Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-67408
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Andrei Jefremovi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2065,95 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuni 2013 otsus (vaheotsus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Jefremovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – Andrei Jefremov (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Vastustaja (hageja) – Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Külli Reinfeld
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
Maakohtu 11. juuni 2013 vaheotsus muutmata.
ja
Tartu
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
väljaostmisel. Kostja ei ole tõendanud, et liisinguese hävis või muutus kasutuskõlbmatuks. Tl 142 oleva sõiduki kahjuteate kohaselt teatas kostja 20.07.2007 Hansa Varakindlustusele 15.07.2007 toimunud liiklusõnnetusest sõidukiga Ford Transit registreerimismärgiga XXX. Teatises on kirjas, et „auto on mahakandmisel“. Kaskokindlustuse andja teatas 02.08.2007 Puitfassaad OÜ-le, kostjale ja hagejale, et liiklusõnnetuse kahju jääb hüvitamata, sest liiklusõnnetuse põhjustanud juht oli narkootiliste ainete mõju all või alkoholijoobes. Lisaks teatas kindlustusandja, et ütleb kindlustuslepingu kindlustusjuhtumi toimumise tõttu üles. Kindlustusandja ei ole võtnud seisukohta sõiduki kahjustuste ulatuse kohta. Seetõttu ei ole ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi peetavas registris andmeid sõiduki hävimisest. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et liisinguvõtja/käendaja ei saa ühepoolselt hinnata liisingueset hävinuks või kasutuskõlbmatuks. Ei liisinguvõtja ega kostja ei teinud midagi selleks, et anda sõiduki jäänuk üle selle omanikule, s.o hagejale, ning leppida kokku, kas tegemist on taastusremonti vajava sõidukiga või kasutuskõlbmatuks muutunud sõidukiga. Kui avarii põhjustaja ei oleks olnud joobes ja oleks tekkinud kindlustusandja kohustus hüvitada tekkinud kahju, oleks saanud tugineda kindlustusandja vastavale otsusele, mis oleks olnud objektiivne ning mida oleks vajadusel saanud vaidlustada. Kindlustusandja otsus sõiduki taastamise võimatuse kohta puudub, mistõttu kostjal ei ole tõendeid sõiduki hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise kohta. Kui ei ole tõendatud sõiduki hävimine või kasutuskõlbmatuks muutumine, ei ole tõendatud liisingulepingu üldtingimuste p-s 8.1 kokku lepitud lepingu lõppemise alus.
tuginedes hageja esitatud tõenditele. Kohus küsis hageja seisukohta kostja aegumise kohaldamise taotlusele, kuid ei andnud kostjale võimalust hageja vastuväiteid ümber lükata; 3) lõppes liisinguleping 15.07.2007, kui sõidukiga juhtus avarii, mille tagajärjel muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks. Avarii toimumise päevast muutusid sissenõutavaks kõik hageja nõuded kostja vastu. Kuna hagi esitati 30.12.2010 ehk rohkem kui kolm aastat pärast hageja nõuete sissenõutavaks muutumist, on hageja nõuded aegunud.
Ringkonnakohus leiab, et kui kostja väidab, et sõiduk muutus kasutamiskõlbmatuks selliselt, et seda ei olnud võimalik taastada, siis lasub kostjal nimetatud asjaolu tõendamiskoormis. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumist tõendanud ning seetõttu ei lõppenud liisinguleping 03.08.2007, mil hageja sai sõidukiga toimunud avariist Hansa Varakindlustuse kaudu teada. Vastupidiselt apellandi seisukohale leiab ringkonnakohus, et sõiduki avariijärgsed fotod ei tõenda seda, et sõidukit ei olnud avariijärgselt võimalik taastada. Ringkonnakohus nõustub siinjuures hageja seisukohaga, et pärast avarii toimumist kostja hageja arveid ei tasunud ega vastanud ka hageja ülesütlemisteatele, samuti ei tagastanud kostja sõidukit ega esitanud hagejale tõendeid sõiduki avariijärgse seisukorra kohta. Selline kostja käitumine annab aluse eeldada, et tema väide sõiduki avariijärgse taastamise võimatusest on paljasõnaline ning esitatud eesmärgist vältida liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja esitatud OÜ Moneklar 18.01.2013 e-kirjast (I kd, t.l 185) nähtuvalt pakutakse sõiduki väärtuseks 2007. a 900-1050 eurot. Vastupidiselt apellandi väitele ei tõenda nimetatud e-kiri ringkonnakohtu arvates seda, et sõidukit ei olnud 2007. a võimalik taastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.