Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Ande Tänav, Ülle Jänes
Määruse tegemise aeg ja koht
19.02.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-38099
Tsiviilasi
Erel Group AS hagi Claris Investments OÜ ja OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermeti vastu nõude tunnustamiseks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2014 määrus hagiavalduse läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Erel Group AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Erel Group AS (registrikood 10717532, asukoht Tartu mnt 14, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostja I OÜ Claris Investments (registrikood 11245963, asukoht Pirita tee 26f-44, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak Kostja II OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet (asukoht Roseni 7, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kohaselt sõlmiti hageja ja võlgniku vahel 13.09.2006 laenuleping. Tulenevalt laenulepingu punktist 1.1 on võlgnikul põhivõlgnevus hageja ees 250 487,54 eurot ja intressivõlg seisuga 04.05.2012 on 58 201,69 eurot. Laenusumma tagasimaksmise tähtaeg oli 13.09.2010. Kostja I vaidles tervikuna hagile vastu. Harju Maakohtu 07.08.2013 määrusega asendati varasem kostja OÜ Claris Holding (pankrotis) uue kostjaga OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermetiga (kostja II). Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata, sest hagi kostja II vastu oli esitatud lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes või hagi läbivaatamise korral jätta hagi 20 221,18 euro intressi nõude osas rahuldamata. Maakohtu määrus Maakohus jättis 07.01.2014 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus jätta kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Hageja esindaja 11.12.2013 kohtuistungile ei ilmunud ning oma mitteilmumise põhjust nõuetekohaselt ei ole põhistanud. Kostjad on vastava taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks esitanud 11.12.2013 kohtuistungil. Käesoleval juhul ei esine lg-s 1 nimetatud läbivaatamata jätmist takistavaid asjaolusid. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata menetlust seisus, millises see oli enne hagi läbi vaatamata jätmist. 05.11.2013 kohtuistungil osalenud hageja ja kostja I esindajad allkirjastasid istungisaalis protokollis kohtukutse kättesaamise kohta 12.12.2013 kohtuistungile. 29.11.2013 edastas maakohus pooltele e-posti teel teate, et kohus on 12.12.2013 koolitusel ning määrab uueks istungiajaks 11.12.2013 kell 10:00. Hageja esindajale see aeg ei sobinud seoses hõivatusega teises asjas. Hageja esindaja kinnitas, et on teadlik võimalikust uuest istungiajast, kuid ei kinnitanud selle sobivust, jäädes ootama kohtukutset, mis ilmuks kohtu veebilehel (mis aga hageja andmetel ei ilmunud) ja saadetaks vastavalt lg-le 1 menetlusosalistele. lg 1 punktid 1–7 sätestavad nõuded kohtukutse sisule ning justiitsministri 22.12.2005 määrus nr 57 sätestab vorminõuded, kuid 29.11.2013 e-kirjana saadetud teatis ei vastanud ettenähtud sisu- ega vorminõuetele. lg 1 punkt 2 sätestab, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata juhul, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Maakohtu poolt ei järgitud kohtukutse saatmisel sisu- ja vorminõudeid, samuti on maakohus 07.01.2014 määruses asunud ebaõigele seisukohale, et hagejat on kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest hoiatatud. Lisaks eksitas kohus 11.12.2013 saadetud e-kirjaga hagejat, kui teatas, et teeb lahendi kantselei kaudu teatavaks 07.01.2014. Nimetatud teatisest võib mõistlikult aru saada, et kohus asus asja lahendama sisuliselt vastavalt lg 1 punktile 3 (kõik kohtuasja lõpetamiseks vajalikud seisukohad ja tõendid olid menetluse käigus esitatud). lg 1 p-st 2 tulenevalt ei oleks saanud hagi läbi vaatamata jätta.
Kostjate seisukohad Kostja I ja kostja II vaidlevad määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Hagi läbi vaatamata jätmisega on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 412 lg 1 p 2. TsMS § 412 lg 1 p 2 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. TsMS § 344 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse kohtukutses kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Maakohtu 29.11.2013 e-kirjas hagejale on märgitud, et seoses kohtuniku koolitusega toimub 12.12.2013 kell 10.00 määratud istung 11.12.2013 kl 10.00 saalis 311, kuid teates ei ole märgitud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi. Samuti on maakohus eiranud 11.12.2013 kohtuistungile kutsumisel TsMS § 344 lg 1 punktides 2, 4, 5 ja 6 sätestatud sisunõudeid ja TsMS § 344 lg-s 6 sätestatud vorminõuet. Saadetud teade ei vasta kohtukutsele esitatud vorminõuetele, mis on kehtestatud justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 57. Kuna maakohus eiras kohtukutse sisu ja vormi nõudeid, ei oma tähtsust teate kättetoimetamise asjaolud. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotus teha maakohtul tsiviilasja läbivaatamisel.
Ande Tänav
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.