2-13-57797/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

4.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Asjas on ajutise halduri poolt tuvastatud, et võlgnikul puudub igasugune vara ning ka sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 15 290.80 Seega võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku pankrotimenetluses ei esine vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik ise on tunnistanud enda maksejõuetust. Järelikult on võlgnik kohtu hinnangul PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei jätku käesoleval juhul võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seetõttu võib esineda alus menetluse raugemiseks. Samas on võlgnik esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Antud hetkel puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on võtnud kõrge intressiga laene olemata suuteline neid teenindama, tegutsenud kahjumlikult füüsilisest isikust ettevõtjana, mille tagajärjel on jäänud ise kohustuste kandjaks, lisaks on võlgnik käesoleval hetkel töötu. Maksejõuetuse tekkimise põhjusena võib veel välja tuua, et võlgniku kanda on jäänud laste kasvatamisega seonduvad kulud, kuivõrd võlgniku abikaasa ei ole täitnud omapoolseid ülalpidamise kohustusi. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.

2-13-57797 Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri kohustuste täitmise eest tasuks 420 € ja vajalike kulutuste katteks 42.28 € pankrotivara arvelt. Haldur Palub määrata nimetatud summa hüvitamine 397 € suuruses osas riigivahenditest tulenevalt PankrS § 23 lg 4 või menetlusabina võlgnikule, millest on võimalik katta kulutused summas 42.48 € ja tasu summas 354.52 €. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 65 lg 1 viimase lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud halduri tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik määrata pankrotihalduri tasuks 420 eurot ja kulude katteks 42.48 eurot. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohus olles tutvunud halduri esitatud menetlusabi taotlusega leiab, et kuna S.Vi pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 sätestatud korras, tuleb tuginedes PankrS § 65 lg-le 11 S.Vile anda ajutise halduri tasu ja kulutuste kandmiseks riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot. Reena Undrest Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/