lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-814/65

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-814/65
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1345
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 460 lg 2Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohtaTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjedTsMS § 433 lg 1Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse pealeTsMS § 463 lg 2KohtumäärusVÕS § 15 lg 4Lepingupoole teadmine lepingu puudustest

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-814/80Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.11.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-814

Tsiviilasi

Swedbank AS-i avaldus Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. novembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Swedbank AS (registrikood: 10060701), lepinguline esindaja: Elis Vija

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Vastustajad (kostjad): Nikolai Pavlov (isikukood: XXX), Margarita Chebanova (isikukood: XXX) Kirjalik menetlus

1.Tühistada Viru Maakohtu 18. novembri 2013 määrus ja saata Swedbank AS-i hagi Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Swedbank AS määruskaebus rahuldada. Määrus on lõplik.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 167Tagatiste ja muude õiguste üleminek
Swedbank AS esitas 6. jaanuaril 2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Revkom Baltix, Vitali Revjako, Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu võla 6391,16 euro ja menetluskulude väljamõistmiseks.
26.jaanuaril 2012 esitas avaldaja kohtule taotluse, millega võttis nõude OÜ Revkom Baltic ja Vitali Revjako vastu menetlusest tagasi. 27. jaanuaril 2012 esitasid Nikolai Pavlov ja Margarita Chebanova makseettepanekule vastuväited. 10. septembril 2012 esitas Swedbank AS Viru Maakohtule hagi Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad sõlminud 30. mail 2007 käenduslepingud nr 070510887 ja 070510888, millega kostjad võtsid endale kohustuse käendada AS Q Ratsanikud PP laenulepinguga nr 070310526 võetud laenukohustust summas kuni 25 320,22 eurot. Hageja on nõuded omandanud 7. aprillil 2010 avalikul suulisel enampakkumisel. Nõuete omandamisega omandas hageja ka kõik nõuet tagavad õigused, sh käendused. Hageja saatis kostjatele teavituse nõudeõiguse omandamisest 26. septembril 2011 kirja teel. Hageja väitel ei ole varasem AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) pankrotihalduri poolne hagist loobumine hageja jaoks kehtiv. TsMS § 460 lg 2 kohaselt ei kehti kohtulahend menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Kuna kohtumäärus sisaldas andmeid nõude loovutamise kohta hagejale, siis loobus nõude loovutaja hagist põhjusel, et temal puudus nõudeõigus ning hagist loobumine oli tingitud soovist saada tagasi pool tasutud riigilõivust. Hageja on eriõigusjärglane, kes on omandanud nõuded kostjate vastu koos põhilepingust tuleneva nõudeõigusega.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on Viru Maakohus lõpetanud 29. juulil 2010 menetluse tsiviilasjas nr 2-0914507 AS Q Ratsanikud PP (pankrotis, end. ärinimi AS Reval Credit) hagis Revkom Baltic OÜ, Vitali Rejavko, Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu samade käenduslepingute alusel võlgnevuse ja kõrvalkohustuste nõudes hagist loobumise tõttu ja määrus on jõustunud (tsiviilasi nr 2-09-14507). Hagist loobumine ei olnud tingimuslik ning hagejal puudub õigusjärglusest tulenev nõue kostjate vastu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus lõpetas 18. novembri 2013 määrusega menetluse Swedbank AS-i avalduses N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada, kuna hagejal puudub nõudeõigus kostjate vastu varasema hagist loobumise tõttu. Kohus tuvastas, et hageja õiguseellane AS Q Ratsanikud PP (pankrotis, end. ärinimi AS Reval Credit) on hagist selgesõnaliselt loobunud ning kohus on hagist loobumise määrusega vastu võtnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist on sama käenduskohustusega. Kostjatel on menetluse lõpetamisel hagist loobumisega tekkinud õigustatud ootus, et nende vastu ei ole võimalik sama sisuga nõuet esitada. Hagist loobumine ei saa olla tinglik ning nõude loovutamise korral pidanuks eelduslikult menetlusse kaasuma nõude omandanud isik.

Seda aga ei toimunud ning AS Q Ratsanikud PP (pankrotis, end. ärinimi AS Reval Credit) loobus hagist neli kuud peale nõude loovutamist. Lahend on loonud kostjate jaoks õigusrahu. Hagist loobumise tulemusena välistatakse hageja nõudeõigus kostjate vastu käenduslepingutest tulenevates nõuetes. Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 6 peab tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada. Kohus oli seisukohal, et hageja on peale nõude omandamist jäänud selgelt tegevusetuks, mistõttu on tekkinud olukord, mille tulemusena on hageja nõudeõiguse kaotanud. VÕS § 15 lg 4 sätestab, et juhul kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Käesolevas olukorras tuleb kohaldada VÕS § 167 lg-t 8, millest tulenevalt nõude loovutamine hagejale AS-ile Swedbank avaliku enampakkumise teel ei välista võimalust, millega kostjate N. Pavlovi ja M. Chebanova kui tagatise andnud isikute – käendajate – ja eelmise võlausaldaja vahel on vahel sooritatud toiming – hagist loobumine – välistab kohustuste ülemineku. Kohus möönis, et nõude loovutanud võlausaldaja ei ole käitunud heauskselt ega täitnud nõude loovutamisega kaasnevaid kohustusi, kuid tema toimingud on kostjate jaoks selgelt loonud õigusliku tagajärje, hagist loobumise, millest tulenevalt on välistatud hageja nõudeõiguse olemasolu kostjate vastu. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada, seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Swedbank AS esitas Viru Maakohtu 18. novembri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ning menetluse jätkamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) oleks maakohus pidanud käesoleva vaidluse erandlikest asjaoludest tingituna analoogia korras kohaldama TsMS § 460 lg-s 2 sätestatut, mis näeb ette, et otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Määruskaebuse esitaja õiguseellane on käitunud pahausklikult. Reval Credit AS (pankrotis) oleks pidanud hagist loobumise asemel hoopis hagi tagasi võtma, mille tagajärjeks oleks olnud hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Niisamuti oleks Reval Credit AS (pankrotis) poolt olnud heauskne kaebuse esitaja teavitamine pooleliolevast tsiviilmenetlusest, mis oleks võimaldanud kaebuse esitajal esialgse hageja asemel menetlusse astuda; 2) on põhjendamatu maakohtu arvamus, et kaebuse esitaja jäi nõuete omandamisel kolme kuu vältel tegevusetuks, mida kohus kvalifitseerib kaebuse esitaja poolse raske hooletusena. Kaebuse esitaja omandas 07.04.2010 Reval Credit AS (pankrotis) nõudeõiguste avaliku suulise enampakkumise teel nõudeõigused, mis tulenesid Reval Credit AS (pankrotis) ja tema klientide vahel sõlmitud 781 krediidilepingust. Oleks ebamõistlik eeldada, et kaebuse esitaja oleks pidanud kolme kalendrikuu vältel suutma kindlaks teha, kas 781 krediidilepinguga võis olla pooleliolevaid kohtuvaidlusi; 3) jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, mis asjaoludel otsustas kohus kohaldada VÕS § 167 lg-t 8.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

5.N. Pavlov ja M. Chebanova vaidlevad määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 18. novembri 2013 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb tagastada maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada, kuna hageja õiguseellane on varasemalt hagist loobunud. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et asjas kohaldub TsMS § 460 lg 2 regulatsioon, mille kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Asjas puudub vaidlus, et määruskaebuse esitaja /hageja ei teadnud vaidlusaluse eseme (nõude) omandamise ajal hagi esitamisest kostjate vastu tsiviilasjas nr 2-09-14507 ja teda ei kaasatud sellesse menetlusse. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 432 teise lause kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega TsMS § 432 teine lause koosmõjus TsMS § 460 lg-ga 2 annavad alust järeldusele, et menetlust lõpetav määrus tsiviilasjas nr 2-09-14507 ei kehti hagejaks olnud isiku õigusjärglase Swedbank AS-i suhtes ja viimasel oli õigus käesolevas asjas hagi esitada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtu viited võlaõigusseaduse sätetele kui menetluse lõpetamise alusele on asjakohatud. Kuna maakohus on määruse resolutsioonis koos menetluse lõpetamisega jätnud hagi ka läbi vaatamata, siis selgitab ringkonnakohus, et menetluse lõpetamine (TsMS –i 46. ptk) ja hagi läbivaatamata jätmine (TsMS-i 45. ptk) on kaks erinevat tsiviilkohtumenetluse instituuti, mistõttu menetluse lõpetamise aluse olemasolul ei saa kohus jätta lisaks hagi veel läbivaatamata. Menetluskulude jaotamisel on maakohus ebaõigesti viidanud TsMS § 168 lg-le 1, mis reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesolevas asjas ei ole maakohus keeldunud hagi menetlemisest ja on selle 4. oktoobri 2012 määrusega menetlusse võtnud, mistõttu ei saanud see norm olla asjakohane menetluskulude jaotamisel, kui maakohus otsustas menetluse lõpetada.
8.TsMS § 433 lg 1 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja