Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

TsMS § 378 lg 6 on mõeldud kohaldamiseks sellise hagi esitamise korral, mis on otseselt seotud täitemenetlusega samas asjas. Antud juhul see nii ei ole, kuna tsiviilasi, kus hagi tagati, puudutab kostjate I ja II vahelist ostu-müügilepingut, mitte hüpoteegilepingut hagejaga. Seega ei ole hageja suhtes täitemenetluse peatamine seaduslik. Täitemenetluse peatamisega kaasnev hageja õiguste rikkumine on ilmne – hüpoteegiga tagatud nõue on täitmata ning selle täitmine tagatise arvel ei ole võimalik, kuna see on kohtu poolt blokeeritud teise kohtuasja raames. Hageja palub tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr 2-12-23123 tehtud 19.06.2012 Pärnu Maakohtu hagi tagamise määruse täitmine osas, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 176/2012/1363. Kostjate vastuväited

TsMS § 378 lg 1 p-s 6 kirjeldatud hagi tagamise abinõud on mõeldud rakendamiseks eelkõige samas seaduses nimetatud hagide puhul, kuid see ei välista nimetatud abinõude rakendamist muudel juhtudel. TsMS § 378 lg 1 p-i 10 kohaselt võib kohus hagi tagamise abinõuna rakendada ka muid kohtu poolt vajalikuks peetud abinõusid. Seega on kohtul õigus laiendada seaduses toodud hagi tagamise abinõude loetelu ja rakendusala, lähtuvalt vajadusest saavutada TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud eesmärk. Kostja I poolt esitatud hagi tagamiseks vajalik abinõu on täitemenetluse nr 176/2012/1363 peatamine, kuna muul viisil ei ole võimalik saavutada hagi tagamise eesmärki, s.o vältida kostja I hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise võimatust. Omaniku vahetus (tehingu võimalik tagasivõitmine) hüpoteegipidaja õigusi ja olukorda ei muuda. Küll muudab kostja I olukorda see, kui täitemenetluse käigus tagatisvara müüakse. Seega on kostja I õigustatud huvi täitemenetluse peatamise suhtes kaalukam kui hageja õigustatud huvi tagatisvara realiseerimise kaudu oma nõuded võlgniku, s.o kostja II suhtes viivitamatult rahuldada. Asjaolu, et kostja II keeldub hüpoteegiga tagatud võlga tasumast põhjusel, et tema jaoks problemaatiliseks muutunud ostu-müügitehingu vahendas talle tasu eest hageja juhatuse liige Priit Lai, kinnitab kostja I kahtlusi hageja ja kostja II võimalikust pahausksusest. Eeltoodut arvesse võttes tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus

Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja vastuväidete osas, mille kohaselt, kui kostja I hinnangul on täitemenetlus lubamatu, peab ta esitama täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ning selle raames vaidlustama hüpoteegilepingu kehtivuse. Kohus on põhjendamata jätnud, miks on kostja I õigustatud huvi täitemenetluse peatamise suhtes kaalukam kui hageja õigustatud huvi tagatisvara realiseerimise kaudu oma nõuded kostja II suhtes viivitamatult rahuldada. Lisaks ei ole kohus võtnud seisukohta Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-166-10 osas, milles on leitud, et kui kolmas isik on esitanud TMS § 222 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, saab ta taotleda kohtult TsMS § 378 lg 1 p 6 järgi ka hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist. Vastused apellatsioonkaebusele

kui kinnisasja omaniku ja tagasivõitmise nõude esitanud isiku vaheline vaidlus saaks hüpoteegi realiseerimise peatada. Käesoleva hagi rahuldamise kontekstis on oluline ka see, et selle tsiviilasja tulemus, mille raames vaidlustatud hagi tagamist rakendati, ei saa mitte kuidagi mõjutada hüpoteegi realiseerimist. Sõltumata sellest, kellele kinnisasi kuulub või kuuluma hakkab, on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüüki ning õigus saada hüpoteegi realiseerimisel raha hüpoteegiga tagatud nõuete ulatuses aga mitte rohkem, kui hüpoteegi summa suuruses. Olukorras, kus selle tsiviilasja, milles hagi tagamist rakendati, tulemus ei saa kuidagi mõjutada hüpoteegi realiseerimist, puudub ka igasugune põhjus ja õigustus hüpoteegi realiseerimise peatamiseks. Ringkonnakohus rõhutab veel seda, et selles tsiviilasjas, milles hagi tagamist rakendati, esitati tagasivõitmise hagi. Tagasivõitmise hagi puhul on tegemist kujundushagiga, st tagasivõitmise hagi puhul kujundatakse õigussuhe ümber tagasivõitmise hagi asjas tehtava otsusega, st pankrotivõlgnikust esialgne kinnisasja omanik võib teises tsiviilasjas hagi rahuldamise korral saada vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks alles hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest alates, mitte tagasiulatuvalt. Seega, isegi siis, kui teises tsiviilasjas hagi rahuldatakse, on praegu vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks OÜ Agroforest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hagi tagamise tühistamine võib muuta teises tsiviilasjas tehtava otsuse täitmise võimatuks. Tagasivõitmise hagi rahuldamise korral võib tehinguga üleantu asemel nõuda ka selle surrogaati, kui tagasivõidetud tehinguga üleantu tagastamine on võimatu (PankrS § 119 lg 3). Pankrotivõlgnikust kostja pankrotimenetlus on suunatud pankrotivõlgniku tegevuse lõpetamisele. Seega ei saa pankrotivõlgnikul olla huvi saada tagasi just konkreetseid kinnisasju. Pankrotivõlgniku huvi saab olla likvideeriva pankrotimenetluse käigus suunatud lõppkokkuvõttes raha saamisele ning selle pankrotimenetluse reeglite kohasele jaotamisele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et käesoleva hagi rahuldamata jätmine võiks olla pankrotivõlgnikust kostja suhtes ebaõiglane. Kuivõrd hüpoteegi kehtivust ega hüpoteegi täitmiseks algatatud täitemenetlust ei ole keegi vaidlustanud, saaks pankrotivõlgnikust kostja, eeldusel, et tema poolt teises tsiviilasjas esitatud hagi rahuldatakse, eeldada, et ta saab sama positsiooni, mis on praegusel hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikul. Pankrotivõlgnikust kostja ei saa eeldada, et hüpoteegi realiseerimine keelatakse alaliselt. Seega, nii või teisiti peaks pankrotivõlgnikust kostja taluma hüpoteegi realiseerimist ja seda, et hüpoteegiga koormatud kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ning et müügi tulemist võetakse maha müügikulud ning hüpoteegiga tagatud nõuded ning et ülejäänud müügitulem tagastatakse kinnisasja omanikule. Seega, kui pankrotivõlgnikust kostja taotleks teises tsiviilasjas hagi tagamise korras, et kohtutäitur ei maksaks kuni tagasivõitmise hagi menetluse lõppemiseni omanikule tagastatavat müügitulemit talle välja või et kohus kohustaks kohtutäiturit müügi tulemit välja maksma kohtu deposiitarvele, võiks pankrotivõlgnikust kostja teises tsiviilasjas saavutada sama olukorra, mis valitseks ka siis, kui tagasivõitmise hagi oleks juba rahuldatud ja hüpoteegi realiseerimise täitemenetlus viidaks pankrotivõlgnikust kinnisasjaomaniku suhtes läbi peale seda. Nendel põhjustel tuleb asuda seisukohale, et käesoleva hagi rahuldamine ei kahjusta kostjaks oleva pankrotivõlgniku positsiooni, sest pankrotivõlgnikust kostja saab tagasivõitmise asjas esitada sellise hagi tagamise taotluse, mis tema õigusi kaitseb, kahjustamata hüpoteegipidaja õigusi.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.