lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-13696/52

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 30.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-13696/52
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3369
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333 lg 1, 3Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaÄS § 317 lg 1, 3Nõukogu õigusedÄS § 315Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 179Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-10-58240/69Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas24.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 30.01.2014, Tallinn 2-11-13696 AS Enntrans (pankrotis) pankrotihaldur R V e hagi E R a (R) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Pärnu Maakohtu 25.07.2013 otsus E R a apellatsioonkaebus 63 861 eurot 20 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja AS Enntrans (pankrotis) pankrotihaldur R V , lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets Kostja E R (ik XXXXXXXXX), esindaja Jüri Urb 16.01.2014

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 25.07.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi E R a kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hageja nõue
Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 232Tõendite hindamine
TsMS § 436 lg 4Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
1.AS Enntrans (pankrotis) pankrotihaldur R V (hageja) esitas 28.03.2011 taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist E R a (kostja) vastu kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kostja kinnistule Kärdlas Käina mnt 11 88 171 euro 55 sendi suuruses summas pankrotihalduri kasuks. 28.03.2011 maakohus rahuldas hageja taotluse ja seadis tulevase hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi kostja omandis olevale kinnistule Kärdlas Käina mnt 11, Pärnu

Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu kinnistusjaoskonnas registriosale nr 256133, 88 171 euro 55 sendi suuruses summas pankrotihalduri kasuks.

2.Hageja esitas 25.04.2011 kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks 217 126 eurot 28 senti ning palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 02.03.2011 välja AS Enntrans (pankrotis) pankrot. 2010 septembris kuulus AS-ile Enntrans (pankrotis) seitse sõidukit, mis kõik võõrandati 2010 septembris ja oktoobris. Kostja on juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi, millega tekitas kahju äriühingule ja põhjustas äriühingu püsiva maksejõuetuse. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 kohaselt vastutab juhatuse liige oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. AS Enntrans registrites ei olnud seisuga 02.11.2010 registreerimisele kuuluvat vara. Lühikese aja jooksul äriühingu põhivahendite võõrandamine põhjustas äriühingu püsiva maksejõuetuse. Kolm sõidukit müüdi turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga ja nelja sõiduki osas puuduvad andmed nende eest tasumise kohta. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, mis on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 35 ja ÄS § 315 lg-ga 1. 28.12.2010 anti AS Enntrans (pankrotis) 2010 majandustegevust kirjeldavad raamatupidamisdokumendid Baltic Accounting Company aktiga üle uuele juhatuse liikmele Hannes Jle. Vastuseks halduri päringule teatas H. J 17.01.2011, et dokumendid on kadunud. Dokumentide kaotust põhjendas H. J oma ebakaine olekuga. Juhatuse liikme vastutust eeldatavaks asjaoluks on juhatuse liikme poolt äriühingu vara võõrandamine äriühingule ebasoodsatel tingimustel juhatuse liikmega seotud isikutele. Kostja pahatahtlikkusele viitab, et seitsmest võõrandatud sõidukist kuus võõrandati veelkord edasi kostjaga seotud isikutele. Juhatus võib teha tehinguid, mis väljuvad igapäevase äritegevuse raamidest vaid nõukogu nõusolekul. Veoteenust osutava äriühingu kõigi sõidukite müümine väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Andmed puuduvad, et nõukogu oleks sõidukite võõrandamise tehingutega nõus olnud. Juhatus ei ole tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Soovides varjata äriühingus toime pandud juhtimisvigu ja kuritarvitusi määrati juhatuse liikmeks variisik H. J. Hageja lähtub kahju arvestamisel AS Enntrans (pankrotis) 2009 majandusaasta aruandest ning võõrandatud sõidukite turuväärtusest. Seisuga 31.12.2009 oli äriühingul masinaid ja seadmeid 240 134 euro 47 sendi väärtuses. 02.11.2010 seisuga AS-l Enntrans (pankrotis) registrites registreerimisele kuuluv vara puudus. Veoautode DAF ja Mercedes-Benz müügist sai äriühing 23 008 eurot 19 senti. Teiste sõidukite eest raha laekunud ei ole. Tekitatud kahju suuruseks on 217 126 eurot 28 senti. 15.05.2013 hageja vähendas nõuet ja palus kostjalt välja mõista 188 609 eurot 59 senti. Äriühingul oli seisuga 31.12.2009 masinaid ja seadmeid 240 134 euro 47 sendi eest. Ostjatelt saadud vastusooritus oli 51 524 eurot 88 senti. Seega on tekitatud kahju suuruseks 188 609 eurot 59 senti. Kuna juhatuse liige H. J teatas 17.01.2011, et raamatupidamisdokumendid on kadunud, siis ei ole üheselt võimalik anda teistsugust hinnangut kostja poolt sooritatud tehingutele ja nende mõistlikkusele. Kostja ei ole tõendanud, et ta käitus õiguspäraselt juhatuse liikme kohustuste täitmisel ja et ta ei olnud kohustuste rikkumises süüdi. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ja on neid täitnud AS Enntrans (pankrotis) juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsusega ning teinud kõik, et vältida ettevõtte maksejõuetust.

Halduri poolt seisuga 31.12.2009 tuvastatud AS Enntrans masinate ja seadmete väärtus oli pankrotiseisu tekkimise ajal hoopis madalam. Sõidukeid realiseeriti turuväärtusega ja selleks, et tasuda võlausaldajatele. Hageja on viidanud vara väärtuse määramisel 2009 majandusaasta aruandele. Samas ei ole hageja viidanud, milline oli varade väärtus võõrandamise hetkel. Ilma varade väärtuse tõendamiseta võõrandamise hetkel, on hagi tõendamata. Võõrandatud sõidukite eest sai äriühing vastusoorituse 51 533 euro 81 sendi eest. Nõukogu liikmed olid vara võõrandamisest teadlikud. Kostja esitas tõendina õnnetusjuhtumi komisjoni liikme raporti, sündmuskoha ülevaatuse, arved nr 586, 585, 584, 892, 891, 890, konto väljavõte ning veokite ja haagiste hindamise akti. Maakohtu otsus

4.Pärnu Maakohus rahuldas 25.07.2013 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 63 861 eurot 20 senti ning jättes hagi tagamise muutmata. Kohus mõistis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg-te 2 ja 3 alusel hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 6 541 eurot 70 senti ning kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 2 725 eurot 48 senti. Raha riigi kasuks tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Menetluskulud jättis kohus 29,41% ulatuses kostja kanda ja 70,59% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: - AS Enntrans (pankrotis) pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 02.03.2011 määrusega; - kostja oli AS Enntrans (pankrotis) juhatuse liige kuni 05.01.2011; - AS Enntrans (pankrotis) sõidukite võõrandamisel sai AS Enntrans (pankrotis) vastusooritusena 51 524 eurot 88 senti. Haldur on esitanud hagi kahju hüvitamiseks 217 126 euro 28 sendi ulatuses. 13.05.2013 vähendas hageja oma nõuet 188 609 euro 59 sendini. Aktsiaseltsi juhatuse liikmel tekib kahju hüvitamise kohustus, kui kahju on tekitatud juhatuse liikme õigusvastase tegevusega või tegevusetusega ja juhatuse liige ei tõenda, et ta täitis oma hoolsuskohustust korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315). Hagejal tuleb tõendada kahju tekkimist. Hageja on seisukohal, et vara väärtuse määramisel tuleb lähtuda 2009 majandusaasta aruandes märgitud vara väärtusest. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-10 p-st 19, tuleb kahju kindlakstegemiseks hinnata, kas müügilepingute sõlmimise tagajärjel vähenes AS-i Enntrans (pankrotis) vara väärtus. Selleks tuleb selgeks teha müüdud sõidukite turuväärtus ja ostjatelt saadud vastusoorituse väärtus. Hageja väitel oli müüdud sõidukite väärtus 240 134 eurot 47 senti vastavalt 2009 majandusaasta aruandele, mille kohaselt materiaalse põhivara jääkmaksumus oli 3 757 288 krooni, põhivaraks masinad ja seadmed. Tegemist on bilansilise maksumusega. Samas on 2009 majandusaasta aruande kapitalirenti käsitleva lisa 7 järgi renditud varade bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2009 masinate ja seadmete osas 1 802 984 krooni. Kapitalirendilepingu järgi läheb omandiõigus masinatele ja seadmetele üle alles liisinguperioodi lõppedes. Samuti kaasnevad kapitalirendil oleva varaga kapitalirendikohustused, mis majandusaasta aruande järgi olid 12 kuu jooksul 446 509 krooni ning 1-5 aasta jooksul 566 266 krooni. Seega seisuga 31.12.2009 oli AS Enntrans (pankrotis) materiaalse põhivara omanikuks bilansilise väärtusega (3757288-1802984) 1 954 304 krooni. Vara bilansiline väärtus seisuga 31.12.2009 ei näita vara tegelikku turuväärtust võõrandamise ajal septembris-oktoobris 2010.

Esitatud Maanteeameti tõendi kohaselt oli AS Enntrans (pankrotis) sõiduki DAF (306 BBP) omanikuks alates 11.02.2009. Sõiduk on võõrandatud 21.10.2010 OÜ-le P-TRUCKS. Hageja esitas OÜ P-TRUCKS müügikuulutuse nr 664, mille kohaselt 2007 DAF XF 105.460 SSC 6x2 müügihind on 33 000 eurot (ilma km-ta). Kostja väitel võõrandas AS Enntrans (pankrotis) sõiduki 120 000 krooni eest (koos km-ga). Kostja esitas OÜ P-TRUCKS 25.10.2010 arve nr 890, tõendamaks, et sõiduki eest esitati arve 126 000 krooni Aktsiaseltsile Reval Service. OÜ P-TRUCKS konto väljavõttest nähtub 378 000 krooni tasumine kolme sõiduki eest, arvete 890, 891 ja 892 alusel. Kohus leiab, et arve nr 890 ei tõenda sõiduki müügihinda ja turuväärtust. Arvelt nr 890 nähtub, et tegemist on ettemaksuga 105 000 krooni, millele lisandub käibemaks 21 000 krooni. Sõiduki hind on 540 500 krooni, millele lisandub käibemaks 20%. Maanteeameti tõendi kohaselt võõrandas OÜ P-TRUCKS sõiduki 26.10.2010 Aktsiaseltsile Reval Service. Sõiduk on 22.11.2010 edasi võõrandatud Osaühingule ADUMET. Sõiduki reaalne turuväärtus oli võõrandamise ajal vähemalt 540 500 krooni (ilma km-ta), sest Maanteeameti tõendist nähtub, et sõidukit, mis omandati 26.10.2010 648 600 krooni eest (koos km-ga) oli võimalik võõrandada juba 22.11.2010. Kostja esitatud arve kinnitab, et tegelikult müüdi vahetult peale AS Enntrans (pankrotis) poolt sõiduki võõrandamist see 41 453 euro 10 sendi eest (koos km-ga). Kuna hageja on ise sõiduki väärtuseks hinnanud 39 600 eurot, siis ei saa kohus hinnata vara väärtust suuremaks (TsMS § 436 lg 4). Eeltoodu alusel turuväärtuse ja vastusoorituse vahe 31 930 eurot 60 senti (396007669,40) on käsitletav tekitatud kahjuna. Veoauto DAF (307 BBP) omandati AS Enntrans (pankrotis) poolt 11.02.2009 ja võõrandatud OÜ-le P-TRUCKS 21.10.2010 120 000 krooni (7 669 eurot 40 senti) eest, mida kinnitab arve

585.OÜ P-TRUCKS võõrandas sõiduki Aktsiaseltsile Reval Service arve nr 892 järgi 540 500 krooni eest, millele lisandub käibemaks. Omanik vahetus Maanteeameti tõendi kohaselt 26.10.2010. Arvel 892 näidatud 126 000 krooni on ettemaksu summa. Seega tegelik turuväärtus oli 41 453 eurot 10 senti. Hageja märkis turuväärtuseks võõrandamise ajal 39 600 eurot. Turuväärtuse ja vastusoorituse vahe 31 930 eurot 60 senti on käsitletav tekitatud kahjuna. Veoauto Mercedes-Benz (542 MFD) omandati AS Enntrans (pankrotis) poolt 04.02.2010 ja see ei saanud olla materiaalse põhivarana arvel 31.12.2009 ning tema väärtus ei saanud kajastuda 2009 majandusaasta aruandes. Hageja väitel oli vara väärtus võõrandamise ajal 14 500 eurot. Maanteeameti tõendi kohaselt oli omaniku vahetus 21.10.2010. Vara ostis OÜ P-TRUCKS, arve 586, müügihind 120 000 krooni. Sõiduk on 26.10.2010 võõrandatud Aktsiaseltsile Reval Service, arve 126 000 krooni. Kuigi AS Enntrans (pankrotis) poolt võõrandati vara 5 000 krooni odavamalt, siis ei saa asuda kindlalt seisukohale, et vara on tahtlikult võõrandatud turuhinnast oluliselt väiksema väärtusega. Müügikuulutuse väljavõte ei tõenda konkreetse sõiduki turuväärtust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et võõrandatud sõiduk oli samaväärne oma tehnilise seisukorra ja läbisõidu poolt sõidukiga, mis on avaldatud müügikuulutuses. Samuti ei nähtu, et 2013 müügikulutuses oleks arvesse võetud 2010 turusituatsiooni. Seega nimetatud sõiduki võõrandamisega ei ole äriühingule kahju tekitatud. Veoauto Volvo (362 AOR) omandati 17.09.2010 ja võõrandati Fastway Trucks OÜ-le 01.10.2010. Esitatud veokite ja haagiste hindamise akti kohaselt on sõiduki väärtus 170 000 krooni (10 864 eurot 98 senti), mis ei sisalda käibemaksu. Hageja on seisukohal, et sõiduk võõrandati vastavalt turuhinnale. Seega nimetatud sõiduki võõrandamisega kahju ei tekitatud. RESPO madelauto (999 EM) omandati AS Enntrans (pankrotis) poolt 21.02.2006 ja võõrandati Toomas Valterile 28.09.2010. Hageja ei ole tõendanud, milline oli auto turuväärtus müügi hetkel. Kostja on avaldanud, et haagis oli täielikult amortiseerunud ja see

anti T. Valterile tasuta üle. Hageja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel loeb kohus hageja poolt omaksvõetuks, et sõiduki turuväärtus oli võõrandamise hetkel 0 eurot ja sõiduki võõrandamisest äriühingule kahju ei tekkinud. Sõiduauto Mercedes-Benz (XXXXXXX) omandati AS Enntrans (pankrotis) poolt 05.10.2009 ja võõrandati Rain Teesalule 27.09.2010. Kostja väitel laekus sõiduki müügist 34 800 krooni 01.10.2010. Hageja väitel müüdi sõiduk ligikaudu poole hinnaga tema tegelikust turuväärtusest. Kohus leiab, et 2013 müügikulutus ei tõenda, et tegemist on võrreldava tehnilise seisundi ja varustusastme sõidukitega. Samuti ei ole võrreldav 2010 ja 2013 turusituatsioon. Kahju tekitamine ei ole tõendatud. Sõiduauto Subaru Impreza (XXXXXX) omandati AS Enntrans (pankrotis) poolt 17.08.2009 ja võõrandati Valeri Lvovile 27.09.2010. Hageja on sõiduki turuväärtuse tõendamiseks võõrandamise ajal esitanud tõendina müügikuulutuse väljavõtte, mille kohaselt on sõiduki väärtuseks 5 000 eurot. Kostja väitel oli tegemist avariilise autoga. Sõiduk võõrandati 5 000 krooni (319 euro 55 sendi) eest. Kostja esitas Eesti Autospordi Liidu õnnetusjuhtumi komisjoni liikme raporti, mille kohaselt 17.07.2010 on sõidukiga toimunud avarii, mille käigus on sõiduki kere deformeerunud kasutuskõlbmatuks, juhiruumi maht vähenenud, turvapuuril peakaare, tagatoe ja kere deformatsioon, turvavööd ja istmed muutunud kasutuskõlbmatuks. Seega müügikulutus ei tõenda avariilise auto turuväärtust müügi hetkel. Esitatud tõendid kinnitavad avariilist sõidukit, mistõttu võis tema turuhind olla võõrandamise ajal 5 000 krooni. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud kahju tekitamise äriühingule 63 861 euro 20 sendi ulatuses. Kostja on juhatuse liikmena hoolsuskohustust rikkunud ega ole tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt. Kostja ei ole viidanud, et sõidukite võõrandamisega viivitamisega oleks kaasnenud äriühingule oluline kahju (ÄS § 317 lg-d 2 ja 3). AS Enntrans (pankrotis) põhikirja p 5.2.3 kohaselt on nõukogu liikmete nõusolek vajalik tehingute tegemiseks, millega kaasneb vallasasjade võõrandamine (ÄS § 317 lg 1 p 3). Esitatud ei ole ühtegi nõukogu otsust, kust nähtuks nõukogu liikmete nõusolek äriühingu põhivaraks olnud sõidukite võõrandamiseks. Kostja väitel osales nõukogu esimees A R aktiivselt varade võõrandamise protsessis. Selle tõendamiseks on kostja esitanud nõude ja kokkuleppe, mille kohaselt annab AS Enntrans A. Rale laenulepingu, millega A. R andis AS-ile Enntrans laenu 200 000 krooni, katteks veoauto Volvo (362 AOR). Pooled leppisid kokku, et juhul kui A. Remmel võõrandab veoauto, kannab ta veoki müügist saadava raha osaühingu ALPTER GRUPP arvele. Maanteeameti tõendi kohaselt on 01.10.2010 AS Enntrans võõrandanud sõiduki Fastway Trucs OÜ-le. Nimetatut on kinnitanud ka kostja. Seega ei ole A. Rale sõidukit üle antud ja esitatud kokkulepe ei kinnita, et nõukogu andis heakskiidu vara võõrandamisele. Tõendatud on, et kostja võõrandas äriühingu vara nõukogu liikmete nõusolekuta. Nõude esitamine A. Ra poolt AS Enntrans (pankrotis) pankrotimenetluses ei kinnita, et kostjal olid olemas nõukogu nõusolek registrisse kandmisele kuulunud sõidukite võõrandamiseks. Kostja, võõrandades ilma nõukogu nõusolekuta äriühingu vara, on rikkunud hoolsuskohustust. Vara võõrandamisel ei ole kostja tegutsenud majanduslikult otstarbekalt. Kahe sõiduki võõrandamine kordades odavamalt, kui oli sõidukite tegelik turuväärtus, on majanduslikult ebaotstarbekas käitumine. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 63 861 eurot 20 senti. Apellatsioonkaebus

5.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldatud osas ja jäeti menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kostja palub saata asi maakohtule uueks arutamiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja eksinud tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-st 1 tulenevate nõuete vastu. Kuna AS Enntrans (pankrotis) on veoettevõte, siis mõjutas firmat kogu maailma majanduse madalseis, mis tingis ettevõtte maksejõuetuse. Aktsionärid kaotasid pankrotiga üle 1 000 000 krooni, mis oli aktsiakapitalina firmasse paigutatud, seega pankrot ei ole pahatahtlik. Seadmed ja masinad osteti majanduse õitsengu tipphetkel ja pankrotiseisu tekkimise ajaks oli nende väärtus oluliselt madalam. Autode amortisatsiooninorm on vähemalt 20%. Seda ainult raamatupidamislikult. Tegelikkuses oli autode turuväärtus oluliselt madalam. Hageja ei toonud välja, milline oli müüdud vara turuväärtus. Sõidukeid hakati realiseerima selleks, et tasuda võlausaldajatele. Sõidukid DAF (XXXXXX), DAF (XXXXX) ja Mercedes Benz (XXXXXX) realiseeriti läbi automüügi firma OÜ PTRUCKS, kuna autod olid omandatud nende kaudu ja võis eeldada, et nad realiseerivad autod parima hinnaga. Jättes üle kuulamata asjas olulist teavet anda saava tunnistaja Raimond Pärna, jäi maakohtul tuvastamata sõidukite DAF tegelik turuväärtus nende võõrandamise hetkel. Veoauto Volvo (362 AOR) võõrandati Fastway Trucs OÜ-le. Nimetatud müügil tehti tasaarveldus ja auto eest saadud raha (25 973 eurot) kanti üle osaühingu ALPTER GRUPP arveldusarvele. A. R omandas nõude AS-i Enntrans (pankrotis) vastu ja tasus Volvo eest. Tasumist võib kinnitada A. R. Nõude loovutamisest oli teadlik ka hageja, sest 19.04.2011 esitas A. R oma nõude talle. Nõudes on kinnitus, et A. R on tasunud osaühingule ALPTER GRUPP AS-i Enntrans eest 306 374 krooni 34 senti (19 580 eurot) ja kohustub tasuma veel 100 000 krooni (6 391 eurot 15 senti). RESPO madelhaagise (XXXXX) jääkmaksumus oli bilansiliselt 0 eurot. Haagis oli täielikult amortiseerunud ja anti tasuta üle T. Valterile, kes võis haagise seisukorda kinnitada. Veoauto Mercedes Benz (748 MEM) võõrandati R. Teesalule. 34 800 krooni laekus AS-i Enntrans arvele 01.10.2010. Subaru XXXXXX võõrandati V. Lvovile. 5 000 krooni laekus AS-i Enntrans arvele 27.09.2010. Kuna tegemist oli avariilise masinaga, siis oli sisuliselt tegu vanaraua müügiga. Hageja arvamus, et varade võõrandamine halvas ettevõtte tegevuse, ei vasta tõele. Ettevõtte juhatus tegi kõik, et leppida kokku kõigi võlausaldajatega ja neile tasuda. Läbirääkimised ebaõnnestusid eelkõige osaühingu Tammex Grupp ja osaühingu ALPTER GRUPP mõistmatuse tõttu. Nõue AS-i Enntrans (pankrotis) vastu on 38 178 eurot. Samas oli maksudena tagasi saada 13 968 eurot. Samuti oli firma müügihind pankroti välja kuulutamise ajal 500 000 krooni (31 957 eurot). Maakohus asus ekslikult seisukohale, et hageja on tõendanud kahju tekitamise äriühingule. Kostja tõendas, et sõidukid võõrandati kumbki hinnaga 120 000 krooni ja müüdi ostja poolt edasi hinnaga 126 000 krooni. Kohus jõudis järeldusele, et autod müüdi tegelikkuses edasi 1 081 000 krooni eest. Tunnistaja R. Pärn oleks saanud anda selgitusi selle kohta, et autod müüdi edasi 126 000 krooni eest ja arvetel näidatud muu summa moodustas autodele remondi näol antud lisaväärtus. Kostja ei ole juhatuse liikmena hoolsuskohustust rikkunud. Õige ei ole seisukoht, et kostja ei ole viidanud asjaolule, et sõidukite võõrandamisega viivitamisega oleks kaasnenud äriühingule oluline kahju (ÄS § 317 lg 3). Kostja kinnitas korduvalt, et tema tegevus oli suunatud kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamisele ja kuna ettevõtte majanduslik tegevus oli peatunud, oleks edaspidine müügiga viivitamine veel suuremat kahju tekitanud.

Kostja on teinud kõik tehingud nõukogu teadmisel. Kuigi kohtule ei esitatud nõukogu otsuseid, osales nõukogu esimees A. R ise aktiivselt varade võõrandamise protsessis. Selle tõendamiseks on kostja esitanud kohtule kokkuleppe ja nõude. Hageja vastus

6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga ja kuulanud istungil ära menetlusosaliste esindajate seisukohad, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellant on kaebuses enamuses korranud maakohtus esitatud väiteid hagile ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt asja lahendamisel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ja on tõendanud kahju tekitamise äriühingule seoses kahe sõiduki DAF võõrandamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on juhatuse liikmena hoolsuskohustust rikkunud ja ta ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Apellant ei ole kaebuses viidanud tõenditele, milliste hindamisel kohus väidetavalt eksis ja millist järeldust apellant konkreetse tõendi hindamisel soovis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ja on hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt poolte esitatud väidete tõesuse üle. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja põhjustas AS-le Enntrans (pankrotis) kahju 63 861 euro 20 senti. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt rikkus maakohus menetlusõigusnormi, jättes tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata. Maakohus põhjendas 15.04.2013 eelistungil taotluse rahuldamata jätmist (II kd, lk 2-3) ja sellega saab nõustuda. Samal istungil andis kohus kostjale tähtaja ja võimaluse esitada tõendeid sõidukite DAF turuväärtuse kohta kuni 13.05.2013 (II kd, lk 8). Kostja seda võimalust ei kasutanud. Lisaks eeltoodule puudub kostjal õigus tugineda kohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumisele, kuivõrd ta ei esitanud vastuväidet TsMS § 333 lg 1 korras, kaotades seega õiguse tugineda kohtu veale otsuse peale edasi kaevates (TsMS § 333 lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei

ole apellandi väited menetlusõiguse normi rikkumise kohta seoses tunnistaja R.Pärna ülekuulamata jätmisega põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 ning põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.