Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-47665
Tsiviilasi
Kristi Märksi hagi K.P.E. OÜ vastu omandiõiguse tunnustamiseks või rahalise hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. mai 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristi Märksi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. november 2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – Kristi Märks (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Kalmer Märks Vastustaja (kostja) – K.P.E. OÜ (rk: 11174944), esindaja Uve Valkenklau
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
12.03.2013 esitas hageja kohtule taotluse, kus teatas, et taotleb kostja ja A. Lahesoo vahelise müügilepingu tühisuse tunnustamist ja ühe hobuse omandiõiguse üleandmist hagejale. Kui hobuse omandiõiguse üleandmine hagejale ei ole võimalik, soovib hageja rahalist hüvitist 1500 euro ulatuses. Hageja märkis, et tema kulud on olnud järgmised: 400 eurot hobuste ostul, 150 eurot töö kostjale, ca 100 eurot hein, sepa teenused, söödakott.
Hageja kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks VÕS § 115 järgi on see, et talle on kahju tekkinud, st et ta on oma omandist ilma jäänud. Kuna menetluses ei leidnud tõendamist, et hageja oleks hobuse Estra ainuomanik, ei saa talle olla tekkinud hagis nimetatud ainuomandi kaotamisest kahju. Seega tuleb ka hageja ainuomandi kaotusest tulenev kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Hageja kahju hüvitamise nõue kaasomandi osa kaotuse eest tuleb samuti jätta rahuldamata. Kohus luges tuvastatuks, et hageja oli hobuse Estra kaasomanik. Hobuste valdajaks on kohtumenetluse ajal A. Lahesoo, kuid kohus oli seisukohal, et A. Lahesoole ei ole hobuse Estra omand üle läinud ja seega ei ole hagejal ka kahju tekkinud. Kuigi hageja viidatud AÕS § 74 lg 2 ei kehti alates 01.07.2003, võib Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-85-07 toodu põhjal asuda seisukohale, et kostja AÕS § 74 lg-ga 1 vastuolus olev käsutus ei ole kehtiv. Hageja ei ole tahteavaldust hobuse võõrandamiseks teinud, seega sõlmis omandi ülemineku kokkuleppe ning andis valduse üle üksnes kostja, saades müügilepingu järgi A. Lahesoolt tasu 2012 sügisel 100 eurot. A. Lahesoo võis saada hobuste omanikuks hobuste valduse saamisel juhul, kui ta omandas hobused, olles asja üleandmisel olnud heas usus (AÕS § 95 lg 1). Kohus leidis, et A. Lahesoo ei olnud kaasomandis olnud hobuse valduse saamise hetkel heas usus. A. Lahesoo kui hobuteenust pakkuva isiku tunnistused viitavad sellele, et A. Lahesoole oli teada võimalik vaidlus hobuste omandiõiguse üle. A. Lahesoo väitis kohtuistungil, et ta nägi, et hobuse passis on viide kaasomanikule, kuid teda ei huvita teiste vahelised asjad. Olukorras, kui omandajal on selge alus eeldada, et hobuste omandiküsimuses võib olla vaidlus, ei saa valduse üleminekul eeldada omandaja heausksust. Hagejal võib olla nõue A. Lahesoo vastu hobuse Estra valduse üleandmiseks AÕS § 80 alusel.
U. Valkenklau ja hageja vahel oli ostu-müügilepingu ajal isiklik suhe, siis saavutati kokkulepe, et mõlema hobuse kaasomanikud on kostja ja hageja. Seega leping on sõlmitud ning asjaolu, et hageja sai piiramatu ligipääsu mõlemale hobusele ja passis kaasomanikuks, viitab, et ostjale võimaldati mõlema hobuse mõttelise osa üleminek. Seega hobused on kostja ja hageja kaasomandis võrdsetes osades; 2) tuvastas kohus ekslikult, et pooled soovisid ühe hobuse kaasomandisse omandada. Kumbki pool ei ole öelnud, et hageja ja kostja soovisid ainult ühe hobuse kaasomandisse omandada. Hageja on kogu aeg öelnud, et esialgne soov oli see, et üks hobune saaks hageja omaks ja teine jääks kostja omandisse. Kokkulepe saavutati aga selles, et pooled said mõlema hobuse kaasomanikeks; 3) esitas hageja kohtule koopia mõlema hobuse passist. Materjalid saadeti istungisekretär Maria Looritsale koos hagiavaldusega. E-toimikus kirjas olevate materjalide hulgas on kiri FWTsiviilasinr2-12-45198.msg, milles sisalduvad failid: Etsi passi koopia.pdf ja Estra passi koopia.pdf. Kohus võttis saadetud materjalidest menetlusse vaid hagiavalduse; 4) leidis kohus ekslikult, et hageja esitas kohtusse ühe hobuse ainuomandi tuvastamise nõude. Hageja soov oli, et tõendataks hobuste kaasomand, tuvastataks kostja ja A. Lahesoo vahelise tehingu tühisus ning leitaks lahendus kostja ja hageja kaasomandi lahutamiseks kohtu poolt, sest pooled ei ole omavahel kokkuleppele jõudnud; 5) rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8; § 232 lg 1), kuna jättis tähelepanuta hageja esitatud seisukohad ja dokumendid. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja jättis osad tõendid tähelepanuta, mille tagajärjeks on asjaolude väär tuvastamine. Kohus tõlgendas ebaõigesti ja hageja kahjuks hageja taotlusi.
vajadust. Seega ei olnud A. Lahesoole tagatud TsMS-s ettenähtud menetlusosalise (kostja) õiguste kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et ilma kostjat kaasamata ei saanud maakohus võtta seisukohta ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise ja hobuse Estra valduse üleandmise nõude kohta. Vastavalt TsMS § 656 lg 1 p-le 2 ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.