2-12-26039/34 - Muud - Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.OÜ Karukoobas esitas 5. detsembril 2013. a Tartu Ringkonnakohtule taotluse: 1) lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-26039 avaldusest loobumise tõttu; 2) jätta avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud täies ulatuses AS-i Nõo Lihatööstus kanda; 3) määrata kindlaks AS-i Nõo Lihatööstus poolt hüvitatavate OÜ Karukoobas menetluskulude suuruseks 7284,71 eurot; 4) juhul, kui kohus jätab rahuldamata käesoleva avalduse punktis 2 ja 3 toodud taotlused, palub avaldaja alternatiivselt jätta avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud 5/6 ulatuses AS-i Nõo Lihatööstus kanda; 5) juhul, kui kohus jätab rahuldamata käesoleva avalduse punktides 2 ja 3 toodud taotlused, palub avaldaja alternatiivselt määrata kindlaks AS-i Nõo Lihatööstus poolt hüvitatavate OÜ Karukoobas menetluskulude suuruseks 6070,59 eurot; 6) mõista AS-ilt Nõo Lihatööstus OÜ Karukoobas kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Taotluse kohaselt esitas puudutatud isik 19.11.2013. a seisukohtades avaldaja taotletud andmed. Seega on puudutatud isik pärast avalduse esitamist ja enne tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist rahuldanud kõik avaldaja nõuded. Eeltoodust tulenevalt teatab avaldaja, et loobub käesolevaga TsMS § 429 lg 1 alusel avaldusest puudutatud isiku vastu. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud protsessis osaleb mitu menetlusosalist ning menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Nii avaldaja kui puudutatud isiku menetluskulud oleks õiglane jätta täielikult puudutatud isiku kanda. Seda mh põhjustel, et tsiviilasjal on vaidlusmenetluse iseloom, puudutatud isik on esitanud

põhjendamatuid vastuväiteid ning tõendeid, Riigikohus on leidnud, et küsimused a-e kuuluvad vastamisele ning puudutatud isik on avaldaja nõuded 09.11.2013. a (s.o menetluse kestel) rahuldanud. Lisaks tuleneb menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine otseselt ka TsMS § 168 lg-st 5 (puudutatud isik on rahuldanud avaldaja nõuded), mis kuulub käesolevas asjas kohaldamisele TsMS § 477 lg 1 alusel. Puudutatud isik on teinud teadliku valiku teabe andmise kohustust mitte täita, venitanud kohtumenetlust ning tekitanud sellega avaldajale lisakulusid nii täiendava asjaajamisele kuluva aja kui ka menetluskulude näol. Sellises olukorras oleks menetluskulude avaldaja või ka poolte endi kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõiglane ka põhjusel, et sellega piiraks kohus oluliselt väikeaktsionäride õiguste teostamist ja võimaldaks/soodustaks suuraktsionäride kontrolli all olevate juhtorganite poolseid kuritarvitusi. Avaldaja palub arvestada ka asjaolu, et on kohtumenetluse käigus pakkunud puudutatud isikule kompromissina lahendust, mis oleks eeldatavalt kattunud asja lõpplahendiga. Seetõttu oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine TsMS § 172 lg 1 tähenduses äärmiselt ebaõiglane ning põhjendatud on jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei olnud huvitatud menetluse kokkuleppelisest lõpetamisest ega ka menetluskulude jaotuse üle toimuvatest läbirääkimistest. Juhul, kui kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et menetluskulude jaotuse määramisel tuleks menetluskulud täies ulatuses jätta puudutatud isiku kanda, palub avaldaja alternatiivselt jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud 5/6 ulatuses. Proportsioon on arvestatud lähtudes vastatud ning mittevastatud küsimuste suhtele. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva põhimõttega. Avaldaja esitab ka taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 1741 lg 1 alusel. Seoses avaldaja lepinguliste esindajate poolt töökoha vahetamisega esindas käesolevas tsiviilasjas avaldajat esmalt Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ ning seejärel Advokaadibüroo ALTERNA. Avaldaja tasus õigusabiteenuste eest kuni 31.08.2012. a 95,87 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), seejärel 96 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Nimetatud tunnihind on äärmiselt mõistlik. Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku summas 7284,71 eurot (ilma käibemaksuta), mis nähtuvad hagejale esitatud arvetest (lisatud taotlusele). Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud (näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13 tehtud lahendi p-s 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 tehtud lahendi p-s 14), et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning esindajakulude korral on TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhiliseks kriteeriumiks lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldaja kinnitab, et kõik viidatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga 2-12-26039 ja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli kohtumenetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud. Lisaks juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et kuigi avaldajat on esindanud kaks vandeadvokaati, on klient tasunud ühe advokaadi töö eest (sama tööd ei ole dubleeritud vaatamata sellele, et kaks advokaati on tööd teinud), mis on nähtav ka kliendile esitatud ning arvetele lisatud raportitest. Lisaks on avaldaja tasunud riigilõivu kokku summas 75 eurot (nähtub arvetelt, mis on käesoleva taotluse lisad nr 1 ja 3). Kokku on avaldaja seega menetluskulusid kandnud summas 7284,71 eurot, mille palub puudutatud isikult välja mõista. Juhul, kui kohus rahuldab avaldaja alternatiivse taotluse, palub avaldaja määrata kindlaks avaldaja menetluskulude rahaline suurus summas 6070,59 eurot.

3.AS Nõo Lihatööstus esitas 19.12.2013. a seisukoha seoses avaldaja loobumisavaldusega. Puudutatud isik palub: 1) lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-26039 OÜ Karukoobas poolt avaldusest loobumise tõttu; 2) jätta kõik menetluskulud OÜ Karukoobas kanda; 3) määrata kindlaks OÜ Karukoobas poolt hüvitatavate AS-i Nõo Lihatööstus menetluskulude suuruseks 2 600 eurot; 4) alternatiivselt jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda; 5) mõista OÜ-lt Karukoobas AS-i Nõo Lihatööstus kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Puudutatud isik ei vaidle vastu avaldaja poolt avaldusest loobumisele. Samas vaidleb puudutatud isik vastu põhjendustele, millele tuginedes avaldaja avaldusest loobus. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et avaldaja avaldus on rahuldatud. Puudutatud isiku menetluslik positsioon on algusest peale olnud selline, et avaldajale on tema avalduse aluseks olevate küsimuste vastused käesolevas menetluses tegelikkuses kogu aeg teada olnud, mistõttu esitatud avaldus on alusetu ning on ainetu väita, et puudutatud isik on avaldaja avalduse rahuldanud. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses esitanud põhjendamatuid vastuväiteid ning tõendeid ega rahuldanud avaldaja avaldust menetluse kestel. Tekkinud olukorras on põhjendatud ning õiglane juhinduda TsMS § 172 lg 1 lg-st 1 ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik juhib tähelepanu, et tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 on kohtul hagita menetluses suur diskretsioon menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Sellest tulenevalt, ning arvestades antud kaasuse asjaolusid, on puudutatud isik alternatiivselt seisukohal, et poolte menetluskulud oleks põhjendatud ja õiglane jätta ka poolte endi kanda. Lisaks eeltoodule juhib puudutatud isik tähelepanu, et kohtud on tuvastanud, et ühelgi juhul ei kuuluks avaldaja avaldus täies ulatuses rahuldamisele, millest tulenevalt ei ole ühelgi juhul põhjendatud jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik vaidleb vastu avaldaja menetluskulude rahalisele suurusele. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on avaldaja esindaja kulude puhul võimalik ja põhjendatud kohaldada TsMS § 175 regulatsiooni, leiab puudutatud isik, et avaldaja esindaja kulude suurus ei vasta TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumidele ning sellest tulenevalt on avaldaja menetluskulude nõue põhjendamatu. Puudutatud isik juhib tähelepanu, et käesolevas asjas on toimunud vaid üks maakohtu istung ning kogu ülejäänud menetlus on toimunud kirjalikult, kus avaldaja on esitanud läbivalt samu seisukohti. Lisaks ei ole käesolevas asjas põhjendatud mitme esindaja kasutamine (kusjuures avaldajat on antud asjas esindanud kokku kolm erinevat esindajat). Avaldaja menetluskulude rahaline suurus on ülepaisutatud. Puudutatud isik esitab taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Puudutatud isik on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku summas 2600 eurot (ilma käibemaksuta), mis nähtub puudutatud isikule esitatud arvest nr 132015 ja selle kuluaruandest (lisa 1). Eelviidatud õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad avaldaja poolt täies ulatuses rahuldamisele. Puudutatud isik kinnitab, et kõik viidatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga nr 2-12-26039.

7.Kuna ringkonnakohus võtab olulises osas OÜ Karukoobas avaldusest loobumise vastu ja lõpetab avalduse p-de a-e osas tsiviilasjas nr 2-12-26039 menetluse, on ringkonnakohtul TsMS § 477 lg 1 ja § 1741 lg 1 alusel kohustus määrata lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Ringkonnakohus asub seisukohale, et käesolevas hagita menetluses tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lõikeid 1-3. Käesolevat hagita menetlust iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks tsiviilasi nr 3-2-1-92-13 p 13 ja tsiviilasi nr 3-2-1-58-13 p 14) rõhutanud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetluses esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lõikeid 1-3. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. OÜ Karukoobas on esitanud taotluse määrata kindlaks menetluskulud summas 7284,71 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on OÜ Karukoobas tasunud menetluses riigilõivu 75 eurot. AS Nõo Lihatööstus on esitanud taotluse määrata kindlaks puudutatud isiku menetluskulud summas 2600 eurot (ilma käibemaksuta). Puudutatud isik on seisukohal, et õigusabikulud summas 2600 eurot on käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Karukoobas menetluskulud on põhjendatud osaliselt summas 2675 eurot. OÜ Karukoobas on tasunud riigilõivu 25 eurot hagiavalduse esitamisel (maksekorraldus I kd, tl 28) ja 50 eurot määruskaebuse esitamisel (maksekorraldus I kd, tl 167). Riigilõiv kokku 75 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Arvestades menetluse iseloomu ja tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, asub ringkonnakohus seisukohale, et OÜ Karukoobas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt, summas 2600 eurot. Samas summas on puudutatud isik kandnud menetluskulusid ja pidanud neid mõistlikuks ja põhjendatuks. OÜ Karukoobas lepingulise esindaja kulud summas 2600 eurot on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1. Samuti on avaldaja lepinguliste esindajate töötasu tunnihinnad mõistlikud. Ringkonnakohus määrab kindlaks OÜ Karukoobas menetluskulud summas 2675 eurot ja mõistab nimetatud summa AS-ilt Nõo Lihatööstus OÜ Karukoobas kasuks välja.