude elektrooniliselt 26.10.2010. 25.07.2011.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihaldur S. T.. Ükski teine võlausaldaja nõudele vastu ei vaielnud.
3.Hageja nõue on kokku 92 914, 70 eurot ning see tuleneb alljärgnevast: - A. A.i ja OÜ MKT Holding vahel sõlmiti 02.02.2009 juhatuse liikme ametileping, mille kehtivusajaks oli A. A.i juhatuse liikme volituste tähtaeg. OÜ MKT Holding nõukogu otsusega kutsuti A. A. juhatusest tagasi ja vastav kanne tehti äriregistrisse 28.05.2010.a; OÜ MKT Holding pankroti väljakuulutamise seisuga 25.10.2010.a on OÜ-l MKT Holding täitmata juhatuse liikme ametilepingust tulenevad kohustuses (põhinõuded): 1) juhatuse liikme ametitasu 2010.a aprilli ja maikuu eest vastavalt lepingu p 6.1 summas 92 180 krooni (so 2 x 46 090) ehk 5891, 38 eurot; 2) juhatuse liikmele makstav päevaraha 2010. aasta aprilli ja maikuu eest vastavalt lepingu p 6.5 summas 14 000 krooni (so 2 x 7000) ehk 894, 76 eurot; 3) hüvitus vastavalt lepingu p 12.5 summas 850 000 ehk 54 324, 90 eurot. Seisuga 25.10.2010 oli juhatuse liikme ametipalgast tulenevad põhinõuded kokku 956 180 krooni ehk 61 111, 04 eurot; Lepingu p 11.1 näeb ette viivise 0,5% õigeaegselt tasumata summalt iga päeva eest. Seisuga 25.10.2010 on viivisenõue 591 498, 75 krooni ehk 37 803, 66 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et OÜ MKT Holding (pankrotis) võlgneb A. A.ile juhatuse liikme ametilepingu alusel tasumata summana 1 547 678, 70 krooni ehk 98 914, 70 eurot.
4.Hageja palub hagi rahuldada - tunnustada A. A.i nõuet OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotimenetluses summas 92 914, 70 eurot.

II KOSTJA VASTUS

5.Pankrotihaldur leiab, et nõude aluseks olev juhatuse liikme ametileping on tühine. Kostja märgib, et A. A. ei ole esitanud nõukogu otsust, mis näitaks, et juhatuse liikme ametileping ning selles ettenähtud tasud ja hüvitised on määratud nõukogu otsusega ja seega õiguspärased. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata.
6.S. T. selgitab kohtule saadetud vastuses, et enne pankrotimenetlust esitas Agu Laanemets juhatusse saades endise juhatuse liikmete A. A.i ja M. M.i vastu avalduse kriminaalasja algatamiseks. Asi puudutas kompensatsioone, mida äriühing peab maksma A.ile ja M.ile juhatuse liikme kohalt lahkumisel: A. A.ile

55 000 eurot (850 000 krooni) ja M. M.ile ca 96 000 eurot (1,5 miljonit krooni). Kahtluse kohaselt vormistasid viimased oma ametilepingud tagantjärele ja A. lisas need firma

dokumentide hulka vahetult enne oma volituste lõppemist. Viru Ringkonnaprokuratuur algatas dokumendi võltsimist puudutava §-i järgi kriminaalmenetluse. A. A. oli OÜ MKT Holding juhatuse liige perioodil 29.01.2009-28.05.2010.a.

7.Hageja esitas OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 92 925, 93 eurot. 25.07.2011 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotihaldur esitas nõudele vastuväite täies ulatuses. ÄS § 1801 sätestatu kohaselt määratakse juhatuse liikme tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega, nõukogu olemasolul nõukogu otsusega. OÜ-l MKT Holding on nõukogu, mistõttu toimus / pidi toimuma juhatuse liikme tasustamine nõukogu otsusega. Hageja esitas pankrotihaldurile ainult ametilepingu, kuid kontrollimaks juhatuse liikme tasude kehtivust, määramise korda ning hüvitise põhistust, oli vaja haldurile esitada ka nõukogu otsus, millega otsustati tasude ja hüvitiste määramine juhatuse liikmele. Kuna haldurile sellist otsust ei esitatud, esitas haldur vastuväite kogu nõudele. Hageja jättis täitmata PankrS § 94 lg 1 sätestatud nõuded nõudeavalduse esitamiseks (puudusid nõuet kaitsvad dokumendid, alusdokumendid). ÄS § 1801 lg 2 järgi peavad äriühingu osanikud või nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses tema ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga. Sama paragrahvi 3. lõike järgi kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.
8.Hageja ametileping sõlmiti 02.02.2009. Samas on haldur välja selgitanud, et võlgniku netovara muutus negatiivseks juba 2008. aastal. Seega juba ajal, mil hageja asus ametisse, oli äriühing makseraskustes. Juhatuse liige ei suutnud tagada kasumlikku majandustegevust. Haldur leiab, et hageja tegevus, esitades sedavõrd suures ulatuses nõude maksejõuetu äriühingu vastu, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. TsÜS § 32 tulenevalt peavad muuhulgas ka juriidilise isiku juhtuorgani liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS § 138 ja VÕS § 6 tulenev hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab liikmelt ka VÕS §
620.A. A. ei olnud juhatuse liikmena niivõrd pikka aega oma ametikohal, mistõttu ei ole sedavõrd suur hüvitis lepingu lõppemisel põhjendatud. Juhatuse liige vastutab ise äriühingu tegevuse eest, seetõttu ei saa kujuneda olukorda, kus juhatuse liige, teades võlgniku makseraskustest, kasutab seda olukorda ära.
9.Kostja rõhutab, et hageja ei ole esitanud nõukogu otsust, mis näitaks ametilepingu ning selles määratud tasude ja hüvitiste määramist. Ilma nõukogu otsuseta sõlmitud juhatuse liikme ametileping on tühine. Ametilepingule on alla kirjutanud M. M.. Nõukogu otsuse puudumisel on M. M. tegutsenud äriühingu nimel isiklikult. Haldur leiab, et eeldatavalt on leping sõlmitud ning nõue pankrotimenetluses esitatud eesmärgiga saada positsioon OÜ MKT Holding pankrotimenetluses. Nii A. A. kui M. M. olid teadlikud ettevõtte makseraskustest.
10.Seoses juhatuse liikme ametilepingute võltsimisega on prokuratuur alustanud kriminaalmenetlust. Juhul, kui selgub, et dokumendid on võltsitud, on juhatuse liikme ametileping tühine.
11.Haldur vaidleb vastu ka viivisenõudele märkides, et juhul, kui kohus leiab, et võlgniku nõuded on põhjendatud, on viivise määr ilmaselgelt liiga suur. Hageja ei ole põhistanud, mis

täiendav kahju on talle tekkinud saamata jäänud tasude ja hüvitiste näol, et hageja rakenda täiendavaid õiguskaitsevahendeid. Viivise nõue ületab põhinõuet. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulu hageja kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asja kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Asja materjalidest lähtuvalt: - A. A. oli OÜ MKT Holding juhatuse liige ajavahemikus 29.01.2009 -28.05.2010; - juhatuse liikme ametileping sõlmiti väidetavalt 02.02.2009.a.; - ametilepingu sõlmimise ajal (02.02.2009.a.) olid OÜ MKT Holding nõukogu liikmed G. S., M. M. ja M. L.; - OÜ MKT Holding nõukogu otsusega kutsuti A. A. juhatusest tagasi (kanne äriregistris 28.05.2010, nõukogu otsus 24.05.2010) - 25.10.2010. a. kuulutati välja OÜ MKT Holding pankrot, pankrotihalduriks nimetati S. T.; - 26.10.2010.a. esitas hageja nõudeavalduse summas 98 914, 70 eurot; 28.10.2010 esitas hageja korrigeeritud nõueavalduse kogusummas 92 925, 93 eurot (saamata jäänud juhatuse liikme tasud: ametitasu ja päevaraha 2010 mai eest ning hüvitis); - 25.07.2011.a toimus OÜ MKT Holding pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek; pankrotihaldur esitas hageja nõudele vastuväite kogu ulatuses so 92 925, 93 eurot; Ida Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse poolt on alustatud kriminaalasja nr 11240100462 28.01.2011.a KarS § 3851 tunnustel. Kahtlustus on esitatud teiste seas ka A.A.ile KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 3811 lg 1 tunnustel (I kd tl 200).
14.Hageja nõue tuleneb 02.02.2009.a sõlmitud ametilepingust. A. A. leiab, et pankroti väljakuulutamise seisuga on OÜ MKT Holding (pankrotis) tasumata kohustusi tema ees 92 925, 93 euro ulatuses. Nõue tuleneb lepingu p-dest 6.1 (igakuine tasu), 6.5 (töölähetused), 12.5 (hüvitis) ja 11.1 (viivis). Tulenevalt PankrS § 101 lg 1 on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust. Pankrotihaldur esitas A. Akermnanni nõudele nõuete kaitsmise koosolekul 25.07.2011.a vastuväite põhjusel, et hageja ei täitnud PankrS § 94 lg 1 tulenevaid nõudeavaldusele sätestatud nõudeid, jättes nõuet tõendavad dokumendid esitamata. Oma nõude tõendamiseks esitas A. A. juhatuse liikme ametilepingu 02.02.2009.a. ning võlanõude võlgnikule 18.06.2010.a. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul (PankrS § 107). Nõuete kaitsmise koosolekule esitas hageja nõude summas 92 925, 93 eurot. Hagis nõuab A. A. nõude tunnustamist samas ulatuses.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendite esitamise kohustus lasub pooltel (lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamise seisuga ehk 25.10.2010 oli hageja väitel OÜ- l MKT Holding täitmata kohustusi tema ees 92 925, 93 eurot, mis tulenesid juhatuse liikme ametilepingust. Nõude tõendamiseks esitas hageja oma ametilepingu. Juhatuse liikme ametileping, isegi kui jätta kõrvale kahtlused selle võltsituse osas, ei ole kohtu arvates nõude tõendamiseks ja tunnustamiseks piisav.

16.Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 1801 lg 1 määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. ÄS § 180 1 lg 2 järgi peab nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Eeltoodust tuleneb üheselt nõukogu kohustus. Vaidlust ei ole selles, et A. A.iga ametilepingu väidetava sõlmimise ajal ehk 02.02.2009 oli OÜ MKT Holding kolmeliikmeline nõukogu: G. S., M. M. ja M. L.. Nõukogu otsust juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramise kohta ei ole esitatud ei pankrotimenetluses ega ka kohtule, kuigi selle puudumist on vastaspool järjekindlalt rõhutanud. Kohus teeb sellest järelduse, et nõukogu otsust tasude ja hüvitiste määramiseks ning ametilepingu sõlmimiseks ei ole. Nõukogu esimees M. M. allkirjastas lepingu ainuisikuliselt. Õige on pankrotihalduri viide, et M. M.il puudusid nõukogu volitused juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimiseks ja tasu määramiseks. Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks on vajalik nõukogu või osanike otsus. Kui sellist otsust ei ole, siis on see tehing tühine.
17.Hagejal juhatuse liikmena oli OÜ-ga MKT Holding käsundisuhe. Eeltoodu on üheselt sätestatud ka hagejaga sõlmitud ametilepingus (p 13.2). Lisaks lepingulisele suhtele (VÕS 35. ptk) tuleb aga arvestada, et poolte käsundisuhet reguleerivad veel ka tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ja ÄS. Kohus rõhutab, et juriidilise isiku ja juhtorgani liikme vahel on üks, ühine õigussuhe, mille sisuks on nii seadusest kui lepingust tulenevad õigused ja kohustused, kusjuures seadusest tulenevad kohustused on seejuures imperatiivsed. Käsunduslepingu suhtes ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, seega ei ole lepingu sõlmimine eraldi dokumendina vajalik ja selle võib sõlmida ka suuliselt. Käsunduslepingule kui olemuselt võlaõiguslikule lepingule laieneb ka VÕS-i üldosa, mis puudutab kõiki võlaõiguslikke suhteid sh hea usu põhimõte, mõistlikkuse põhimõte, kohustuste täitmise põhimõtted. Lepingus määratletakse küll juhatuse liikme tasu, kuid selle määratlemise aluseks on tulenevalt ÄS § 180 1 lg 1 pädeva organi otsust. Samuti tuleb nõukogu otsusega määrata juhatuse liikmele antavad muud soodustused. Kohus rõhutab, et ainuüksi hagejaga sõlmitud käsundusleping ei asenda pädeva organi otsust ja ka selle lepingu sõlmimiseks peab olema nõukogu otsus. Küll piisab aga ainuüksi nõukogu otsusest tasu määramiseks (ilma eraldi vormistatud lepinguta).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13 tehtud lahendis märkinud, et küsimuses, mille otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema sõnaselge ja kui otsustatakse

mingi tegevuse heakskiitmise üle, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma. Otsus peab vastama seadusest ja põhikirjast tulenevatele kvooruminõuetele. Kohtu arvates kehtib eeltoodud põhimõte ka nõukogu otsuste suhtes juhatuse liikme tasu ja hüvitiste määramise kohta. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et õigus otsustada tasu suuruse ja maksmise korra üle sisaldab endas teiselt poolt kohustust tagada, et juhtliikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja äriühingu majandusliku olukorraga, mis muuhulgas tähendab ka võimalust nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist, kui äriühingu majanduslik olukord halveneb ning määratud tasude edasimaksmine oleks äriühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane (ÄS § 180 1 lg 1-3).

18.Vastavalt TsÜS § 87 on tehing tühine, kui on rikutud keeldu, mille eesmärgiks on tehing ära hoida ehk seadusandja tahe on mitte lubada tehingut kui see seaduses sätestatud keeldu rikub. TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle kehtetust kui keelu mõtteks ei ole selle keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisust. Kohus on seisukohal, et juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ja tasu määramine ilma pädeva organi otsuseta on tühine (TsÜS § 87). Kohus nõustub kostja arvamusega, et juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimine ja juhatuse liikmele tasu(de) määramine eeldab nõukogu kõigi liikmete otsustust ning ÄS § 184 lg 1 ja § 180 1 lg 1 olemusest tulenevalt on nende sätete eesmärk tuua kaasa tehingu tühisus juhul kui pädeva organi otsus puudub, vältimaks sellega ühingu ja osanike huvide kahjustamist. Keelava sätte eesmärgiks ei ole õigussuhte enda reguleerimine, vaid sellega tahetakse takistada käitumist teatud viisil (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-79-08, p 15). Teatavasti kujutab juriidilise isiku organi otsus organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumit, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele.
18.TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmata jätmisest. Kuna kohus leidis, et hageja nõude aluseks olev ametileping ning selles toodud tasud on tühised nõukogu otsuse puudumise tõttu, siis ei käsitle kohus kostja esitatud alternatiivseid vastuväiteid hüvitise nõuete hea usu põhimõtte vastasuse kohta. ÄS § 1801 lg 5 kohaselt on küll ühingu pankroti korral juhatuse liikmel nõudeõigus temaga sõlmitud lepingu tõttu talle tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid eeltoodu kehtib juhul, kui leping on kehtiv ja õiguspärane.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

20.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 või menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium